1. eesmärk. Kaotada vaesus

Kaotada vaesus kõikjal ja kõigis selle esinemisvormides.

Äärmusliku vaesuse piirmääraks loetakse 2,15 USA dollarit päevas. Kuigi COVID-19 pandeemia ja sõjad viisid trendi langusesse, siis üldjoontes on areng olnud positiivne – äärmuslikus vaesuses elavate inimeste arv on maailmas vähenenud 30 aastaga 36%-lt 1990. aastal (1,89 miljardit) 9,2%-ni 2022. aastal (719 miljonit).

Vaesuse vähenemisega maailmas on muutunud selle paiknemine piirkonniti. Kui varem oli maailma üks vaesemaid piirkondi Ida-Aasia, siis nüüdseks on äärmise vaesuse osakaal seal langenud samale tasemele Ida-Euroopa ja Kesk-Aasiaga. Suurim puudust kannatavate inimeste osakaal on Sahara-taguses Aafrikas, kus näitajad ei ole viimase paarikümne aastaga oluliselt langenud – maailma vaeseimad riigid on Libeeria, Tšaad, Malawi, Niger ja Mosambiik.

Olemuselt ei tähenda äärmine vaesus aga lihtsalt väga madalat sissetulekut, vaid selle taga on hulk erinevaid omavahel seotud tegureid. Suur osa maailma kõige vaesematest inimestest on noored, kes elavad maapiirkondades, kelle sissetulek toetub põllumajandusele ja kel puudub ligipääs haridusele. Kui riigis kasvab vaesus ja ebavõrdsus, takistab see majanduslikku arengut ja sotsiaalset sidusust tervikuna, tekitades juurde pingeid ning viies mõningatel juhtudel ka laiemate konfliktideni.

Lisaks on vaesuse käes kannatavad riigid, kus on ka nõrgad institutsioonid, oluliselt haavatavamad loodusõnnetustele. Rohkem kui 90% inimestest, kes hukkusid viimase poole sajandi jooksul äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärjel, elasid globaalses lõunas. Perioodil 1970–2021 ulatus katastroofidest tuleneva majandusliku kahju kogusumma 4,3 triljoni USA dollarini ning ainuüksi 2022. aastal tekkis kahjusid 270 miljardi USA dollari väärtuses. Võrdluseks, et Eesti riigieelarve ehk riigi kõik kulutused olid 2022. aastal 13,6 miljardit. See tähendab, et maailmas tehti kulutusi looduskatastroofide kahjudega tegelemiseks pea 20 Eesti riigieelarve suuruses summas.

Eestiski on kasutusel sarnane mõiste „absoluutne vaesus”. Statistikaameti 2021. aasta andmete järgi elas Eestis absoluutses vaesuses ehk vähem kui 233 € eest kuus 1,4% (19 000) eestlastest. 22,8% (303 000) eestlastest elas suhtelises vaesuses ehk vähem kui 741 € eest kuus. Kui absoluutne vaesus tähendab, et inimene ei suuda rahuldada isegi oma baasvajadusi nagu peavari ja toit, siis suhtelise vaesus puhul ei saa inimene lubada endale mitmeid ühiskonnas levinud hüvesid ning võib seetõttu kogeda sotsiaalset tõrjutust ning üksindust. Eestis on suurimas vaesusriskis pensionärid, sissetulekuta 18–24aastased ning üksikvanemad.

On mitmeid tegureid, mis aitavad inimestel vaesusest väljuda ning ennast täies mahus rakendada. Nendeks on näiteks inimväärselt tasustatud töö, sotsiaalne kaasatus ning piisav toetus erinevate haiguste ja katastroofide korral.

Mõisted

  • Sahara-tagune Aafrika – geograafiline piirkond, mis asub Sahara kõrbest lõuna pool. See hõlmab suurt osa Aafrika mandrist, sealhulgas riike nagu Mali, Niger, Tšaad, Sudaan, Etioopia, Nigeeria, Burkina Faso, Ghana, Kamerun ja paljud teised.
  • Institutsioon – organisatsioonid, reeglid, seadused ja tavad, mis reguleerivad ja korraldavad ühiskonna toimimist.
  • Sotsiaalne kaasatus – ühiskonnaliikmete võrdsed võimalused ja õigused osaleda ning panustada ühiskonnaelu erinevates valdkondades.

Mida sina teha saad?

Allikad ja edasist lugemist

Back