17. eemärk. Üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks
-
Kategooriad:
- • Taustainfo
- • Keskkond, kliima ja kestlikkus
- • Kultuuridevaheline dialoog
- • Tarbimine ja majandus
- • Areng, koostöö ja rahvusvahelised lepped
- • 16+
- • 13–16
- • Sotsiaalained
- • Loodusained
- • eesti
Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus.
Kestliku arengu eesmärgid saab ellu viia ainult tugeva ülemaailmse koostöö abil, mis kaasab inimesi kõigil tasanditel, globaalsest kohalikuni. Selle keskmes peavad olema inimeste ja planeedi heaolu ning partnerluse vundamendiks ühised eesmärgid, visioon, põhimõtted ja väärtused.
Hästi toimiv kestliku arengu tegevuskava nõuab tugevat koostööd valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna vahel. Üheks oluliseks koostöövormiks on arenguabi, mida oli globaalsel tasandil 2022. aastal kokku rekordilised 206 miljardit dollarit (15,3% kõrgem kui 2021. aastal). See on kõrgeim kasvumäär ajaloos, mis oli peamiselt tingitud siseriiklikest kulutustest pagulastele ja abiandmisest Ukrainale. Siiski jääb kogu arenguabi osakaal RKT-st (rahvamajanduse kogutoodangust) endiselt alla eesmärgile (0,7%), ulatudes 2022. aastal 0,36%-ni. Lisaks vähenesid 2022. aastal arenguabi toetused Aafrika riikidele 7,4%, võrreldes 2021. aastaga.
2021. aastal olid suurimad arenguabi andjad osakaaluna rahvamajanduse kogutoodangust Luksemburg (1%), Rootsi (0,9%) ja Norra (0.86%). ÜRO soovitusliku määra ületasid veel ka Saksamaa ja Taani. Nende riikide võrdlemisi kõrge panus on seotud pikaajalise arenguabi andmise traditsiooni ja kõrge elatustasemega, mis võimaldab neil eraldada suurema osa oma majanduslikust ressursist väiksema sissetulekuga riikide toetamiseks. Eesti ametlik arenguabi tõusis 2021. aastal 50,9 miljoni euroni, mis oli 18% kõrgem kui 2020. aastal, aga RKT osakaaluna moodustas see veel ainult 0,17%. 2022. aastal oli Eesti ametliku arenguabi osatähtsus RKT-s juba 0,50%, mis tulenes eelkõige abist Ukrainale ja Ukraina põgenikele Eestis.
Teatud sektorid, nagu info- ja sidetehnoloogia, taristu, taastuvenergia ja transport, vajavad just pikaajalisi investeeringuid, mh välisriikidest (vt ka eesmärk nr 9). Üks suuri edulugusid on interneti kättesaadavuse paranemine – interneti kasutajate arv tõusis COVID-19 pandeemia ajal hüppeliselt (782 miljoni inimese võrra) ning jõudis 2022. aastaks 5,3 miljardini (66% maailma rahvastikust). 2020. aastal oli kümnendi suurim internetikasutajate arvu tõus (10,2%) ning suur osa tõusust puudutas globaalses lõunas elavaid inimesi. Lisaks paremale kättesaadavusele on vaja tegutseda ka selle nimel, et see oleks võrdne kõigi ühiskonna gruppide seas (vt eesmärk nr 10). Vaja on ümber ehitada järelevalvesüsteeme ja parandada regulatsioone, sest kui investoril puudub kindlus, et tema investeering on kaitstud ja et riigis seadused ka reaalselt kehtivad, on keeruline välisinvestoreid ligi meelitada.
Mida sina teha saad?
- Toeta näiteks Mondo kaudu abivajavaid riike.
- Vii ennast kurssi Eesti poolt tehtava arengukoostööga Välisministeeriumi või ESTDEVi lehel.
- Hääleta valimistel poliitikute poolt, kes toetavad kestlikku arengut ja arengumaade toetamist.
- Osale rahvusvahelistes projektides, võrgustikes või üritustel, kus saad tutvuda ja töötada koos globaalse lõuna riikide noorte ja organisatsioonidega.
- Uurige efektiivse altruismi soovitusi.
Allikad ja edasist lugemist