Moonika Siimetsa uus dokumentaalfilm räägib Soome kolinud eestlaste näitel võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ning õnne otsimisest.
Maailmakodaniku pädevusmudel toob välja maailmahariduse termini teaduspõhise definitsiooni ja kirjeldab teadmisi, oskuseid ning hoiakuid, mida maailmaharidus erinevate kooliastmete lõikes arendab.
Maailmahariduse Euroopa deklaratsioon 2050 ehk nn Dublini deklaratsioon annab edasi visiooni, kohustused ja võimalused seoses maailmaharidusega aastani 2050.
Mitmete auhindadega pärjatud Taani anima-dokumentaalfilm räägib poisikesena Afganistanist Taani põgenenud Aminist, kes valmistub nüüd 36-aastase mehena oma pikaaegse poiss-sõbraga abielluma. Ent Amini painab saladus, mida ta on juba 20 aastat kiivalt kõigi eest varjanud.
E-tunnis räägib humanitaarabi ja konfliktihalduse spetsialist Karin Maasel, millise jälje jätavad katastroofid haridusele ja laste kooliteele ka meist kaugetes riikides.
Kaimai Kuldkepp on projektijuht soolise võrdsusega tegelevas organisasioonis Feministeerium ja keskkonnaküsimustega tegelevas organisatsioonis Rohetiiger. Videos kuuleme, kuidas need kaks valdkonda omavahel seotud on.
Учебный материал «Аманда и мир» — это методический материал для педагогов дошкольного образования, предназначенный для изучения тем глобального образования в детских садах.
Gümnaasiumi valikkursusele loodud õppematerjal „Globaliseeruv maailm” kätkeb üleilmastumise mitut tahku ning toetab õpetajat õpitegevuse planeerimisel ja õpetamisel.
Maailmakool ja Tagasi Kooli koostöös loodud e-külalistundide seeria, mis käsitleb Eesti panust arengukoostöösse ja humanitaarabisse.
Сказки хранителей мираPlayful activityCreative activityVideoManual, handbook or methodical collection
В сборник «Сказки хранителей мира» вошли 7 видеосказок в исполнении Полины Черкасовой, а также руководство с игровыми занятиями для воспитателей детских садов и учителей начальных классов.
Maailma hoidjate loodPlayful activityCreative activityVideoManual, handbook or methodical collection
Kogumikku "Maailma hoidjate lood" kuulub 7 maailmahariduslikku videomuinasjuttu Polina Tšerkassovalt ja mänguliste tegevustega juhendmaterjal lasteaia- ja algklasside õpetajatele.
Isle de Jean Charles saar Louisiana osariigis on koduks USA esimestele kliimapõgenikele. Film kujutab kahe noore elu ning nende võitlust oma perekonna kodu kaitsmiseks.
Maris Pedaja loeng selgitab, kuidas mõjutab kliimakriis maailma rikkaid ja vaesemaid riike erinevalt ning toob välja sõõrikukujulise majandusmudeli kui alternatiivi praegusele reostavale ning ebaõiglasele süsteemile.
Timo Palo loeng selgitab, milles seisneb kliimamuutus, millised on peamised looduslikud kliimatekketegurid ja kui suur roll on kliimamuutustes inimtegevusel.
Maailmakool ja Tagasi Kooli on kokku pannud kümnest videost koosneva e-külalistundide seeria, mis aitab noortel kliimamuutuste valdkonda paremini mõista.
Küsi õpilastelt, milliseid metsikuid loomi elab Eestis? Kas meie metsades leidub liike, kes on mujal maailmas haruldased? Kuidas tutvustada meie looduses leiduvaid põnevaid loomi õpilastele, [...]
Uuri internetist Keenia kohta rohkem infot: Mis loomad on Keenia vapil? Mida tähistavad Keenia lipu värvid? Mis kohad kuuluvad Keenias UNESCO maailmapärandi nimekirja?
Leia internetist veel üks Ghana lugu loomadest ja lindudest ning jutusta see oma kaaslastele. Kas Eestis on olemas sarnane muistend? Millest see räägib? Mis on [...]
Mida lõbusat või tarvilikku teeksid sina kasutatud kilepakenditest? Millal lõid viimati kaasa talgutel? Mis sind selleks motiveeris? Kui kaua laguneb kilekott looduses?
Juhendmaterjal on mõeldud õpetajatele, koolijuhtidele, koolitajatele jt haridustöötajatele, kes otsivad võimalusi õpilaste ja kogukondade kaasamiseks prügimajanduse ja jäätmekäitluse alasesse tegevusse ja teavitustöösse, laiemalt kestlikku arengut [...]
Kui oled õpilane ning soovid maailmakodanikuks ja kestliku arengu heaks tegutsejaks hakata, annab see käsiraamat sulle vajalikke teadmisi, arusaamu ja inspiratsiooni, et saaksid koos õpetajate [...]
Kui oled õpetaja ning soovid maailmakodanikuhariduse ja kestliku arengu hariduse andmisega tegeleda, annab see käsiraamat sulle teavet ja loovaid ideid selle kohta, kuidas lisaks koolikogukonnale [...]
Selle töötoa abil saavad osalejad parema ettekujutuse Noortepassi elukestva õppe võtmepädevustest. Samuti saavad noored võtmepädevusi tundma õppides seada oma isiklikke õpieesmärke ning oma õpiteekonda paremini [...]
Kristīne Martinova poolt loodud koomiksi “Kes ma olen?” ainetel loodud töötuba on ärgitab lapsi arutlema soostereotüüpide üle. Töötoa eesmärk on tõsta teadlikkust soorollide, stereotüüpide ja [...]
Selle töötoa käigus uurivad noored inspireerivate naisjuhtide ja -aktiviste elude ning teguvuste kohta. Arutletakse naiste rolli üle poliitilises, keskkonnaalases, hariduslikus ja muus aktivismi tegevuses. Uurimustöö [...]
See töötuba on loodud Normunds Ozols’i ja Giulia Corascello koomiksi “See küla on nõme” ainetel. Töötuba on eriti sobilik maapiirkondades üles kasvanud noortele selleks, et [...]
Selle töötoa käigus jagavad noored ideid ja kogemusi välismaal reisimisest ning elamisest. Ühiselt mõtiskletakse selle üle, kuidas kuidas kultuuridevaheline suhtlus meid rikastab. Töötoa käigus valmib igal [...]
Joana Mosi, Dagne Aaremäe ja Leene Künnap’i koomiksi “Kuidas kiusamisega toime tulla?” ainetel loodud töötoa käigus arutlevad õpilased koolikiusamise üle. Koomiksite abil analüüsitakse tavalisi situatsioone, [...]
Selle töötoa käigus saavad õpilased arutleda ühiskonnas levinud eelarvamuste ja stereotüüpide üle ning arendada endas kriitilise mõtlemise oskust. Töötuba on koostatud Maria Goes’i koomiksi [...]
Selle loomingulise töötoa käigus saavad osalejad läbi isiklike mälestuste ja juttude taastada sidet looduse ning endaga. Töötuba on loodud Mark Antonius Puhkani koomiksi “Wangari [...]
Selle töötoa käigus õpivad noored tundma keskkonnasõbralikku eluviisi ning loovad sel teemal koomikseid. Töötuba on loodud Joana Mosi ja Andreia Pinho Alves’i koomiksi “Meres on [...]
Selle töötoa käigus saavad noored arutleda, mis on roheline ja jätkusuutlik eluviis, ning sel teemal ka ise koomikseid joonistada. Töötuba on loodud Catarina França, Brigita [...]
See töötuba käsitleb valeuudiste, kriitilise mõtlemise ja meediakirjaoskuse teemasid. Töötuba on loodud Liisi Grünbergi ja Kristi Markovi koomiksi “Kuidas sa tead?” juurde. Kuidas sa tead? [...]
Siit leiate valiku joonistumänge ja -harjutusi, millega on võimalik koomiksitöötuba sisse juhatada. Mõned harjutused aitavad osalejatel üksteist paremini tundma õppida, mõned aitavad “kätt soojaks saada” [...]
Koomiksite joonistamise nipid See praktiline juhend annab ülevaate, millistest elementides koosneb koomiks, kuidas mõelda välja oma koomiksi lugu, milline võiks olla selle struktuur ja kuidas [...]
Kas soovid aidata luua tervislikumat, õiglasemat, keskkonna mõttes kestlikumat ühiskonda? Kas soovid võimestada lapsi ja noori sedasama tegema? Kas soovid muuta kooli kliimasõbralikumaks? Kui jah, [...]
Auhinnatud dokumentaalfilm jõuab kaasaja orjuse süsteemi keskmesse ning nõuab vastuseid, miks maailma suurimad ja jõukamad ettevõtted lapstööjõu kasutamist vaikselt toetavad ega jätkuvalt ei võta midagi ette, et peatada see jõhker praktika.
Selles lühikeses filmiklipis annavad kliimaaktivist Greta Thunberg ja ajakirjanik George Monbiot ülevaate peamistest kliimamuutustega seotud väljakutsetest ning olulistest muudatustest, mis aitavad üksikisikutel ning kogukondadel kliimamuutuste vastu võidelda.
"Aitäh vihma eest" käsitleb paljusid kliimamuutuste ja kliimaõiglusega seotud katsumusi nagu linnastumine, sooline võrdõiguslikkus, haridus, joogivee kättesaadavus, kliimapõgenikud ja kohanemine.
Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik keskendub oma 15-minutilises videoloengus küsimustele, milline on olukord soolise võrdõiguslikkusega Eestis ja maailmas, miks see nii on ja kuidas seda parandada.
Mondo sotsiaalse ettevõtluse eestvedaja Diana Tamm ja Naisinvestorite klubi asutaja Kristi Saare räägivad naiste ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest Eestis ja maailmas ning sellest, kuidas seda toetada riigi tasandil ja kogukonnas.
Õiguskantsleri nõunik Margit Sarv räägib 15-minutilises videoloengus sellest, millised on lapse õigused, kuidas need on ajaloos kujunenud ning kuidas on lapse õigused seotud inimõiguste, aga ka kohustuste ja vastutusega.
Multifilm "Amanda ja kõige tähtsam sõna" eelkooliealistele lastele.
Võrdsem maailm on võimalik!Lesson planCreative activityWorkshopVideoManual, handbook or methodical collection
Rahvusvaheline projekt SUSY kaardistas sotsiaal- ja solidaarsusmajanduslikke mudeleid erinevates riikides. Projekti käigus on valminud lühifilmid, mis tutvustavad seda mõistet ja ettevõtteid, mis lahendavad globaalseid probleeme alternatiivsel moel.
Пособие является вспомогательным материалом для проведения проектного обучения на первой школьной ступени. Ознакомься с пособием здесь. Проектное обучение – это форма активного обучения, где новые [...]
Projekti “ComEdu: Koomiksid hariduse heaks” raames loodud töötubade juhendid tutvustavad seda, kuidas koomikseid õppematerjalidena kasutades on võimalik noortega õppida väga erinevate maailmahariduslike teemade kohta. [...]
“Борьба женщин за свои права: истории со всего света” – это сборник рабочих планов, основанных на историях десяти женщин, которые боролись за права человека по [...]
Sotsiaalse sõnumiga muusika – Sonita Alizadeh KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: muusikaõpetus, III kursus „Muusika 20. ja 21. sajandil” Pop- ja rokkmuusika. Pop- ja rokkmuusika ajaloolis-sotsiaalne [...]
Seksuaalvägivalla kasutamine sõjarelvana – Nadia Murad KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Ühiskonnaõpetuse I kursus, teema „Inimõigused”LÕIMING: Ühiskonnaõpetuse I kursus, teema „Maailma areng ja maailmapoliitika”; lähiajaloo III kursus, [...]
Seksuaalvägivald – Sunitha Krishnan KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Eesti keele II kursus „Meedia ja mõjutamine”, teema „Mõjutamine”LÕIMING: Ühiskonnaõpetuse I kursus, teema „Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid: meedia” [...]
Seksuaalvägivald – Nadia Murad KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus”LÕIMING: Ühiskonnaõpetuse I kursus, teemad „Inimõigused” ja „Maailma areng ja maailmapoliitika”ÕPITULEMUSED: Püsisuhe – õpilane mõistab seksuaalsuhete [...]
Rahvastik ja majandus – Malala Yousafzai KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Geograafia I kursus, teema „Rahvastik ja majandus”LÕIMING: Ühiskonnaõpetuse II kursus, teema „Riik ja majandus”ÕPITULEMUSED: Õpilane…• analüüsib [...]
Naiste valimisõigus – Sarojini Naidu ja Sophia Duleep Singh KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Lähiajaloo III kursus „20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm”, teema „Eluolu ja [...]
Naiste ümberlõikamine – Edna Adan Ismail KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Ühiskonnaõpetuse I kursus, teemablokk „Inimõigused”LÕIMING: Valikkursus „Inimene ja õigus”, teemablokk „Inimõigused”; inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus”ÕPITULEMUSED: Õpilane…• on [...]
Lapsabielude mõju kestlike arengu eesmärkidele – Sonita Alizadeh KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus”LÕIMING: Ühiskonnaõpetuse I kursus, teema „Inimõigused” või valikkursus „Inimene ja õigus”, teema [...]
Lapsabielud – Sonita Alizadeh KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus”LÕIMING: Ühiskonnaõpetuse I kursus, teema „Inimõigused” või valikkursus „Inimene ja õigus”, teema „Inimõigused”ÕPITULEMUSED: Õpilane…• teab abieluga [...]
Kahjulikud kultuuripraktikad – Qiu Jin ja Edna Adan Ismail KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Ajaloo valikkursus „Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat”, teema „Hiina”LÕIMING: Ühiskonnaõpetuse I [...]
Aafrika esimene naispresident – Ellen Johnson Sirleaf KOOLIASTE: IV kooliasteAINETUND: Inglise keel, teema „Inimene ja ühiskond”LÕIMING: Ühiskonnaõpetuse II kursus, teema „Maailma areng ja maailmapoliitika”ÕPITULEMUSED: Õpilane…• [...]
Sotsiaalne ettevõtlus – Olivia Naava KOOLIASTE: III kooliasteAINETUND: ÜhiskonnaõpetusÕPITULEMUSED: Õpilane…• teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, [...]
Enese elutee kujundamine – Malala Yousafzai KOOLIASTE: III kooliasteAINETUND: Inimeseõpetus, teema „Inimese elukaar”LÕIMING: Ühiskonnaõpetus, teema „Sotsiaalne õiglus ja võrdõiguslikkus. Solidaarsus”ÕPITULEMUSED: Õpilane kirjeldab, kuidas mõjutavad inimese [...]
Lapse õigused II – Malala Yousafzai KOOLIASTE: II kooliasteAINETUND: ÜhiskonnaõpetusLÕIMING: III kooliastme inimeseõpetus, teema „Inimese elukaar ja murdeea koht selles”ÕPITULEMUSED: Õpilane tunneb ÜRO lapse õiguste [...]
“Naised õiguste eest: lood üle maailma” on tunnikavade kogumik, mis põhineb kümne naise lool, kes on üle maailma inimõiguste eest seisnud, seda nii ajaloos kui [...]
Lapse õigused I – Malala Yousafzai KOOLIASTE: I kooliasteAINETUND: Inimeseõpetus, teema: „Meie: Mina. Mina ja tervis. Mina ja meie”, „Mina: teave ja asjad”LÕIMING: Eesti keelÕPITULEMUSED: [...]
Методическое пособие на русском языке Дополнительные листы: костяшки домино Дополнительные листы: поля БИНГО Цель пособия заключается в том, чтобы предложить вовлекающие и основанные на практике [...]
Anton, Maria, Liina ja Liis rajasid Lasnamäe elamurajooni õitsva kogukonnaaia, kus paneelmajade elanikud saavad kasvatada omale maitsetaimi, köögivilju ja rohelist mõtteviisi.
Dokumentaalfilm humanitaarabist ja Ukrainas Luganski rajoonis elavatest inimestest näitab, millega tegelevad erinevate rahvusvaheliste ja kohalike organisatsioonide töötajad ja vabatahtlikud sõjategevusest laastatud piirkonnas. (Pikkus: 52 minutit)
Kui üks keskmine Mustalt Mandrilt tulev dokk on tavaliselt keskendunud probleemidele, siis „Ouaga tüdrukud” on täiskasvanuks saamise lugu kergelt kaootilises, ent elurõõmust pakatavas Aafrikas.
В любых странах миграция может привести как к позитивным, так и негативным последствиям. В числе негативных аспектов можно указать напроблемы, связанные с безопасностью, угрозой благосостоянию [...]
Abebe ja Ashenafi on tavalised 10-aastased poisid, kelle vanemad saatsid Etioopia pealinna Addis Abeba tänavatele kingapuhastajateks, et pered nälga ei jääks. Abtu on orvust käskjalg, [...]
Video vaatleb erinevaid ja uusi vaatenurki kultuurilistest erinevustest, eriti, mis ilmnesid lapsepõlves kui esimest korda vestlevad hiina päritolu ema ja tema nüüd täiskasvanud tütar, kes on sündinud Suurbritannias.
Tavaliselt oleme harjunud, et Aafrika riikide toetamise jaoks korraldatakse heategevuskampaaniaid, kuid nüüd on olukord muutunud ja antud huumoriga käsitletud videos tulevad aafriklased hoopis norrakatele appi.
Kestliku arengu eesmärkide kampaania raames valmis muusikavideo, mis on saanud inspiratsiooni vanema põlvkonna klassikast ehk siis Spice Girls’i lugu Wannabe on ümber tehtud soolise võrdõiguslikkuse [...]
Klassikaline lugu: naine otsib armastust. Väljakutsed: laps, kelle eest ei maksta alimente, tööd ei ole, 27-aastane. Kas Masha leiab mehe? Visuaalne tööleht, mille abil saab [...]
Mõned ambitsioonikad inimesed unistavad staarielust. Argipäeval teevad nad rutiinset ja igavat tööd, vabal ajal aga astuvad oma unistuse poole. Nad pakuvad end võtteplatsil taustategelasteks. Hea, [...]
Kestliku arengu eesmärk 4.7 soovitab, et kool valmistaks ette vastutustundlikke maailmakodanikke Kui valmis on selleks Ukraina haridussüsteem? 30. aprillil 2018 Ida -Ukraina haridusprogrammi raames toimunud [...]
Digiülesanne valmis 2018. aastal “Maailmahariduse süvaõppekursus UNESCO ühendkoolidele läbi digiõppe” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 17 kohta, milleks on “ÜLEILMNE KOOSTÖÖ”. Vaata [...]
Digiülesanne valmis 2018. aastal “Maailmahariduse süvaõppekursus UNESCO ühendkoolidele läbi digiõppe” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 12 kohta, milleks on “JÄTKUSUUTLIK TOOTMINE JA [...]
Digiülesanne valmis 2018. aastal “Maailmahariduse süvaõppekursus UNESCO ühendkoolidele läbi digiõppe” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 14 kohta, milleks on “OOKEANID JA MERERESSURSID”. [...]
Digiülesanne valmis 2018. aastal “Maailmahariduse süvaõppekursus UNESCO ühendkoolidele läbi digiõppe” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 1 kohta, milleks on “KAOTADA KÕIKJAL VAESUS”. [...]
Kliimamuutuste töötoa õppematerjal, mis on mõeldud 3.-6. klassile. Antud materjal on mõeldud ennekõike sissejuhatuse või abivahendina teema käsitlemisel. See võimaldab vaadelda erinevaid igapäevaseid olukordi ja kliimat [...]
Film võtab kokku parimad solidaarmajanduse näited kõikjalt maailmast ning näitab, kui erinevates valdkondades tegutsetakse – põllumajandusest energiatootmise ja prügisorteerimisest turismini.
6 minutit tutvustatakse Mondo Crafts’i tegevusi Kus tehakse? Mis on sotsiaalne ettevõte? Mida tehakse? Kes teeb? Klipp on eesti keeles inglise keelsete subtiitritega ja vaadatav [...]
Film majanduskriisis pankrotistunud tehasest Kreekas, mille töötajad omanikelt üle võtsid ning jätkavad seal keskkonnasõbralike puhastusvahendite tootmist.
Kampaania „Make Fruit Fair!” raames nägi ilmavalgust uus juhendmaterjal, mis pakub õpetajatele taustainfot ja töötuba troopiliste viljade kasvatamise ja tööstusega seotud probleemidega käsitlemiseks. Tõsiselt värvilise [...]
La Boite à Champignons on ringmajanduse ettevõte Prantsusmaal, mis kasvatab samuti kohvipaksu peal seeni tooraineks Pariisi parimatele restoranidele. Tööleht/Tunnikava filmile: Upcycle tunnikava Lõiming: majandus, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, [...]
Film prügisorteerijate ühistust Brasiilias, mis on oma liikmed aidanud tänavaelust välja tegema väärikat tööd ja panustama puhtamasse maailma. Uudisnupp ja viide solidaarmajanduse materjalile: https://maailmakool.ee/tunnikavad-susy-luhifilmidele/ Film on vaadatav [...]
Film tutvustab kogukonnaettevõtet Borneo saarel Malaisias, mille liikmed koovad hinnalist pua kumbu kangast hoides sellega elus traditsioone ja teenides väärtuslikku sissetulekut kogukonnale. Tunnikava/tööleht, mida kasutada, asub SIIN. [...]
Film räägib loo Mauritiuse saare asustamisest ja tänapäevast läbi suhkruroo kasvatamise ning õiglase kaubanduse ühistute mõjust talunike elujärjele. Tunnikava/tööleht filmile: Petite Savanne tunnikava Lõiming: majandus, geograafia, ühiskonnaõpetus. Film [...]
Kas Ghana väikeses külas algatatud tegevused saavad hoo sisse ja pakuvad kohalikele inimestele märkimisväärset elatusallikat, sõltub nii abistajate püsivusest kui ka külarahva sammudest ettevõtlikkuse teel.
Selles tunnis käsitletakse väärkohtlemise teemat. Väärkohtlemine on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Sellisel viisil kohtlemine või karistamine on inimõiguste tõsine rikkumine.
See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas.
See tund tutvustab õpilastele võrdõiguslikkuse ja soolise ebavõrdsuse teemat. Võrdõiguslikkus on olukord ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ja – stereotüübid ning naiste ja meeste hierarhiline võimusuhe (Marling, R. (2011) “Sissejuhatus soouuringutese”.)
Tunnis kasutatakse rühmaviisilist arutelu ja väitlust surmanuhtluse teemal. Õpilased saavad teada olulisi fakte ja tutvuvad hiljutise juhtumiuuringuga, mida esitletakse lühifilmiga ja sinna juurde kuuluvate kommentaaridega.
See peatükk tutvustab õigust sõnavabadusele, kasutades selleks suhtlemist ja kriitilist mõtlemist. Õppematerjalina on kasutusel filmid ja informatiivne tekst. Seda peatükki võib kasutada eraldiseisvalt või osana inimõiguste kursusest.
Selles tunnis tutvustatakse õpilastele lühifilmiga üht inimõigustega seotud teemat – sünnitamisel suremist. Neile õpetatakse põhilisi matemaatilisi meetodeid, et esitada üle maailma pärit andmeid graafiliselt, eesmärgiga võrrelda põhjuseid, miks on emade suremuse määr erinevates maades ja geograafilistes piirkondades nii erinev.
See tund tutvustab õpilastele mõningaid juhtumeid inimõiguste rikkumisest Eestis, kasutades tõsielujuhtumeid. Seda peatükki võib õpetada kui eraldiseisvat tundi või osana inimõiguste alasest kursusest.
See tund tutvustab õpilastele inimõigusi, kasutades slaide, praktilisi ülesandeid ning lühifilmi. Seda peatükki võib õpetada kui eraldiseisvat tundi või osana inimõiguste alasest kursusest.
Afganistan, Kamerun, Serbia, Venetsueela – hr Zinggi uued õpilased integratsiooniklassis Baselis on pika tee läbi käinud. Noored ja lootusrikkad parema tuleviku suhtes, on nad Šveitsi rännanud ja panevad nüüd suured lootused oma õpetajale: tema on see inimene, kes peaks neile kätte näitama suuna uude riiki.
Jõuluvana töötuba on dokumentaalfilm, mis viib vaataja Hiina mänguasjatehaste hirmuäratavasse tõelisusse. Odava tööjõu otsingul on järjest rohkem ettevõtteid tegutsemas Hiinas. Tänapäeval valmistatakse üle 75% meie [...]
Andrew Morgani dokumentaalfilm „Tõeline väärtus” (ing. k. „True Cost”) räägib ülemaailmsest tekstiilitööstusest, meie rõivaste õmblejatest ning tekstiilitööstute mõjust keskkonnale ning tööstusharuga seotud inimestele. Riiete hinnad [...]
Inspireeriv lugu töötust Kreeka mehest, kes hakkab majanduskriisile vastu omal moel: ta loob supiköögi, mis toob kokku nii kodutud, pagulased, kui ka need, kelle huvi on eelpool nimetatuid aidata.
Niger ja Norra maailma inimarengu indeksi kohaselt maailma kõige madalama ja kõrgema arenguga riigid. Filmis räägivad riikide elanikud sellest, mida nad oma elust arvavad, kuidas mõjutab nende elu hariduse, meditsiiniabi, söögi-joogi, jne kättesaadavus.
Mis saab arvutist, mis meile enam ei kõlba? Vahel läheb see ümbertöötlemisse, vahel saadetakse see abi vormis mõnda arenguriiki, nagu näiteks Nigeeria ... kuid mida tähendab ümbertöötlemine reaalsuses? Ja kas meist üle jäävad arvutid on see abi, mida Aafrikal on vaja?
Liigutav lugu 12-aastasest Nicky'st, kelle vanematel pole piisavalt raha ning seetõttu sõltuvad nad Toidupanga abist. Nicky on rõõmus ja loominguline tüdruk, aga vahel kiusatakse teda koolis, sest tal pole piisavalt raha. Nicky leiab, et vaesust ei peaks häbenema.
Kakskümmend aastat on kurikuulsad keskkonnaaktivistid (Yes Men) meediat õnge tõmmanud, et paljastada suurkorporatsioonide kahjulikke tegevusi keskkonna vastu.
Peategelane Nataša on ema poolt hüljatud ja elab koos oma haigete vanavanemate ja nelja noorema õe-vennaga. 16-aastasena vastutab ta kogu perekonna eest ning pingutab kõvasti, et erinevate tööotsadega natukenegi raha teenida.
Teleshow „Afganistan otsib superstaari“ pole kohalike jaoks lihtsalt saade, vaid nende oma laulev revolutsioon, mille finaali vaatas 11 miljonit inimest ehk iga kolmas riigi elanik. [...]
Briti režissööri Sean McAllisteri “Süüria armastuslugu” jutustab Amerist ja Raghdast, kes kohtusid 20 aasta eest vanglas. Kumb on tugevam, kas armastus pere või kodumaa vastu.
Rokhsareh Ghame Maghami dokumentaalfilm "Sonita" räägib 18-aastasest kindlameelsest afgaani tüdrukust, kes elab Teheranis ja unistab saada kuulsaks räppariks.
Tareq oli 11-aastane, kui põgenes oma onu ja nõoga sõjast räsitud Süüriast. Ta alustas oma kurnavat reisi Türgist ja läbis 10 päeva pikkuse tormilise merereisi, et saabuda paadiga Itaaliasse ja sealt lõpuks autoga Hollandisse.
Suure rõivapoe avamist ootava linnatüdruku Milena ja maal oma kanade eest hoolitseva vana naise kaudu viidatakse praeguse Eesti probleemidele: sotsiaalmajanduslikule lõhele linna ja maa,vananeva rahvastiku ja kosmopoliitseid tarbijaväärtusi kandva noore põlvkonna vahel.
Bangladeshis on umbes 4000 tekstiilivabrikut ning 4 miljonit tekstiilivabriku töötajat, 80% neist on naised. Enamik vabrikuid paikneb pealinnas Dhakas. Austerlase T. Haunschmidi 2013.a. dokumentaalfilm tutvustab [...]
„Ma olen küll mustanahaline, kuid osa minust on eestlane.” Paul on pärit Aafrikast, aga tahab elada Eestis. Tal on Eestis poeg, kuid ometi ei anta [...]
Apartheidi režiimi lõppemisest on möödunud enam kui kümme aastat ning keskkooli on lõpetamas esimene lend mustanahalisi lapsi, kes alustasid oma kooliteed 1994. aastal kui Nelson [...]
Kongo olukord on plahvatuslik – Kongo rikkusest on saanud tema enda needus. Kongos leidub maailmaturul kõrgelthinnatud mineraale ja malme, mis jõuavad meie kodudesse, arvutitesse, mängudesse [...]
Teleshow „Afganistan otsib superstaari“ pole kohalike jaoks lihtsalt saade, vaid nende oma laulev revolutsioon, mille finaali vaatas 11 miljonit inimest ehk iga kolmas riigi elanik. [...]
Pärnu õpetajanna Karin otsustab võtta oma elu- ja töökogemuse ning vahetada selle Keenias Shianda külas uute väljakutsete vastu. Läbi Eesti organisatsiooni Mondo läheb ta vabatahtlikuna [...]
Meie ostame, kes maksab? on dokumentaalfilm lääne ettevõtetest, mis toodavad riideid ja kingi arengumaades. Riideid ja kingi, mida meie siinsamas ostame ja kanname. Film näitab [...]
Mets katab kolmandiku maailma pinnast. Nad on koduks lugematu arvule liikidele ja sadadele miljonitele inimestele. Ühe inimese neljast sissetulek sõltub metsast. Enamus maailma inimestest saavad [...]
Nishtha Jain on loonud emotsionaalse portree 21-aastasest hindu neiust Lakshmi’st. Mumbais on tüüpiline, et Lakshmi-taolised noored naised töötavad koduabilistena 10 tundi päevas ja 7 päeva [...]
Mida üks inimene tegelikult vajab? Juba aastaid on verise kodusõja eest naaberriiki Jordaaniasse pagenud üle poole miljoni süürialase. Kristi on araabia juurtega Eesti moslem, kes töötab humanitaartöötajana sealses ühes suurimas süürlaste pagulaslaagris.
Arvukalt auhindu võitnud filmis viib tunnustatud filmitegija Anders Østergaard meid lähedale ajakirjanikele, kes edastavad infot suletud Birma kohta. Burma VJ´d riskivad oma eluga ja saatusega [...]
Afghan Connection on Inglismaalt alguse saanud heategevusorganisatsioon, mille asutaja Sarah Fane töötas 1987. aastal Nõukogude sõja ja 2001. aastal Talibani võimu ajal Afganistanis. Ta nägi [...]
Tule kaasa šokeerivale, ent humoorikale edasipüüdliku keskkonnaaktivisti teekonnale, kus ta otsib õiget teed jätkusuutlikkuse poole ja tõelist lahendust tänapäeva kõige pakilisemale keskkonnaprobleemile.
Filmi peategelane on füüsikaõpetaja Mart Kuurme, kes 2013. aastal siirdus Aafrikasse, Põhja-Ghanasse, Kongo külla õpetama kohalikke lapsi. Mart teeb selleks hoolega ettevalmistusi: hilisõhtused tähistaeva vaatlused, [...]
Tashi on 17-aastane Tiibeti poiss. Ta mängib jalgpalli, kuulab popmuusikat, ent on samas ka Tiibeti Sakya budistliku koolkonna munk. Tashit ootab ees elu tähtsaim otsus: [...]
Katastroofi retseptid on film kliimamuutusest. See on vaimukas film katastroofilisel teemal. Režissöör John Webster’i enda sõnul süüdistame me selles, et planeedil halvasti läheb suuri ettevõtteid [...]
Film räägib vapratest Libeeria naistest, kes astusid vastu riiki juhtinud diktaatori Charles Taylori režiimile ning kelle visadus ja sihikindel tegevus tõi sõjast räsitud kodumaale kauaoodatud rahu.
Egiptus – riik muutuste pöörises. Kairo – suurlinn maailma tihedaima ja meeletuima liiklusega. Passides lõpututena näivates liiklusummikutes, väitlevad taksojuhid ja nende reisijad Egiptuse mineviku, oleviku [...]
Inimene on ainuke olend maailmas, kes toodab prügilaid. Looduslikud maavarad on suurel kiirusel kadumas ning samaaegselt kasvab tarbimine suurtes riikides nagu Hiina ja India. Me [...]
Paljud arvavad, et kõrbestumine on protsess, mille käigus muutub maa-ala kõrbeks liivaluidete liikumise tõttu. Tegelikult see nii ei ole. Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad [...]
Taani uuriv ajakirjanik Miki Mistrati asub varjatud kaameraga teele Aafrikasse, et valede ja salgamise võrgus välja selgitada, miks on šokolaad osale lastest nii kibe.
14 aastat kestnud kodusõjast räsitud Libeeria on valmis muutusteks. 16. jaanuaril 2006 vannutati presidendiametisse Ellen Johnson-Sirleaf, esimene naissoost riigipea Aafrikas. Pärast valimisi määras ta teisi [...]
Tuhanded mustades niqab’ides naised kogunevad Jeemeni pealinnas Sanaas meelt avaldama. Siiani märkamatud mustad varjud eri põlvkondadest ja ühiskonnaklassidest nõuavad suuremat vabadust ning protestiks põletavad avalikult [...]
ME OLEME KOOS – THINA SIMUNYE on tõeliselt ilus üllatusfilm, mis on võitnud järjest mitmetel festivalidel publiku südamed ja pärjatud paljude auhindadega. Paul Taylori debüütfilm [...]
Film räägib veest, selle ümber käivast poliitikast ja vaeste inimeste võitlusest joogivee pärast. Indias protesteerivad talunikud koos tuntud keskkonnakaitsjaga Coca-Cola vastu. Tolle tohutu korporatsiooni tõttu [...]
See Lõuna-Aafrika Vabariigis tehtud film näitab, kuidas elatakse HIV positiivse perekonnas. Ema Pinki, kes on saanud viiruse vereülekande kaudu, seletab kõikidele, et ta on HIV [...]
Karl Saksal, kes läheb Palestiinasse kaasaegset tantsu õpetama, on kindel plaan jääda poliitikaküsimustes neutraalseks ja keskenduda vaid oma kunstile ning tööle. Kas ühiskonnas, kus kogu [...]
Härra Liu on üks tuhandetest Hiina ettevõtjatest, kes elab ja töötab Sambias. Ta just ostis oma neljanda farmi ja ta äri õitseb. Samaaegselt reisib Sambia kaubandusminister Hiinasse, et allkirjastada leping, millega Hiina investeerib miljoneid dollareid Sambiasse.
Tudeng ja kaitseliitlane Madis Kask on vabatahtlikuna Gruusias, endises tööstuslinnas nimega Rustavi. Koos teiste, üle Euroopa kokku tulnud vabatahtlikega, on Madise ülesandeks luua Rustavi noortele [...]
Tallinlanna Irita läheb Benini, et korraldada seal kogu Aafrika kontinendi rahvale “Teeme ära” ideed tutvustav konverents ja koristustalgud. Kokkusaamise paigaks on troopiline Cotonou linn ja [...]
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Luis Moreno Ocampo väljastab käsu arreteerida Uganda Lord Resistance Army mässulistest liidrid, alustab nelja Kongo sõjapealiku üle kohtuprotsessi Haagis, süüdistab Sudaani presidenti [...]
25-aastane Laura tahab olla õnnelik, soovib luua perekonna ja teostada end oma valitud erialal füsioterapeudina. Kuid saatuse irooniana on just temal, kes peaks aitama teistel [...]
See film näitab, kuidas üleilmastunud majandus võib Aafrikas kohaliku tootmise hoopis hävitada. Tuues näiteks kanaliha tootmise ja sellega kauplemise, näitab filmi autor, kuidas Euroopas ülejäänud [...]
Rahvusvahelised kohvikorporatsioonid domineerivad kaubandusharu, mille maht ulatub igal aastal 80 miljardi dollarini, tehes kohvist nafta järel maailma väärtuslikeima kaubaartikli.
Film näitab Kibera slummi elu Keenias ning ka selle positiivseid külgi. Nii näiteks toodavad nad oma ajalehte ja edastavad raadiokanalit. Samuti kasutavad kunsti õpetamaks konfliktide lahendamist rahulikul viisil.
Afghan Connection on Inglismaalt alguse saanud heategevusorganisatsioon, mille asutaja Sarah Fane töötas 1987. aastal Nõukogude sõja ja 2001. aastal Talibani võimu ajal Afganistanis. Ta nägi [...]
Neli noort hiinlast valmistuvad keskkooli lõpueksamiteks ja kaamera leiab nad hilistel õhtutundidel pea laeni ulatuvate raamatuhunnikute vahelt. See on pingeline, lõbus ja emotsionaalne film üliinimlikust pingutusest ja vägagi inimlikest noortest.
Geoffrey Smithi auhinnatud dokumentaal „Inglise kirurg“ toob meieni loo briti neurokirurgist Henri Marshist, kes veedab oma puhkused Ukrainas, teostades ajuoperatsioone uskumatuna näivates tingimustes. Elementaarsete meditsiinivahendite [...]
Meditsiinitudeng Kristina on organisatsiooni Serve the City vabatahtlike grupijuht ja ühel ilusal laupäeval suundutakse Kopli poolsaarel asuvasse supikööki. Eesmärgiks on ravida elu heidikute keha ja [...]
Filmi režissöör sõidab Kongo sõjapiirkonna kõrvalistesse küladesse, et kohtuda ellujäänud vägistamise ohvritega, pakkudes väga teravat ning intiimset vaadet nende inimeste eluvõitlusest. Filmis vaadeldakse üldisemalt vägistamist [...]
Hari Rai, 17-aastane Nepali poiss, ronib mööda mägiteid. Tema seljas liigub uue omaniku poole punane Coca-Cola külmik. Hari on üks tuhandetest laps-koormakandjatest, kes veeringute eest [...]
Nagu nimigi viitab, on dokumentaal ”Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus“ reis läbi elu. Lisaks samasooliste õigusele abielluda, kostavad peategelased Edie ja Thea veel [...]
Kambodža on üks maamiinidega enim küllastatuid riike, kus igal aastal langeb miinide ohvriks umbes 40 000 inimest. Tervishoiusüsteem on konfliktiperioodide tagajärjel täielikult hävinud. Cambodia Trust [...]
Thomas ja Stella on klassikaaslased and lõpetavad praegu keskkooli. Nagu noortel igal pool maailmas, on nende elu täis eksameid, sõpru, armastuslugusid ja tulevikuplaane. Aga nad [...]
Thomas ja Stella on klassikaaslased and lõpetavad praegu keskkooli. Nagu noortel igal pool maailmas, on nende elu täis eksameid, sõpru, armastuslugusid ja tulevikuplaane. Aga nad [...]
Marcel Knorn on Eestis neljandat kuud. Ta töötab vabatahtlikuna Maarja külas, kus tema ühes põhiliseks hoolealuseks on intellektipuudega Riivo. “Ta on väga-väga lahe ja tark [...]
Film maailma populaarsemast puuviljast. Banaan on üks odavamaid puuvilju ning kanadalased söövad u. 3 miljardit banaani igal aastal. Tavalises supermarketis moodustavad banaanid enam kui 12% [...]
Sissevaade Jerevani lastehaigla igapäevaellu. Äsja keskkooli lõpetanud Natali võtab vastu keerulise pakkumise ja läheb aastaks Kaukaasiasse, toeks leukeemiahaigetele põnnidele ning nende emadele. Jerevani haigla ei [...]
Chhaupadi (menstruatsiooni) sarad on Nepaali kesk- ja kaug-lääne külades tavalised. Oma menstruatsiooniperioodidel peavad naised elama ebahügieenilistes ja ebaturvalistes sarades, riskides oma elu ja tervisega. Inimesed [...]
Saatuse ees oleme ebavõrdsed. Mitte kõigile pole antud sündida siia ilma terve ja tugevana. Me pole võrdsed oma vaimses ega kehalises olemises. Küll aga ehk [...]
Mohammed El Kurd on Palestiina poiss, kes elab Ida-Jeruusalemmas Sheikh Jarrahi linnaosas. Just siis kui ta saab 11-aastaseks, peab tema pere kodunt välja kolima. Iisraeli [...]
854 miljonit on nende inimeste arv, kes aastal 2008 läksid iga päev magama ja ärkasid tühja kõhuga. Aasta jooksul neist 5 miljonit surid. Erinevaid kõneisikuid kaasav film tutvustab näljahäda tagamaid Mali ja Nigeri näiteil ja rahvusvaheliste organisatsioonide püüdlusi sellega võidelda.
Itaalia päritolu arst Alberto Cairo on seadnud endale omanäolise eesmärgi: päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus. Dr Cairo on viimased 15 aastat elanud üksi Afganistani pealinnas [...]
Film näitab, kuidas John Hunter, andekas Charlottesville kooliõpetaja Virginias USAs, viib oma 4. klassi õpilastega läbi maailmarahu simulatsioonimängu.
Film uurib, kuidas looduskaitsealad tekkisid ning kuidas lääne ühiskonna arusaamine rahvusparkidest ning nende olemusest on muutnud nii Ida-Aafrika maastikku kui ka ühiskonda.
Kas jumal on demokraat? Niisuguse küsimusega algab tuntud Taani teleajakirjaniku Karsten Kjäri dokumentaalfilm. Film avab 2005. aastal Taani ajalehes avaldatud prohvet Muhamedi kujutavate pilapiltide vallandatud [...]
Ida-Londoni moslemi neiu Shahanara vahetab oma roosad liibukad sari vastu, et kohtuda lennujaamas oma abikaasaga. Nad on varem kohtunud vaid korra – Shahanara Bangladeshi perekonna [...]
36 rahvusvahelist filmiauhinda võitnud film räägib faveladest – Rio de Janeiro slummidest, kus tänavail tulistavad teismelised narkodiilerid ja kartellide vaheline sõda on igapäevane reaalsus. Keegi ei jää puutumatuks ja miski ei ole püha.
USA terrorismivastases sõjas kinnipeetutest on salapärastel asjaoludel surnud üle saja inimese. Taksojuht Dilawari peeti tema kodukülas heaks ja ausaks inimeseks. Ühel päeval, kui ta oli [...]
Bangladeshi slummides elab ülimas vaesuses umbes 160 000 bihaari etnilise grupi esindajat. Nad ei ole ametlikult mitte ühegi riigi kodanikud, kuna nende saatuse küsimust ei [...]
Pärast 30 aastat sõda on Afganistanil probleeme palju. See film jälgib tillukest 5-aastast tüdrukut, kes teenib tänavalt paberit korjates perele elatist ja endale kooliraha. Nii [...]
Miks Aafrika noor pigem sureb oma teekonnal Euroopasse kui jääb kodupaika? Missugune on immigrandi elu kusagil Hispaanias tomateid kasvatades? Kus ta elab ja millest ta [...]
Laura on mustlastüdruk või siis roma. Tema ja ta pere elab Itaalias, kuid kodakondsus on neil hoopis bosnia oma. Erinevalt teistest 19-aastastest romatüdrukutest, ei ole [...]
Film räägib toidust globaliseerumise kontekstis, kalameestest, talunikest, kaugsõidu veoautojuhtidest ja võimukatest korporatsioonijuhtidest, kauba- ja rahavoogudest – puudusest külluse keskel.
Mardi Gras on festival Ameerikas New Orleansis. Muusika, naer, paljad kehad ja pidu läbi öö. Täpselt vastupidine meeleolu valitseb aga Hiina tehases, kus töö käib vaikuses ja ööselt ei magata vaid tehakse ületunde. Neid kahte kohta ühendab üks asi: need on pärlid, mida Hiinas Mardi Grasi karnevalil kasutamiseks toodetakse.
Hanna Korzla, üks Itaalia 1 700 000 immigrandist, on elanud kolm aastat Salentos, hooldades ööpäev läbi Antoniot, kes on üle 80 aasta vana ning põeb [...]
New Yorkis Brooklyni linnaosas tegutseb üks omapärane supermarket, mis pakub parima kvaliteediga toidukaupa väga soodsa hinnaga, kuid seda vaid Park Slope’i toiduvõrgustikuga liitunud liikmetele. Võrgustik [...]
Dokumentaalset käsitlust raamib Põhja-Venemaal laialt tuntud muistend „endamatjate tšuudide“ kohta. Legendi algupära võiks pidada ka õigeuskliku impeeriumi koloniaaltegevuse õigustuseks „vaimupimedate paganate“ hävitamisele.
Digiülesanne valmis 2017. aastal süvappekursuse “Maailmaharidus läbi digiõppe II ja III kooliastmes” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 11 kohta, milleks on “MUUTA [...]
Digiülesanne valmis 2017. aastal süvappekursuse “Maailmaharidus läbi digiõppe II ja III kooliastmes” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 10 kohta, milleks on “EBAVÕRDSUSE [...]
Digiülesanne valmis 2017. aastal süvappekursuse “Maailmaharidus läbi digiõppe II ja III kooliastmes” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 8 kohta, milleks on “KAASAVA [...]
Глава 11 ПыткиBackground informationManual, handbook or methodical collectionAssignement
На этом занятии будет обсуждаться тема жестокого обращения. Жестокое обращение – это пытки, жестокое, бесчеловечное или унижающее достоинство поведение или наказание. Такое поведение или наказание [...]
Глава 10 Насилие в семьеBackground informationManual, handbook or methodical collectionAssignement
Этот урок покажет, как распознавать насилие в семье, которое может включать в себя происходящие в семье акты физического, сексуального, психологического и экономического насилия. План урока
Этот урок знакомит студентов с вопросами равенства и гендерного неравноправия. Равенство – это такая ситуация в обществе, где все люди свободны развивать свои личные способности [...]
На этом уроке пройдет показ короткометражных фильмов, рассказывающих о реально произошедших событиях, чтобы вдохновить учеников на действия. Материалы этой главы можно использовать для запуска своего [...]
Обсуждение в группах на тему смертной казни. Ученики узнают основные факты об этом вопросе и знакомятся с недавними исследованиями и случаями из реальной жизни, которые будут [...]
На этом уроке мы рассмотрим недавно произошедшее реальное событие, чтобы ученики поняли серьезность ситуации. План урока Презернтация .pdf Презернтация Повер Поинт
Глава 5 Свобода словаBackground informationManual, handbook or methodical collectionAssignement
Эта глава знакомит с правом на свободу выражения своего мнения, используя при этом общение и критическое мышление. Учебными материалами для этой главы будут являться фильмы [...]
На этом уроке можно познакомить учеников с короткометражным фильмом об одном аспекте прав человека – смерти во время родов. Здесь представлены основные математические методы, которые [...]
Этот урок познакомит учеников с некоторыми реальными случаями нарушения прав человека в Эстонии. Эту главу можно проходить, как на отдельном уроке, так и как часть [...]
Этот урок познакомит учеников с Европейской Хартией основных прав. Кроме того, на этом уроке можно обсу- дить и разыграть различные судебные дела, произошедшие в Великобритании. [...]
При использовании слайдов, практических заданий и короткометражных фильмов этот урок познакомит учени- ков с правами человека. Эту главу можно проходить в о время отдельного урока или [...]
Digiülesanded valmisid 2017. aastal kursuse “Maailmaharidus läbi digiõppe II ja III kooliastmes” ja 2018. aastal kursuse “Süvaõppekursus UNESCO ühendkoolidele läbi digiõppe” raames ning nende eesmärk [...]
Digiülesanne valmis 2017. aastal süvappekursuse “Maailmaharidus läbi digiõppe II ja III kooliastmes” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 7 kohta, milleks on “USALDUSVÄÄRNE, [...]
Digiülesanne valmis 2017. aastal süvappekursuse “Maailmaharidus läbi digiõppe II ja III kooliastmes” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 5 kohta, milleks on “SAAVUTADA [...]
Digiülesanne valmis 2017. aastal süvappekursuse “Maailmaharidus läbi digiõppe II ja III kooliastmes” raames. Ülesanne käib ÜRO kestliku arengu eesmärgi number 3 kohta, milleks on “TERVISLIK [...]
Materjal “Kodanikuühiskond ja projektõpe” on keskkooliõpilastele ning nende juhendajatele (õpetajad, noorsootöötajad, karjäärispetsialistid) suunatud õppematerjal, mis tutvustab kodanikuühiskonna ja projektõppe kontseptsioone. Materjal juhendab keskkooliõpilasi kogukonnateemaliste projektide [...]
1. juunil võttis Tamsalu Gümnaasiumi 10. klass ja neli 11. klassi õpilast õpetaja Anne Kraubneri eestvedamisel osa HeaTeoTööpäevast. Päeva eesmärgiks oli teenida raha ja sellega [...]
NGO Mondo’s annual global citizenship education summer school designed for teachers and youth workers takes place from the 21st to 23rd August in Võsu. This [...]
“Rändelood sõnas, pildis ja liigutuses” Kolmeetapiline töötuba Põhikooli II ja III aste Isiklikud põgenike rände lood selle käigust ja muredest, mis neid teekonnal saadavad. Kestvus: 45min [...]
Erasmus+ projekti “Active citizenship with global dimension” ehk “Maailmaharidus noorsootöös” raames valmis kasutusvalmis metoodiline tööriistakast. Projekt kestis märtsist 2015 – veebruarini 2017 ja MTÜ Mondo partneriteks olid [...]
Kui olin väike, meeldis mulle alati mõelda, et hea õnne korral saan elada tervelt kolmes erinevas sajandis: sündisin möödunud millenniumi viimasel kevadel ning kui elaksin [...]
Kas on nii, et igas õuduses leiab head? Igas viimses kaosekillus miskit kosutavat ja õrna, mis annaks lootust edasiseks, hoolimata kogetust? Peale tormi on õhk [...]
“Ole avastamisnäljane. Ole rumal.” Need lihtsad sõnad seisid 1970. aasta Kogu Maailma Kataloogi (The Whole Earth Catalog) viimase numbri tagakaanel. Just neist aastatest on maailmale [...]
Peipsi Koostöö Keskus MTÜ eestvedamisel loodud infoleht "Ränne - faktid ja suundumused maailmas ning Eestis" toob välja fakte ja näiteid rände teema käsitlemiseks koolitunnis.
Võitleme kliimamuutustega ja aitmame vaesematel riikidel nendega kohaneda Maailmas ei ole enam ühtegi riiki või piirkonda, mis ei oleks mingil määral mõjutatud kliimamuutustest ning selle [...]
Tarbime ja toodame keskkonasõbralikult ja õiglaselt Hea uudis: maailmas on piisavalt toitu kõigile. Halb uudis: Samal ajal, kui iga kaheksas inimene maailmas kannatab endiselt alatoitluse [...]
Kestlik majanduskasv ja inimväärne töö kõigile Ligikaudu pool maailma rahvastikust elab endiselt umbes 2 USD päevas, ülemaailmne tööpuudus on 5,7% ja töökoha olemasolu ei taga [...]
Edendame inimõigusi ja demokraatiat – võitleme korruptsiooni vastu Rahu, õiglus ja kaasavad ning efektiivsed institutsioonid on kestliku arengu keskmes, üksteist vastastikku tugevdades. Mitmed regioonid on [...]
Toetame vaesemaid riike ja teeme koostööd eesmärkide saavutamiseks Hästi toimiv kestliku arengu tegevuskava nõuab tugevat koostööd valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna vahel. Ühistel väärtustel ja visioonil [...]
Tervislikumad eluviisid ja kõigile ligipääs kvaliteetsele arstiabi 2015. aastaks oli globaalne keskmine eluiga tõusnud 71,4 aastani. Inimesed mitte ainult ei ela kauem, vaid püsivad ka [...]
Kaotame näljahäda, parandame toitumist ja edendame kestlikku põllumajandust Maa toodab rohkem kui piisavalt toitu kõigile, kuid sellegi poolest kannatab iga üheksas inimene maailmas ehk 795 [...]
Kaotame äärmise vaesuse maailmas (alla 1,90 USD päevas) ja vähendame poole võrra vaeste hulka ka Eestis Äärmise vaesuse piirmääraks loetakse hakkama saamist alla 1,90 USD [...]
Kaitseme looduse mitmekesisust metsadest ja mägedest kuni rabadeni Ligi 31 protsenti meie planeedi maismaast on kaetud metsaga. Lisaks sellele, et nad rikastavad maa atmosfääri hapnikuga, pakuvad [...]
Kaitseme merd saastumise eest ja võitleme kalade ülepüügi vastu Ookeane ja merd on sajandeid nähtud kui lõputute kalavarude allikat. Sellise suhtumise tagajärjel on praeguseks täielikult [...]
Hästi planeeritud, turvalised ja keskkonnasõbralikud linnad Enam kui pool maailma elanikest ehk üle 3,5 miljardi inimese elab tänapäeval linnades ning prognooside järgi on aastaks 2030 [...]
Vähem ebavõrdsust riikide sees ja riikide vahel Rahvusvaheline kogukond on teinud suuri samme ebavõrdsuse vähendamiseks, kuid rikkuse jagunemine maailma elanike vahel on endiselt väga kaugel [...]
Keskkonnasõbralik tööstus ja ettevõtlus ning ligipääs internetile ka vaesemates riikides Paljudele inimestele arengumaades jääb põhiline taristu nagu teed, vesi, kanalisatsioon ning internet kättesaamatuks. Suuremad investeeringud [...]
Kaasav, kvaliteetne ja jätkusuutliku arengut toetav haridus kõigile Kvaliteetne haridus annab inimestele võimaluse valida oma tulevik ning teha paremaid otsuseid. Kvalifitseeritud oskustega kodanikud on samuti [...]
Kõigile puhas joogivesi, ligipääs vetsudele ja pesemisvõimalustele Puhas, kõigile kättesaadav vesi on oluline osa maailmast, kus me elada tahame, ja selle saavutamiseks on planeedil piisavalt [...]
Naistele ja tüdrukutele suuremad õigused ja võimalused Kuigi maailmas on Aastatuhande arengueesmärkide raames tehtud edusamme soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise suunas (sealhulgas ka tüdrukute [...]
Taskukohane, kestlik ja nüüdisaegne energia kõigile Enamus inimeste jaoks on elekter tänapäeva elu iseenesestmõistetav osa. Iga viies inimene maailmas on aga sunnitud oma igapäevaseid toimetusi [...]
Tunni eesmärk: 1. Mõista elu, probleeme ja võimalusi pagulaslaagris 2. Leida seoseid pagulaslaagri ja läänemaailma probleemide vahel 3. Asteda sama probleemistikku erinevasse konteksti 4. Arendada empaatiavõimet. [...]
MTÜ Mondo koordineerib õppeaastal 2016-2017 rahvusvahelist loodusteemalist ühistegevust, milles koolid Eestis, Ghanas, Keenias, Ugandas, Jeemenis ja Myanmaris teevad väikeseid uurimisprojekte metsa ja metsiku looduse teemal [...]
24. aprill on Rahvusvaheline Moerevolutsiooni päev. Selle tähistamiseks korraldatakse koolis moe ja riietega seotud aktsioone. a) paneeldiskussioon vms aruteluring b) moe-show c) filmiõhtu d) riiete taaskasutuse töötuba [...]
Klassis uuritakse ühiselt näljakaarti, mille leiab Development Educationi veebilehelt. Edasi jätkatakse aruteluga. Mida näljakaart maailma olukorra kohta ütleb? Milliseid inimõiguste küsimusi näljakaart püstitab? Milliseid väljakutseid [...]
Rühmades arutletakse linnastumise heade ja halbade külgede üle, näiteks niisuguste tegurite üle nagu hariduse parem kättesaadavus, tõhusam ressursside jaotus, majanduslik areng, sotsiaalne lõimumine, kesised elutingimused, [...]
Valik tooteid, mille elutsükli analüüsi teha: puuvillane t-särk klaaspudel ajaleht plasttopsis jogurt teksapüksid televiisor põrandavärv metallpurgis jalgratas kullast kõrvarõngad šokolaad Valitud toote elutsükli analüüs tehakse Bubbl keskkonnas, [...]
Õpilased arutlevad videoid vaadates slummide tekke ja elukorralduse üle, kasutades Eliademy Arutelu lehte. (1) Suuremate slummide kasvu ning neis valitsevate elutingimuste kohta vaadatakse pilte ning loetakse [...]
Rühmades arutletakse linnastumise heade ja halbade külgede üle, näiteks niisuguste tegurite üle nagu hariduse parem kättesaadavus, tõhusam ressursside jaotus, majanduslik areng, sotsiaalne lõimumine, kesised elutingimused, [...]
Õpilased avavad Thinglink keskkonnas foto “Play Fair at Olympics”, tutvuvad seal antud infoga ja vastavad lühidalt ikoonide all olevatele küsimustele. Seejärel kuvatakse üks vastustega pilt seinale ja arutatakse ühiselt võimalike vastuste üle. [...]
(1) Õpilased jaotatakse kuude rühma ja igale rühmale määratakse teema, mida uuritakse. Õpilased jaotatakse kuude rühma ja igale rühmale määratakse teema, mida uuritakse. Teemad 1. [...]
Ülesande eesmärk on näidata, kuivõrd mitmekesine ja müstiline on loodus ning milliste omadustega liike eksisteerib. Õpilased töötavad paarides ja otsivad internetist mitmesugustes kategooriates „ekstreemseid liike“. [...]
Klassile näidatakse fotot ja küsitakse, mis on pildil. Seejärel tutvutakse taustlooga ning arutletakse keskkonnamuutustest tulenevate probleemide üle.
Keskkonnaprobleemide teema paremaks mõistmiseks on vajalik esmalt teada teemaga seonduvaid põhimõisteid. Neid mõisteid saab hästi meelde tuletada, täites LearningApps keskkonnas lünkharjutust.
Klassis uuritakse allikaid: Rakenduse Kuhuviia veebileht, mis aitab oma jäätmetega toime tulla. Lääneriigid kupatavad oma e-jäätmed arengumaadesse, Pealtnägija, ERR Eestis tekkis 2014. aastal rõivafirma Afterlife, mis teeb uusi [...]
Praegu tuleb suurem osa maailma energiast fossiilkütustest: naftast, maagaasist, kivisöest. Klassis uuritakse statistikat maailma energiatarbimise kohta, näiteks National Geographicu veebilehelt. Jätkub arutelu.
Õpilased avavad Thinglink keskkonnas foto ja kirjutavad sellele, mida õiglane kaubandus tähendab ja kuidas tunneb poes ära õiglase kaubanduse tooteid.
Klassis vaadatakse bändi Radiohead videot. Jätkub arutelu. Mida bänd püüab videoga öelda? Kas video täidab oma eesmärki? Miks lapsed peavad töötama? Millist tööd nad teevad? Kas [...]
Klassiga vaadatakse pilte fotoprojekti „Mida maailm sööb?“ (2008) galeriist Time’i veebilehel. Galeriid saab vaadata, vajutes lehe esimese pildi all olevatele nooltele. Fotode juures on toodud pere peamised [...]
Klassis vaadatakse riikide arengu ajalist muutust kajastavat graafikut Global Footprint Networki veebilehelt. Graafikule on märgitud nii inimarengu indeks kui ka ökoloogiline jalajälg. Tõeliselt kestlikud riigid [...]
Mõõtke individuaalselt oma ökoloogiline jalajälg veebilehel kesa.edu.ee/kalkulaator. Võrrelge tulemusi ning arutage võimaluste üle, kuidas saab ökoloogilist jalajälge vähendada. Taustinfoks vaadatakse 2015. aasta uuringu tulemusi riikide ökoloogilisest jalajäljest. [...]
Tarbimisühiskonna teema paremaks mõistmiseks on vajalik esmalt teada teemaga seonduvaid põhimõisteid. Neid mõisteid saab hästi kinnistada, mängides LearningApps keskkonnas sõnade leidmise mängu.
Õpilased avavad Scribblemaps keskkonna. (1) Õpilased Märgivad kaardil kohad, kus on praegu või on olnud lähiajaloos sõjalisi konflikte. Tööd võib teha rühmades või individuaalselt. (2) Õpetaja tutvustab [...]
Maailma majandusliku jagunemise paremaks mõistmiseks on vajalik esmalt teada teemaga seonduvaid põhimõisteid. Neid mõisteid saab hästi kinnistada, tehes LearningApps keskkonnas paaride leidmise harjutust.
Õpilased uurivad OECD Better Life Indexi veebilehelt, kuidas moodustavad riigid erisuguste indikaatorite alusel pingeridasid. Koduleht võimaldab valida endale olulised arengunäitajad ja riikide järjestus muutub valitud [...]
Õpilased koostavad rühmades mõistekaardi „Vaesuse põhjused“. Selleks on aega 10 minutit. Mõistekaardi joonistamiseks kasutatakse Bubbl keskkonda ning iga rühm jagab enda tehtud kaarti õpetajaga. Seejärel joonistatakse samas keskkonnas [...]
Digiülesanne sobib töötamiseks arvutiklassis. Mobiilidel ning mobiilivaatega tahvelarvutites ei pruugi avaneda kõik ülesande läbiviimiseks vajalikud rakendused. Ülesande käik Õpilased töötavad paarides (arutletakse koos) ning seejärel [...]
Käesolev väljaanne kuulub sarja, mis kirjeldab ja põhjendab Euroopa Liidu tegevust humanitaarabi ja kodanikukaitse valdkondades ning selle tegevuse tulemusi.
Õpilased visualiseerivad ideekaardi Padlet keskkonnas kultuurilisest jäämäest. Näidiseks valitakse illustreeriv pilt järgnevatelt veebilehtedelt: Visualising the Iceberg Model of Culture The Cultural Iceberg Õpilastega lisatakse pildile sõnad selle kohta, mida [...]
Klassiga vaadatakse võistluse „Koomiks võrdsuse heaks“ koomiksit “Mustlaspõgenikud”. Järgneb arutelu. Milliseid mõtteid koomiks äratas? Mida sa tead roma rahvast ehk mustlastest Eestis? Kas romade kohta [...]
Õpilased avavad Thinglink keskkonnas fotod. Iga foto juures on ikoonide taga küsimused, millele tuleb leida vastus. Vastustega pilti jagatakse omavahel sotsiaalmeedia vahendusel. Kui õpilased on töö [...]
Klass jaotatakse kolmesteks rühmadeks ja iga rühm avab Thinglink keskkonnas maailmakaardi põhja. Õpilased kirjutavad oma teadmiste põhjal vastused alljärgnevate küsimuste kohta: kus paiknesid maailma megalinnad 50 aastat tagasi, kus on [...]
SEDAC-i (the Socioeconomic Data and Applications Center) veebilehelt vaadatakse maailma rahvastikutiheduse kaarti. Vasakult menüüst saab valida, millist infot kaardil näidatakse (kaardid, mis on tähistatud sõnaga estimates, näitavad [...]
Fotograaf Thierry Cohen on internetis avaldanud fotoseeria öistest suurlinnadest. Suurlinnades ei näe enam öösiti valgusreostuse tõttu tähti. Fotograafi idee teeb eriliseks asjaolu, et ta paneb kokku [...]
Rahvastikuprotsesside teema paremaks mõistmiseks on vajalik esmalt teada teemaga seonduvaid põhimõisteid. Neid mõisteid saab hästi kinnistada, mängides LearningApps keskkonnas miljonimängu. Mängu saab mängida nii individuaalselt, rühmades kui [...]
Õpilased avavad Thinglink keskkonnas kaardi “Maailm – kuhu ja miks tahan minna”. Õpilased töötavad rühmades ja märgivad kaardile paigad: kus on käinud, kus tahaksid käia, [...]
Käesolev õppematerjal tutvustab õpetajatele, noorsootöötajatele ja teistele huvilistele globaalse kodakondsuse ja foorumiteatri mõisteid. Materjal sisaldab järk-järgulisi metoodilisi tegevuskavasid koos lisainfoga sissejuhatuse, soojendusmängude ja harjutuste kohta. [...]
Toimub koolitusseminar Ghana ja Keenia sõpruskoolide eestipoolsetele õpetajatele ja koordinaatoritele. Eesmärk on õppida seni toimunud tõhusa koostöö näidetest ning saada ülevaade koolidest Ghanas ja Keenias [...]
Septembris 2015 võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ÜRO tippkohtumisel New Yorgis vastu kestliku arengu eesmärgid. See tähendab, et ÜRO liikmesriigid püüdlevad 2030 aastani just nende eesmärkide poole nii oma sisepoliitikas kui ka rahvusvahelises koostöös.
Kas Sina teadsid, kuidas kilekottidest saab vahvaid asju heegeldada? Gistav Adolfi Gümnaasiumi 8. kl. õpilane Kertu Jõgi on valmis saanud õppevideo, milles selgitab, kuidas kilekottidest [...]
ÜRO võttis aastal 2015 vastu uue säästva arengu tegevuskava „Sustainable Development Agenda“. Esikohal on eesmärgina kaotada vaesus kõikjalt kõigis oma vormides.
Vabaturgu, majanduskasvu ja kaubanduse liberaliseerimist loetakse kaasajal arengu nurgakivideks. Sedasi väidavad valitsused ja nii õpetatakse meile koolis. Ometi kuuleme aina sagedamini, et heaolu edendada võiks ka õiglase kaubanduse põhimõtteid rakendades.
Tavaliselt arvatakse, et Fair Trade väiketalunikel on stabiilsemad turustusvõimalused ning nad saavad oma toodete eest parema hinna. Tuleb välja, et mitmed uuringud kõnelevad vastupidisest.
Vahel heidetakse õiglast kaubandusele ette, et see pole tõhusus ega tulemuslik Lõunapoolkera farmerite finantsprobleemide lahendamisel. Kogu olukorda tuleb näha süsteemi kontekstis. B.R. Wilson uuris asja Nikaraaguas aastal 2010.
Inimlikust vaatepunktist on õiglase kaubanduse idee ligitõmbav ja toetust vääriv. Oleme põhimõtteliselt seda meelt, et arengumaade põllumajanduse ja teiste tootmissektorite tootjad, kes on praeguse turumajanduse ja maailmaturu tingimustes vaesuses, mis omakorda toob kaasa nende põhiliste inimõiguste kaotusi, peavad saama õiglast tasu.
Fairtrade’i märgis antakse toodetele, mille kasvatajad ja töötlejad on saanud oma toodangu või töö eest väärilise tasu, mis võimaldab neil tagada endale ning kogukonnale inimväärne elu. See saavutatakse kahe olulise põhimõtte abil: müüdud toodangu tagatakse kasvatajale ja töölistele miinimumhind ning neile makstakse lisatasu, mida kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks ja tuleviku planeerimiseks.
Tavaliselt ei ole meil aega mõelda sellele, kust pärineb näiteks apelsinimahl, mille poeriiulilt haarame. Nii võib juhtuda, et meie naudime head mahla apelsinikasvatustes ja -tehastes valitsevate kehvade töötingimuste ja looduse arvelt.
Mondo Arengupoliitika Teatajas kirjutavad Signe Aaskivi, Peep Mardiste, Kerli Kirsimaa ja paljud teised sellest, kuidas kliimamuutused ja arengukoostöö omavahel seostuvad.
ÜRO tippkohtumisel võeti eile vastu ajaloolise tähtsusega eesmärgid, millega võideldakse nii vaesuse, kliimamuutuste kui ülemaailmse ebavõrdsuse vastu. Kokku lepitud 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamist oodatakse hiljemalt aastaks 2030.
Mondo Arengupoliitika Teataja esimene number alapealkirjaga “Arengu rahastamine” käsitleb 2015. aasta kõige päevakohasemaid arengupoliitika teemasid, keskendudes eelkõige juuli alguses Addis Ababas toimuva ÜRO kolmanda rahvusvahelise arengu rahastamise konverentsi aruteluteemadele.
Воспитывая граждан мира. С помощью глобального образования усвоение базовых ценностей и компетенций государственной учебной программы Помощник учителя.
Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilased: Käisid degusteerimas pastatooteid Ettevõtte FineDine juures. Mustjõe Kõrtsitalus heakorratöödel. Koolis toimus sendilaat, mida toetas Jungent tee, kohvi, suhkru ja topsidega.
2014. aasta suvekoolis tegid noored erinevaid sotsiaalse sisuga klippe. Loe lähemalt suvekoolist siit! Videod on nähtavad siin: Roosa kass Nutitelefon Kes me oleme?
MTÜ Rabarebased korraldab koostöös Tõrva linnavalitsuse, Põdrala, Helme ja Hummuli vallaga, MTÜ Mondo ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga Tõrva linnas dokumentaalfilmi festivali. Tegemist on Mulgimaal toimuva [...]
Generaator (või hellitavalt Genekas) on ettevõtmine, mille eesmärgiks on noortelt noortele vahendada ja koondada kõige ägedamaid, vingemaid ning meeliülendavaid ideid, projekte, koolitusi, vabatahtliku töö pakkumisi [...]
20. juuni toimus kohvikus Sinilind Kesk-Aafrika Vabariigi toetusõhtu. Kogutud raha annetati ÜRO humanitaarabi organisatsioonile. Allpool leiad kutse ja muu info: Kutsume kõiki 20. juunil kl [...]
Siit lehet leiduvad noorte poolt tehtud sotsiaalkampaaniaid. Kampaaniad leiad paremal asuvast tulbast! Sotsiaalkampaaniad toimusid kahe projekti raames : “Rohujuure kampaaniad põhiõiguste kaitseks” ning “Vaatame ja Muudame!”.
Projekt “Vaatame ja Muudame!” on MTÜ Mondo poolt ellu viidav Euroopa Noorte noortealgatuse projekt, mille eesmärgiks on aidata noortel olla aktiivsemad kodanikud, tutvustada neile globaalseid [...]
MTÜ Mondo korraldas 14.-17. august 2013 Võsul sotsiaalkampaaniate teemalise koolituse “Vaata ja Muuda” Koolitusel osales 19 noort üle Eesti, sh oli nii kogenumaid filmiklubilisi, kui [...]
2013. aasta aprillist algas MTÜ Mondo eestvedamisel projekt „Rohujuure kampaaniad põhiõiguste kaitseks“. Projekti eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust põhiõigustest ja aktiivsetest kodanlusest läbi multimeedia ja [...]
PÄRAST FILMI LÕPPU ▶ Tutvusta külalist veidi põhjalikumalt (miks ta filmi temaatikaga tuttav on jm) kuid tee seda lühidalt. Seejärel küsi tema käest filmi kohta, mida [...]
ДЕНЬ ЕДЫ В ШКОЛЕ: методы и занятия для организации мероприятия «День еды». В данном материале вы найдете методы для проведения в школе дня или недели [...]
Koolitustel kasutame materjale, mis on välja töötatud projekti „Teadlikkuse tõstmine õiglasest kaubandusest“ raames koostöös partneritega Lätist ja Leedust. Materjalid aitavad teemat käsitleda ka ilma koolituse [...]
Projekti “Teadlikkuse tõstmine õiglasest kaubandusest” raames on valminud põnev keskkond, kuhu on koondatud erinevaid mänge ja põnevaid fakte õiglase kaubanduse kohta. Õiglase kaubanduse linnas seigeldes [...]
Учебник состоит из 11 уроков/глав, в которых применяются интересные и инновационные способы обучения. Все уроки можно проходить как отдельно, так и в рамках одной серии правозащитной тематики. [...]
Euroopa Liit rahastab projekti „TeachMDGs“, mis on ellu viidud Eesti, Leedu, Bulgaaria, Küprose ja Šotimaa organisatsioonide poolt. Projekti põhieesmärk on tõsta teadlikkust ja suurendada avalikkuse toetust [...]
1) Arriba Inimesed seisavad ringis, näoga sissepoole. Mängu juht paneb ühes suunas liikuma “Arriba”. See liigub mööda ringi, ühes suunas, kedagi vahele ei jäeta ning [...]
ArvamusjoonPlayful activityManual, handbook or methodical collection
Meetodi idee on väljendada arvamust etteantud küsimuse osas. Seda meetodit võib teha grupitööna. Paberile joonistatakse pikk verikaaljoon, kuhu ühte otsa kirjutatakse „jah“ ning teise otsa [...]
MaailmakohvikPlayful activityManual, handbook or methodical collection
Meetodi idee on moodustada nn 4-5 „kohvikut“ (laud ja toolid või padjad maas vms), kuhu juurde on kirjutatud tegevus (nt diskussiooni läbiviimine, arutelu, filmi vaatamine, [...]
“Maailmahariduse uuring koolijuhtidele (2017) Globaliseeruv maailm” ja väärtuskasvatus koolis (2016) Maailmahariduse andmine ja selle mõju UNESCO ühendkoolides (2014) Maailmahariduse mõju hindamise uuringu raport (2013) Maailmahariduse kontseptsioon [...]
Globaliseeruva maailma kursuse hindamiseks erinevad hindamisjuhendid: Esitluse maatriks (geograafia ainekavast, autor Ülle Liiber). Essee hindamismudel (kujundava hindamise koolituse raames välja töötanud Leelo Tiisvlet). Voldiku hindamine (autor Kersti Ojassalu) [...]
Lõppenud kampaaniad: Rohujuure kampaaniad ComiX4= Koomiksid võrdsuse heaks Global Education Week 2012 Global Campaign for Education 2011 Global Education Week 2009 Global Education Week 2008 [...]
MTÜ Mondo maailmahariduskeskus kutsub õpetajaid korraldama koolides maailmapäevi ning pakub tegevuste läbiviimiseks keskuse materjale ja töötube. Kooli maailmapäev võib olla ühe- või mitmepäevane üritus, kus [...]
Siit leiate ideid, mida kasutada klassiruumis kliimakampaania ettevalmistusel – internetist leiab lisaks ka väga palju huvitavat info kliimamuutuste kohta, kogusime siia kokku aga mõned klipid ja [...]
Juba mõnda aega kuuleb siit-sealt tõsistest probleemidest kakaokasvatuses, mille tõttu ennustatakse tulevikuks suurt puudust šokolaadi peamise tooraine järele. Šokolaaditootmine on aga jätkuvalt kasvutrendis ja šokolaadisõpru tuleb aina juurde.
Mood on alati seisnud eneseväljenduses. Uuem nähtus on tootemarkide ja märgiste abil toimuv stiili üleilmastumine. Enamik riietest, mida me praegu tarbime, on pärit Hiinast, Türgist, Indiast, Bangladeshist ja Tuneesiast – enamikus nendest riikidest on tööjõukulud madalad ja töötajatel on vähe õigusi.
Ükskõik, kas lapstööjõud on jätkuvalt kasutusel kultuurilistel või majanduslikel põhjustel, saab selle vastu võidelda ainult teadliku tarbimise ning seadusandluse koosmõjul.
Õppematerjali „Toidupäevad koolis: meetodeid ja tegevusi toidupäevade korraldamiseks” pildid ja lipud leiad siit: Eesti ja Ghana lipud Fotod
Toidupäevad koolisPlayful activityWorkshopManual, handbook or methodical collectionAssignement
Toit on eluks hädavajalik – see peab andma piisavalt energiat ja toitaineid, et kindlustada inimese normaalset kasvu, arengut ja tervist. Me puutume toiduga kokku iga päev. Kui tihti [...]
Sõjategevus- ja konfliktipiirkondades on kõige haavatavamad elanikegrupid lapsed, naised ja vanurid. Nende vajadus esmatarbevahenditele on suur. MTÜ Mondo toel on saanud Ida-Ukraina konfliktipiirkondade elanikud ning sisepagulased [...]
Shianda külas kasvab leskede ja orbude arv tänu HIV epideemiale. Tavapärane on olukord, kus põhikooliealisi ja nooremaid lapsi kasvatab eakas vanaema, kes elatab ennast ja [...]
Kongo küla asub Ghana põhjaosas, kus kliimamuutuste ja kõrbe pealetungi tõttu on vähenenud inimeste võimalused teenida piisavalt sissetulekut, et harida oma lapsi. Piirkonna üldisteks probleemideks on kõrbestumine, vaesus [...]
Sinu võimalus leida omale elukutse, loob omakorda võimaluse abistada andekaid noori Afganistanis haridustee jätkamisel! HeaTeoTöö päev loob võimaluse tutvuda kohalike ettevõtetega. Võimalus olla ettevõttes töövarjuks [...]
Väike töö kodus loob võimaluse suurteks tegudeks teispool maakera. HeaTeoTöö päeva raames saab lapsevanem suurepärase võimaluse tegutseda koos lapsega omas keskonnas maailma muutmise jaoks. Lapse [...]
Rohujuure koomiksite töötoa kaudu arenevad noorte teadmised üleilmastumisest, kriitiline mõtlemine, eneseväljendusoskus ja kodanikuaktiivsus. Töötoa teemad lähevad kokku uue riikliku õppekavaga ning selle kaudu saab arendada ainete vahelist [...]
Шоколадная игра предназначается для молодых людей в возрасте от 11 лет. Проведение игры занимает 60-90 минут и подходит для групп, состоящих из 18-50 человек. О [...]
Šokolaadimäng on mõeldud inimestele alates 11. eluaastast kuni täiskasvanuni. Mängu läbiviimine võtab aega 60-90 minutit ning on sobiv 18-50 liikmelisele rühmale. Millest mäng räägib? Šokolaadimäng [...]
Maailmakaubanduse mäng on rollimäng, kus õpilased saab jagada rühmadeks, anda töövahendid ja ülesanded. Iga rühma ülesandeks on neile ette antud vahenditega võimalikult palju raha teenida. [...]
Kuidas maailm on jagatud? See mäng paneb kaasa mõtlema maailmas eksisteeriva ebavõrdsuse ja selle põhjuste üle ning selgitab inimarengu põhjuseid. Täpsema elanikkonna ja jõukuse jagunemise [...]
Rahukõneluste mäng sobib eeskätt põhikooli viimastele klassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Mängus osalejad saavad harjutada keeruliste konfliktsituatsioonide lahendamist, erinevate vaatenurkade mõistmist ja rahukõneluste läbiviimist. Mängu eesmärgiks [...]
See materjal on suunatud kõigile dokumentaalfilmiklubide liikmetele, et filmilinastusi teemakohaste aruteludega läbi viia. Seda on teretulnud kasutama koolinoored, noorteklubide liikmed, noortejuhid, õppeinfospetsialistid jne. Enne filmi [...]
Tehnoloogia Tänapäeval on raske elu ilma mobiiltelefonideta ette kujutada. Mobiiltelefoniomanikke on maailmas rohkem kui neid, kel ligipääs tualetile. Sellisel ülemaailmsel jagatud sidemel on nii häid [...]
Maailma noored: LihaPlayful activityWorkshopManual, handbook or methodical collectionAssignement
Liha Kasvav maailma rahvastik vajab rohkem toitu ja sööb üha rohkem liha. Odava liha tootmine vajab suures hulgas loomasööta ning see omakorda nõuab palju maad [...]
Maailma noored: ŠokolaadPlayful activityWorkshopManual, handbook or methodical collectionAssignement
Šokolaad Šokolaadi teemalise koolitusvihiku harjutused annavad pildi, kuidas kakaooast valmib šokolaad ning milliseid sotsiaalseid probleeme on kakaokasvatajatel. Vihiku 3 šokolaadi teemat sissejuhatavat mängu tutvustavad erinevaid [...]
Vesi Vesi on elusolenditele hädavajalik. Inimese tervis ning keskkonna toimimine on seotud vee kättesaadavusega. Samas on magevee jaotus maailmas väga ebavõrdne ning paljudes riikides kannatavad [...]
Tekstiil Rõivad on meie tähtsamaid igapäevakaupu. Mõned peavad lugu mugavusest, teised välimusest. Sotsiaalses mõõtmes on rõivad väga olulised: järgitakse moesuundi. Kuid kas teame, kust meie [...]
Tubakas Suitsetamine on kahjulik nii suitsetaja enda kui teda ümbritsevate inimeste tervisele. Tubaka kasvatamine, töötlemine, tubakatoodete tootmine, transport, reklaam ning müük toovad sisse miljardeid dollareid, [...]
Teabematerjal annab ülevaate teemast “Naised, soline võrdõiguslikkus ja globaalne areng” ning on mõeldud Eesti kooliõpetajatele ja haridustöötajatele. Täpsemalt tutvustatakse siin 2000. aastal ÜRO poolt ülemaailmse [...]
“ComiX4= Koomiksid võrdsuse heaks” käsiraamat. Käsiraamat annab juhiseid, kuidas koomikseid kasutades viia läbi õpitubasid ja koolitunde rände ja kultuuridevahelise suhtluse teemadel.
“Global dimension in Social Sciences subjects” projekti raames loodud materjali leiad siit ja siit. Euroopa komisjoni rahastatava koostööprojekti “Global dimension in Social Sciences subjects” eesmärk [...]
Материал с заданиями на тему конфликты между культурами и религиями можно посмотреть здесь. Цели обучения: ученик понимает влияние глобализации на культурное разнообразие и причины межкультурных [...]
Mis see on? HeaTeoTöö päev (HTT) on uus ja haridusinnovaatiline tegevus õpilastele, koolidele, kogukonnale ja ettevõtetele. Noored töötavad ühel päeval kohalikes ettevõtetes, kodus või kogukonnas. [...]
Дорогой учитель и студент, заинтересован в глобальном образовании! Вместо курса “Глобализирующийся Мир” 2. октября в Кохтля-Ярве, мы по просьбам учителей, передвинули курс на 20. октября. Курс [...]
Täna elab veerand arengumaade elanikkonnast ökoloogiliselt tundlikes piirkondades, näiteks mäestikes, kõrbetes ja jõesuudmete läheduses. Hingatava õhu, vee ja pinnase saastumine ning muud keskkonnakahjud muudavad olukorra veelgi keerulisemaks.
Transpordist räägitakse tihti kui majanduse vereringest, mis tagab piirkonna majandusliku arengu. Kiiret liikumist ja suurtes kogustes kaupade vedamist võimaldav infrastruktuur aga ei tähenda alati efektiivset transporti, paremat juurdepääsu ja edukamat majandust.
Toote olelusring on toote nn eluea erinevad, kuid teineteisega seotud etapid. Esimene etapp on tavaliselt toormaterjalide kaevandamine ja tootmine. Viimane etapp on toote lõplik kõrvaldamine pärast seda, kui toodet enam ei kasutata.
Puhtam tootmine on tervikliku keskkonnastrateegia pidev rakendamine tooteprotsesside, toodete või teenuste keskkonnamõjude vältimiseks. Selle tulemusena suureneb ettevõtte tegevuse tõhusus ning vähenevad tegevusest tulenevad riskid inimestele ja ümbritsevale keskkonnale.
Iga aastaga tekitame me üha rohkem jäätmeid, sest meie tarbimiskogused kasvavad. Kuna toodete valik poodides järjest laieneb, tuleb olla teadlik, millised pakutavast toodetereast on säästlikumad valikud.
Ühes riigis aasta jooksul ühtekokku toodetud teenuste ja kaupade turuhinda kutsutakse sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) ja selle tõusu majanduse kasvuks. Samas SKT suurus näitab vähe seda, kuidas heaolu riigi elanike vahel jaguneb, kui kvaliteetne on riigi toodang ja millised on majandusarengu mõjud keskkonnale.
Rohujuure koomiksite töötoa kaudu arenevad noorte teadmised üleilmastumisest, kriitiline mõtlemine, eneseväljendusoskus ja kodanikuaktiivsus. Töötoa pikkuse saab iga juhendaja ise määrata ning töötoa teemad lähevad kokku uue riikliku [...]
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja sugupoolte küsimused üldisemalt on arenguga seotud väga paljudes ning erinevates aspektides, muuhulgas näiteks vaesuse, tervishoiu ja puhta vee nappusega seotud globaalprobleemide juures.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil on praegu 192 liikmesriiki. ÜRO rahuvalvefunktsioon arendati välja eesmärgiga luua konfliktide käes vaevlevates riikides tingimused kestvaks rahuks.
Kui noored töötavad ettevõttes on võimalik ettevõttel õpilaste töötasu kanda otse MTÜ Mondo kontole annetusena. Tööpäeva kestus on ca 4 tundi ning tasu saab ettevõte [...]
Koolid ja õpilased saavad HTT-päeva tegemistes osaleda erinevatel viisidel. Koolipoolne koordinaator võtab ühendust kohalike ettevõtetega ning teeb kindlaks, kas on võimalik suunata kõik õpilased tegema [...]
Jüri Gümnaasiumist osales HeaTeoTöö päeva projektis kokku 7 õpilast. Õpilased Jüri Gümnaasiumist töötasid DPD-s, AB Medical Grupp Eesti OÜ-s ja kaks õpilast töötas oma sugulase juures kodus. Töö, [...]
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist osales HeaTeoTöö päeva projektis kokku kümmekond õpilast. Õpilased said koostöös Esna Talu OÜ-ga veeta toreda päeva metsas ning puid istutada. Lisaks õpilastele võttis [...]
Valga Gümnaasiumist osales HeaTeoTöö päeva projektis kokku 16 õpilast. Õpilased käisid RMK Valgamaa piirkonnas istutamas metsa. Päevaga istutati kokku 2ha metsa. Valga Gümnaasiumis oli projekti koordinaatoriks õpetaja [...]
Vanalinna Hariduskolleegiumist osales HeaTeoTöö päeva projektis kokku 35 õpilast. 25 õpilast tegid tööd Nurmiko AS-is ning 10 noort tegid tööd Kadrioru pargis, sealseid heakorra töid tehes. AS [...]
HeaTeoTöö päev annab ettevõtjale võimaluse kohtuda noorte tegusate inimestega ning võimaldada neile väärtuslik töökogemus. Kaasaegne maailm nõuab õpilastelt mitmekülgseid teadmisi ning samas eeldab ka praktilise [...]
HeaTeoTöö päev lõimib karjääriõpetuse ning ettevõtlikkuse. Koostöö kohalike ettevõtjatega võimaldab õpilastele laiapõhjalisemat karjäärivõimalustega tutvumist. Tööpäeva paremaks õnnestumiseks on õpetajal hea võimalus kaardistada toetusvõimalused, kaasates koolivälised [...]
Töö, mida õpilased kohalikes ettevõtetes, kodus või mujal teevad on tasustatud. Tasu aga suunatakse arengukoostöösse. Tööpäeva kestus on ca 4 tundi ning tasu saab ettevõte [...]
Keskkonnamõjud ja toiduturvalisus Sahara kõrbest lõunasse jääva Aafrika suureks probleemiks on kliimasoojenemise tagajärjel tekkiv kõrbestumine, mulla viljakuse ja saagikuse vähenemine ja etteaimamatult pikaks venivad [...]
Infotehnoloogiline tugi koolidele Aafrikas ja Afganistanis Eesti koolides on arvutite olemasolu ja kaasaegse infotehnoloogia kasutamine õppetöös elementaarne. Aafrikas on maapiirkondade koolid väga kehvas seisus – [...]
Laste hariduse toetamine läbi MTÜ Mondo Tarkusefondi! Mis oleks, kui sina või sinu lapsed ei saaks koolis käia lihtsalt raha pärast? Haridus: põhiõigus või privileeg Eestis [...]
Puudulikest sanitaartingimustest põhjustatud haigused mõjutavad miljonite inimeste, eelkõige laste elusid. Kõhulahtisusega seotud haigusi peetakse teiseks kõige sagedasemaks alla viie aastaste laste surmade põhjuseks arengumaades. Düsenteeria [...]
Põhjamaade päevatöö liikumine sai alguse 1961. aastal Rootsist, kui tollane ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld lennuõnnetuses hukkus ja õpilased soovisid tema mälestust jäädvustada. Nii korraldati selle [...]
Reisid Herodotosega Ryszard Kapuściński Ryszard Kapuściński (1932—2007) “Reisid Herodotosega” on Poola esseistliku reisikirjanduse üks tähtteoseid, nimeka kirjaniku ja ajakirjaniku jutustus reporteriaastatest Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, kus tema igapäevaseks [...]
Esmaspäev, 1.märts 2010 Peateema: taaskasutusmood 11.05 ReDesign koduleht, teemaks “Hobi arendamine tulutoovaks tegevuseks”. Kellele: 9.-12. klassid, keda huvitab ise midagi oma kätega ära teha, keda [...]
• Toimus 2010.a. novembris• Korraldajateks olid 9. klasside vabatahtlikud• Eesmärk oli koguda läbi heategevuse raha Ghanas asuvale Kongo külale• Tegevused– kana maskott korjas kooli peal [...]
Krista Noor, Antsla Gümnaasiumi inglise keele õpetaja 17. novembril oli minu neljanda korruse kabinet mööblist tühi. Põrandal olid mõned riideribad, mis markeerisid kohti, kuhu poisid [...]
Antsla Gümnaasiumis peeti Afganistani päeva, kus õpilased kuulsid Afganistani reisimuljeid, valmistasid kodundusõpetaja Tiina Kallioni juhendamisel Afganistani maiustust baklavaad ning kohtusid Afganistanist pärit külalise Arian Sarwiriga. [...]
Selle aasta sõbrapäev jääb Valga gümnaasiumi õpilaste meeltesse erilise ja omapärasena: pärast filmi vaatamist ja arutelu asuti valmistama prügist “kunstiteoseid”. Ajalooringi liige, kooli seitsmenda klassi [...]
12.-13. veebruaril toimus EBS Gümnaasiumi fuajees heategevuslik kohvik. Tõuke kohviku tegemiseks andis Siisi Saetalu külastus meie kooli, kus ta rääkis oma kogemusest Pop-up kohviku rajamisest [...]
Igal sügisel toimub meie koolis maailmateemaline nädal. Selle projekti eestvedajaks on õpetaja Florika Kolbakova. Maailmateemalise nädala raames korraldavad gümnaasiumi sotsiaalklassid erinevatele klassidele ja ka õpetajatele [...]
20.-24. jaanuaril toimus Laulasmaa Koolis järjekordne maailmahariduse nädal, mille kaudu said õpilased jällegi põgusalt tutvuda võõramaiste kultuuridega. Sel aastal vaadati dokumentaalfilme, osaleti online viktoriinis, tantsiti [...]
Maailmapäeva eesmärgiks oli viia õpilased ja õpetajad paremini kurssi arengumaade ja õiglase kaubanduse valupunktidega. Selleks toimusid erinevatele vanuseastmetele erinevad eakohased tegevused. 12.klassi Globaliseeruv maailma valikaines osalevad [...]
Maailmapilt sai pooltoone juurde «Kas kõik need 1,4 miljardit inimest on kindlate põhimõtetega?» küsis eesti soost moslem Kristi Ockba Viljandi Paalalinna kooli seitsmenda klassi õpilastelt, [...]
Tartu Hiie Kool, 1. klassid Ghanat tutvustavad tunnid ja tegevused pakkusid lastele palju uusi teadmisi. Õpilased said esimesed teadmised Aafrikast ja Ghanast, võrdlesime laste elu [...]
Tallinna humanitaargümnaasiumis käsitleti ühiskonnaõpetuse ja geograafia tundides inimõiguste temaatikat nii Euroopas kui arenguriikides, tõmmates ka paralleele endi tarbimisharjumustega. Tunde viidi läbi eri kooliastmetel ning tundides kasutati mitmesuguseid tegevusi ja meetodeid. [...]
PUHAS VESI JA KORRALIK KÄIMLA EI OLE ENAM HARULDASED Viimase paari aastakümne jooksul on üha rohkem inimesi saanud puhta joogivee ja toimiva kanalisatsiooni. Mosambiigis, Nampulas, [...]
Milline peaks olema sertifitseerimissüsteem, mis tagaks kasvatajatele õiglase kohtlemise ja piisava elatise ning oleks samal ajal tarbijate jaoks usaldusväärne ja atraktiivne?
Tarbijate teadlikkus suureneb ja aina suuremat tähelepanu pööratakse toiduainete tootmise ja tarnimisega seotud keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele aspektidele.
MILLISTES TUNDIDES SAAB KASUTADA ÕIGLASE KAUBANDUSE JA TARBIMISE TEMAATIKAT? Teemad ja märksõnad: Kaubandus ja areng, tarbimine, konfliktid ja nende lahendamine. Materjalid: film koos harjutustega, juhendmaterjalid [...]
Õiglase kaubanduse teejuht annab 24-l leheküljel ülevaate õiglase kaubanduse põhimõtetest, jagab fakte ja lugusid tootjatelt ning tutvustab tooteid, mida õiglase kaubanduse süsteemis leida võib. Kui [...]
Kaks esitlust annavad hea ülevaate õiglase kaubanduse põhimõtetest, toodetest ja tarbijate võimalustest ise kaubanduses muutust luua. Lisaks on lingitud õiglase kaubanduse teemalised videoklipid ja animatsioonid.
NIGEERIA RETSEPTID Küpsetatud banaan Vaja läheb: banaane soola maisiõli Eemalda banaanidelt otsad ja poolita nad pikuti. Koori banaanipoolikud ja lõika viltusteks viiludeks. Riputa peale soola. [...]
VÄGIVALD VALITSEB KONGOT Kongo Demokraatliku Vabariigi kodusõda on nõudnud rohkem ohverid kui ükski teine relvastatud konflikt peale Teist maailmasõda. 1998–2003 kestnud kodusõjas sai surma üle [...]
JEEMEN KONFLIKTIDE KESKEL Lähis- ida kõige vaesemaks riigiks peetav Jeemen on viimastel aastatel tuntuks saanud al-Qaida äärmuslaste turvasadamana. Riigis keeb siiski veel ka kaks muud, [...]
IISRAELI JA PALESTIINLASTE RAHULÄBIRÄÄKIMISED ON TUPIKSEISUS Iisraeli ja palestiinlaste konflikt on kestnud juba mitu põlve. Konflikti taustaks on kaks religiooni – judaism ja islam. Tänapäeva [...]
AFGANISTANIS SÕDITAKSE JUBA NELI AASTAKÜMMET JÄRJEST Asetsedes Aasias strateegiliselt tähtsal ristumiskohal on Afganistan aastatuhandete jooksul välisarmeede sõjaretkede sihtpunktiks. 1900. aastatel tegi Afganistan märkimisväärseid edusamme arengus, [...]
Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus neli riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu leidis aset 31 [...]
MIS ON MAHEPÕLLUMAJANDUS? Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud [...]
Paljude vaeste Lõuna riikide suur välisvõlg ja surve selle tagasimaksmiseks valuutat teenida tekitab tuntavaid keskkonnaprobleeme. Pärast iseseisvumist peamiselt 1950-60ndatel lõppes endiste emamaade (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hispaania jt) finantstugi [...]
Muuda ennast, mitte kliimat – mida saad sina ära teha? 1) KODUS eelista puu-, päikese- vm taastuvenergial põhinevat kütet, linnas on suhteliselt säästlik ka kaug- ja gaasiküte [...]
“Ma paigutaksin raha päikeseenergeetikasse. Milline jõuallikas! Ma loodan, et me ei pea sellega ootama, kuni nafta ja süsi otsa saavad.” Thomas A. Edison (1847–1931) EESTI JA [...]
Mis on turvalisus? Turvalisust on traditsiooniliselt mõistetud nii, et riik kaitseb end väliste ohtude eest diplomaatia abil ja sõjalisi vahendeid kasutades. Lisaks riikide suveräänsust rõhutavale [...]
Kui neile anda võimalus, tahab enamus õpilasi jõudu katsuda suurte moraalsete dilemmadega, mis inimõigustega seotud on: sõda, piinamine, vaesus, usk, migratsioon, naiste olukord, sõnavabadus. Inimõiguste teadvustamine aitab noortel aru saada päriselust – nende enda elust. Koolitund on ideaalne koht, kust seda mõistmist alustada.
Miinimäng juhib tähelepanu maamiinide probleemile maailmas. Maamiine leidub enam kui 80 maailma riigis, aga enamike Euroopa riikide inimeste jaoks on probleem olematu ja nähtamatu. Mängu [...]
Meetodi idee on näidata, milliseid erinevaid tervitusviise võib kohata erinevates paikades maailmas. Mängu võib kasutada grupitöö algusfaasis nö „soojendusmänguna“ , lisaks annab ta võimaluse mõista [...]
Meetodi idee on aktiivsete rollimängude kaudu muuta eelarvamusi. Meetodist osavõtjad tuleb jaotada gruppidesse ja jagada igale grupile üks rollimäng, mille grupp etendab. Aega võib anda [...]
Kolmas osa – MängudWorkshopManual, handbook or methodical collectionAssignement
Maailmakodanikuks! protsessi on integreeritud mängud, mis muudavad õppetöö lõbusaks ja aitavad õpilastel tegevustest läbi planeeritud lõõgastus- ja ergutushetkede enam kasu saama. Mängud on jagatud nende [...]
Hindamiseks mõeldud tegevused aitavad õpilastel mõõta, salvestada ja jälgida enda isiklikku arengut ning hinnata kasutatud Maailmakodanikuks! meetodi tegevusi. Siin osas pakutud tegevused on lihtsad, paindlikud [...]
Kuus sammu aitavad õpilastel valida enda jaoks olulise teema, uurida selle kohalikke ja üleilmseid dimensioone, planeerida samal teemal maailma muutvat tegevust, selles osaleda ning oma [...]
Kuuenda sammuna mõtlevad õpilased Maailmakodanikuks! protsessi üle järele. On aeg mõelda tagasi ja korrata esimese sammu tegevusi (nt „Ideaalne tulevik“ ja „Inimeste mõjutamine“). Kuuenda sammu [...]
Viienda sammuna viiakse plaan ellu. Viienda sammu eesmärgid: aidata õpilastel tegevust ellu viia, selle käiku salvestada ja kontrollida arendada ja laiendada osalemispõhiseid oskusi – tegutsemine [...]
Neljanda sammuna uurivad õpilased võimalusi, kuidas probleemi parandamiseks välja astuda. Õpilased hindavad võimaliku tegevuse kohalikku ja globaalset mõju, valivad tegevuse ning planeerivad selle täideviimist. [...]
Kolmanda sammuna viivad õpilased end valitud probleemiga paremini kurssi. Et õpilased saaksid valida tegevused, mida probleemse olukorra parandamiseks läbi viia, on neil tarvis probleemi kohalike [...]
Teise sammuna uurivad õpilased enda elu mõjutavaid probleeme. Nad analüüsivad iga probleemi olulisust kohalikul ja üleilmsel tasandil ning asetavad neid tähtsuse järjekorda vastavalt sellele, kuivõrd [...]
Esimese sammu tegevused on mõeldud selleks, et õpilased õpiksid tundma enda arusaamasid, väärtusi ja suhtumist meetodi kolme põhiteemasse. Seejuures võetakse arvesse õpilaste seniseid teadmisi ja [...]
Maailmakodanikuks!Playful activityWorkshopManual, handbook or methodical collectionAssignement
Juhend aktiivse maailmakodaniku õpetamiseks Võtmeetapid kolm ja neli Autor: Joanne Price Kohandanud: MTÜ Mondo, 2013 Materjali tõlkimist ja kohandamist toetas Eesti Vabariigi Välisministeerium arengukoostööks ettenähtud [...]
Koolitusmaterjal Maailma Noored Väljaanne Maailma Noored on loodud spetsiaalselt noorsootöös, sh mitteformaalses õppes kasutamiseks. Seda on teretulnud kasutama noorsootöötajad, noortejuhid, koolitajad, õpetajad ning juhendajad, kes [...]
Maailmapäeva, maailmanädala või miks mitte ka terve maailmakuu või maailmaõppeaasta korraldamine koolis annab võimaluse siduda globaalseid teemasid õppekavaga ning tutvustada arengumaade temaatikat noortele huvitaval ja [...]
Fotod õppetööksManual, handbook or methodical collectionAssignement
PILT ARENGUMAADEST – JUHISED PEDAGOOGIDELE, KUIDAS KASUTADA PILTE ERINEVALT POOLT MAAKERA Pildid on üks kõige kergem ja otsesem viis tutvustada laia maailma klassiruumis. Piltide ja [...]
Küsimusele, miks osa riike on vaesemad ja vähem arenenud kui teised, on palju vastuseid. Arengumaade vaesuse põhjusi võib leida nii ajaloost kui ka rahvusvahelisest poliitikast, samuti on oluline roll arengumaade endi tegevusel.
Tänapäeva tööstus ning tootmine on üleilmastunud ning selle keeruline tarneahel ühendab riike, töötajaid ning tarbijaid üle kogu maailma. Üldiselt on selle protsessi juures prioriteediks kasumi teenimine ning tootmise efektiivsus. Seejuures võib ka juhtuda, et tööliste ning laste õigustele vaadatakse läbi sõrmede.
Tänapäeva toidutootmine ja -tarbimine on ebaefektiivne ja raiskav. Toitu jätkuks maailmas kõigile, kui see oleks ühtlaselt jaotunud. Umbes 1/3 maailmas toodetud toidust rikneb või visatakse jääkidena minema.
Ilma naisteta oleksid ühiskonnad vaid poole „võimsusega“. Naiste haridus ja töö aitavad kaasa perede heaolule ja kiirendavad ühiskonna jõukamaks saamist.
Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastal 2018 olid peamised konfliktid Süürias, Jeemenis, Lõuna-Sudaanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Nigeerias.
Koos majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise üleilmastumisega muutub ka poliitika. Märksõnadeks on üha suurem vastastikune seotus ja sõltuvus, otsustusareenide paljusus ja killustatus, piiride hägustumine sise- ja välispoliitika ning era- ja avaliku sfääri vahel.
2020. aastal jõudis maailma rahvaarv 7,6 miljardi inimeseni. Rahvastikukasvuga paralleelselt toimub linnastumine, mis on tänapäeval kiirem kui eales varem. Alates 2008. aastast elab enamik maailma elanikest linnapiirkondades ja linnades.
Lühidalt Kuigi arengumaade elanikkond linnastub kiirenevas tempos, elab kaks kolmandikku arengumaade kodanikest siiani maal. Maapiirkondades elavate inimeste osa on arengumaade rahvastikust koguni üle 70 protsendi. [...]
Mõisted Põhi ja Lõuna on kõige enam kasutusel olevad metafoorid viitamaks jõukatele ja arenenud maadele põhjas ning vaestele arengumaadele lõunas. Põhjuseid, miks Lõuna on endiselt vähem arenenud, on mitmeid, kuid enamik neist on ajaloolised ning seotud Põhja ja Lõuna vahel kehtestatud suhete iseloomuga.
Aina kasvav inimpopulatsioon, tarbimine ja elatustaseme tõus on teinud küsitavaks planeedi ökosüsteemide kandevõime ning kestlikkuse. Inimkond on hinnangute kohaselt viimase 50 aasta jooksul kulutanud rohkem loodusvarasid ning tootnud rohkem saasteaineid ja jäätmeid kui inimkonna ajaloos kokku.
Kõrbestumise käigus väheneb piirkonna taimkate, väheneb ka mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas, mõjutades rohkem kui 110 riiki.
Ühiskondi, mis on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri, nimetatakse ühekultuurilisteks. Samas, ühiskondi, mis koosnevad põhiliselt sisserändajatest, nimetatakse mitmekultuurilisteks.
Migratsioon ehk ränne on inimeste ümberpaiknemine riigi sees või riikide vahel. Suurem osa rändajatest liigub riikide sees, enamasti maalt linnadesse, kuid üha enam kasvab ka ühest riigist teise liikujate arv.
Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on metsaga kaetud 30,3% – metsa on veidi alla 4 miljardi hektari, millest 2/3 asub kümnes kõige metsarikkamas riigis.
Majanduse üleilmastumine tähendab, et eri riikide majandused on üksteisega üha tihedamalt seotud, moodustades terviku. Iseloomulik on kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu voolamine üle piiride ning hargmaiste suurettevõtete kasv.
Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad.
Kuni 1980ndateni olid arengumaad maailma kaubanduses vaid toorme eksportijad. Välja veeti naftat, mineraale (nt teemante, kulda), väärispuitu ja põllumajandussaadusi (nt kohvi, teed, kakaod, suhkrut, puuvilla). See on nüüdseks muutunud ja valdav osa arengumaade ekspordist on tööstustoodang.
Toote või eseme valmistamiseks kulub toorainet, mida tuleb kaevandada (nt nafta, mineraalid, metallimaagid). Maavarad paiknevad Maal ebaühtlaselt ja nende kaevandamine nõuab omakorda ressursse: 7–10% kogu maailma energiatoodangust.
Globaliseerumist võib mõista kui info kiirenenud liikumist üle maailma, samuti inimeste, kultuuride ja kapitali vaba liikumist, sõltumata päritolumaast.
Sagedasemad kontaktid eri kultuuride vahel on loonud soodsa olukorra kultuuridevaheliste konfliktide tekkeks. Kultuuridevahelised konfliktid võivad võrsuda siis, kui üks kultuur tunneb end teisest ohustatuna, näiteks seepärast, et teise kultuuri tugeval pealetungil tekib oht oma kultuuri säilimisele.
Kliimamuutused on päevakajaline ja oluline globaalne teema. Valdav osa teadlastest on veendunud, et kliimamuutuse põhjuseks on muu hulgas ka inimtegevus.
Jäätmeteks nimetatakse ebavajalikke tooteid või materjale. Nende koostis on ajaloo jooksul muutunud, enamik jäätmeid on tekkinud seoses tööstusliku revolutsiooni ja arenguga (nt plast ja tuumajäätmed).
Inimõiguste all mõistetakse igale inimühiskonna liikmele kuuluvaid võrdseid õigusi. ÜRO tegevuses loetakse põhivajaduste hulka füsioloogilised vajadused, lisaks haridus-, tervishoiu- ja reproduktiivtervise teenused.
Heaolu on maailmas jaotunud ebaühtlaselt. Nakkushaigused on peamiselt probleemiks arengumaades, kus ei suudeta sageli haigusi ravida ja viiruste levikut piirata.
1702. aastal kuulsid ameeriklased kuningas Williami surmast alles kolm kuud hiljem. Tänapäeval oleks nii palju hiljem ilmunud uudis piinlikult hapuks läinud. Praegu jõuab sõnum kas või Austraalia lõunakaldalt Eestisse peaaegu samal ajal, kui see teele saadetakse.
Bioloogilist mitmekesisust tähistatakse kui üht loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Elurikkus on eluvormide arvukus maal.
Pool maailma elanikkonnast elab vaesuses (alla 2 USA dollari päevas), 800 miljonit inimest on näljas, 70 miljonit kooliealist last ei käi koolis ning iga päev surevad tuhanded lapsed haigustesse, mida oleks võimalik vaktsineerimisega ennetada ja ravida. Samal ajal elab osa maailma elanikkonnast külluses ning raiskab ressursse.
2000. aasta septembris toimunud ÜRO tippkohtumisel allkirjastasid kõik liikmesriigid aastatuhande deklaratsiooni, mis rõhutas maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks [...]
Üleilmastumisega seotud nähtused ja probleemid on hakanud puudutama kõiki maakera elanikke. Üleilmastumine ühest küljest küll suurendab võrdsust, kuna info parem kättesaadavus suurendab inimeste teadlikkust ja parandab nende elu, kuid teisest küljest võib üleilmastumine suurendada ebavõrdsust, kuna võim ja otsustusjõud on koondunud väheste rikaste kätte.