13.10.14

Tänavuse Nobeli rahupreemia said noorte ja laste õiguste ning hariduse kättesaadavuse eest võitlejad.

Tänavuse Nobeli rahupreemia said India inimõigusaktivist Kailash Satyarthi ja Talibani käest pääsenud pakistanlanna Malala Yousafzay, kes võitlevad noorte ja laste õiguste ning hariduse kättesaadavuse eest.
Malala Yousafzayd peeti ka üheks kõige tõenäolisemaks laureaadiks.

Tänavu esitati Nobeli rahupreemiale 278 kandidaati, mis on kõigi aegade rekord. 47 nomineeritut olid organisatsioonid.

Eelmine rekord pärineb möödunud aastast, siis esitati 259 kandidaati.

Ehkki alati esineb spekulatsioone nomineeritute osas ning mitmed nominentide esitajad teevad oma eelistused ka ise teatavaks, varjab Nobeli komitee arutelusid 50-aastane saladuseloor. Pärast seda võib infot kasutada ajaloouurimustes, ent otsus, kas material avalikustatakse, tehakse siiski iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

Nobeli rahupreemia tehakse erinevalt teistest Nobeli auhindadeks teatavaks Norras Oslos. Norra Nobeli-komitee koosneb viiest liikmest, kelle kinnitab ametisse Norra parlament.

Fakte rahupreemiast:

Seni on välja antud 94 rahupreemiat, esimene anti 1901. aastal.

2 korda on rahupreemia läinud jagamisele kolme inimese vahel.

Rahupreemia on seni saanud 15 naist.

Nobeli rahupreemia saajate keskmine vanus auhinna saamise ajal on 62 aastat.

Üks laureaat on preemia tagasi lükanud – Le Duc Tho, Vietnami poliitik ja diplomaat, kellele määrati rahupreemia koos Henry Kissingeriga Pariisi rahuleppe sõlmimise eest 1973. aastal. Leppega pidi lõppema sõjategevus Lõuna-Vietnamis, ent see ei läinud nii.

Kolm rahupreemia laureaati on selle määramise ajal olnud vahi all – Saksa patsifist ja ajakirjanik Carl von Ossietzky, Birma poliitik Aung San Suu Kyi ja Hiina inimõigusaktivist Liu Xiaobo.

Postimees.ee

Toimetaja:
Liisa Tagel

VAATA KÕIKI UUDISEID