8. eesmärk. Inimväärne töö ja majanduskasv

Toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö.

Kestlik majanduskasv eeldab, et ühiskond loob tingimused töökohtade tekkeks, mis tagavad töötajate õigused ja väärikuse ning stimuleerivad majandust, tegemata samas kahju keskkonnale. Praegu elab ligikaudu 719 miljonit inimest endiselt umbes 2 dollari eest päevas (vt 1. eesmärk), ülemaailmne tööpuudus on 6,2% ja töökoha olemasolu ei taga mitmel pool vaesusest pääsemist. Uusimad hinnangud näitavad, et lapstööjõu all kannatavate laste arv kasvas 2020. aasta alguses üle maailma 160 miljonini, mis tähendas suurenemist 8,4 miljoni võrra viimase nelja aasta jooksul.

Ülemaailmselt on jätkuvalt märkimisväärne probleem ka sooline ebavõrdsus, eriti palgalõhe osas: 2021. aastal ulatus sooline palgalõhe kogu maailmas 23%-ni. Ilma spetsiifiliste riiklike ja ülemaailmsete meetmeteta võib võrdse palga saavutamine aega võtta veel 68 aastat. Samuti on erinevused tööhõives – kui 2022. aastal oli Maailmapanga andmetel tööga hõivatud 50% naistest, siis meeste hulgas oli see näitaja 80%. Ehkki naiste osalus avalikus elus suureneb, teevad nad endiselt märkimisväärselt rohkem palgata kodutöid.

Inimväärsete töövõimaluste puudumine ja ebapiisavad investeeringud ohustavad sotsiaalset kokkulepet, kus areng peaks toimuma kõigi kasuks. Majanduskasvu vaadates näeme, et reaalne SKT kogu maailmas aasta-aastalt siiski kasvab, aga mitte igal pool. Globaalses lõunas on mitmeid riike, mille majanduse kasvutempo aeglustub ja ei jõua 2030. aastaks seatud 7protsendilise kasvumäärani.

Samas tekib kohe küsimus, kas majanduse kasvutempo on see, mille nimel pingutada ja kas SKT on see näitaja, mille põhjal arengut hinnata. Eelkõige industrialiseeritud ja jõukamates riikides on populaarsust kogumas tasaarengu liikumine, mis kritiseerib majanduse kasvule orienteeritud elukorraldust ning edendab suhtumist, et Maa ressurssidega peaks jätkusuutlikult ümber käima. Tasaarengu eestvedajate sõnul on tööstusriikides pelgalt majanduskasvule keskendumise asemel olulisem tuua fookusesse tootmise ja tarbimise vähendamine, et saavutada keskkonna jätkusuutlikkus, sotsiaalne õiglus ning üldine heaolu.

Eesmärk nr 8 peegeldab ka teisi olulisi arengusuundi, mis mõjutavad meie tulevikku. Üks nendest on tehisintellekt (AI) ja automatiseerimine, mis võivad muuta tööülesandeid efektiivsemaks, kuid samal ajal mõjutada teatud töövaldkondade nõudlust ning eeldada uusi oskusi ja ümberõpet. Teiseks teemaks on kodanikupalk. Kui tehnoloogiline areng võib tähendada töökohtade kadu teatud valdkondades, võib kodanikupalk aidata leevendada sotsiaalset ebavõrdsust ning tagada inimestele toimetuleku.

Mõisted

  • Reaalne SKT (sisemajanduse koguprodukt) – majandusnäitaja, mis mõõdab riigi majanduse kogutoodangut või -teenuste väärtust kindlas aastas, arvestades inflatsiooni ehk hinnatõusu.
  • Kodanikupalk – tingimusteta sissetulek, mida valitsus maksaks kõigile kodanikele, olenemata nende tööalasest staatusest. See võib võimaldada inimestele põhilise toimetuleku ka siis, kui traditsioonilised töökohad muutuvad vähem kättesaadavaks tehnoloogia arengu tõttu.

Mida sina teha saad?

  • Eelista kaupu, mille tootjad pööravad tähelepanu keskkonnale, töötajate õigustele ja toetavad ettevõtlust globaalses lõunas.
  • Toeta kohalikke Eesti maapiirkondade ettevõtteid.
  • Uuri, kus ja mis tingimustes valmivad su lemmikbrändi riided.
  • Osta uute asemel riideid second-hand poodidest.
  • Tutvu tasaarengu põhimõtetega: tasaareng.info.
  • Uuri, millised riigid tegutsevad täna planeedi ressursside piirides: goodlife.leeds.ac.uk.

Allikad ja edasist lugemist

Back