9. eesmärk. Tööstus, innovatsioon ja taristu
-
Kategooriad:
- • Taustainfo
- • Tarbimine ja majandus
- • Areng, koostöö ja rahvusvahelised lepped
- • 16+
- • 13–16
- • Sotsiaalained
- • eesti
Ehitame vastupidava taristu, edendame jätkusuutlikku industrialiseerimist ning soodustame innovatsiooni.
Globaalses lõunas jääb paljudele inimestele kättesaamatuks põhiline taristu, nagu teed, vesi, kanalisatsioon ning internet. Infrastruktuuri on vaja senisest rohkem investeerida, sest nii saame teha hariduse ja arstiabi kättesaadavamaks ning tagada tootlikkuse ja palkade kasvu (samas tagades, et majanduskasv on kestlik, vt ka 8. eesmärk). Paremini välja arendatud taristu suudaks näiteks mitmes Aafrika riigis suurendada tootlikkust 40% võrra. Tootlikkuse tõstmises mängib olulist rolli ka võimalus laenata – kõigest 15,7% Aafrika ja 44,2% Ladina-Ameerika ning Kariibide väikeettevõtetel või -talunikel on praeguse seisuga võimalus laenuga oma tegevust laiendada ja seeläbi tootlikkust tõsta.
Taristu kõrval on oluline ka tööstuse arendamine, mis edendab majanduskasvu ja loob uusi töövõimalusi, aidates seeläbi otseselt vaesust vähendada. Kokku on tootmissektoris hõivatud 13,7% kogu maailma tööealistest elanikest ning iga tootmissektori töökoht loob omakorda vähemalt 2,2 lisatöökohta teistesse sektoritesse. Kõige rohkem uusi töökohti (50–60%) loovad väikese või keskmise suurusega ettevõtted, mis moodustavad ligi 90% kogu maailma ettevõtlusest.
Madalaima sissetulekuga riikidel on tohutu potentsiaal eelkõige toidu ja jookide tootmisel ning samuti rõivatööstuses. Praegu läbib vähem kui 30% nende riikide kogu põllumajandustoodangust tööstusliku töötlemise, samal ajal kui kõrge sissetulekuga riikides on see 98%. Majanduslikku kasvu otsivatel riikidel on kasulik keskenduda metallitööstusele, mille järgi on kasvav nõudlus maailmaturul. Palju uusi töökohti on oodata ka taastuvenergia sektorisse: hetkel on selles hõivatud 2,3 miljonit inimest ning prognooside järgi pakub see valdkond aastaks 2030 tööd 20 miljonile inimesele.
Taristu ja majanduslik edasiminek toetub tänapäeval suuresti info- ja sidetehnoloogia olemasolule. Viimastel aastakümnetel on areng selles valdkonnas olnud väga kiire, ühendades globaalse infoühiskonnaga piirkonnad, mis varem olid ülejäänud maailmast eraldatud. 2021. aastaks elas 88% maailma rahvastikust 4G võrguga kaetud alal ning 95% rahvastikust ligipääsuga mobiilsidevõrgule. Halvimas seisukorras on madalaima sissetulekuga riikide maapiirkondades elavad inimesed, kus iga viiendal inimesel puudus 2021. aastal internet või oli ainult 2G ühendus. Digilõhe võib põhjustada kasvavat ebavõrdsust ja diskrimineerimist, eriti kui digitaalsed tehnoloogiad muutuvad üha enam osaks igapäevaelust ja tööst. Lõhe vähendamiseks on oluline tagada kõigile võrdsed võimalused digitaalsete tehnoloogiate kasutamiseks ja arendada digipädevusi.
Mõisted
- Digilõhe (ka digitaalne lõhe) – erinevused inimeste vahel, kes omavad ja kasutavad digitaalset tehnoloogiat, ning nende vahel, kes seda ei tee või kel on selleks piiratud võimalused.
Allikad ja edasist lugemist