KAE1. Kaotada vaesus

Last Change 13.07.22

Background information Assignement Environment, climate and sustainability Intercultural dialogue Consumption and economy Development, cooperation and international agreements 16+ 13–16 Social studies Estonian

Kaotame äärmise vaesuse maailmas (alla 1,90 USD päevas) ja vähendame poole võrra vaeste hulka ka Eestis

Äärmise vaesuse piirmääraks loetakse hakkama saamist alla 1,90 USD päevas. Äärmises vaesuses elavate inimeste arv on maailmas vähenenud 47 protsendilt (1990) 14 protsendini (2015) ning eesmärk aastaks 2030 on kaotada äärmine vaesus kõikjal. Vaesuse vähenemisega maailmas on muutunud ka selle paiknemine piirkonniti. Kui varem oli üks vaesemaid piirkondi maailmas Ida-Aasia, siis nüüdseks on äärmise vaesuse osakaal langenud seal samale tasemele Ida-Euroopa ja Kesk-Aasiaga. Samuti on Hiina astunud tohutuid samme, et inimeste eluolu parandada – kaks kolmandikku ülemaailmsest vaesuse vähenemisest perioodil 1990 kuni 2005 toimus just seal. Sahara-taguses Aafrikas ei ole näitaja väga oluliselt langenud viimase paarikümne aastaga ning koos Lõuna-Aasiaga on seal hetkel suurim puudust kannatavate inimeste osakaal. Kokkuvõttes on iga viies inimene arengumaades sunnitud hakkama saama vähem kui 1,25 dollariga päevas.

Olemuselt ei tähenda äärmine vaesus aga lihtsalt numbrit 1,25 dollarit päevas, vaid on hulk erinevaid omavahel seotud tegureid. Suur osa maailma kõige vaesamatest inimestest on noored, kes elavad maapiirkondades ja kellel puudub ligipääs haridusele, toetudes oma sissetulekul peamiselt põllumajandusele ning sellega seotud tegevustele. Kasvav vaesus ja ebavõrdsus takistab majanduslikku arengut ning sotsiaalset sidusust tervikuna, tekitades juurde pingeid ning võib mõningatel juhtudel viia ka laiemate konfliktideni. Tegurid, mis aitaksid inimestel vaesusest väljuda ning ennast maksimaalselt rakendada, on inimväärselt tasustatud töö, sotsiaalne kaasatus ning piisav toetus erinevate haiguste ja katastroofide korral. Loodusõnnetuste oht on tunduvalt suurem vähem arenenud riikides, kus puuduvad tugevad institutsioonid, et katastroofidele koheselt reageerida. Nendest tulenevad majanduslikud kahjud on 1990ndatest alates püsivalt tõusnud nõudes keskmiselt 200 miljardit dollarit lisakulutusi iga aasta.

Mis sina teha saad: