4. eesmärk. Kvaliteetne haridus
-
Kategooriad:
- • Taustainfo
- • Sotsiaalne õiglus ja õiguste tagamine
- • Areng, koostöö ja rahvusvahelised lepped
- • 16+
- • 13–16
- • Sotsiaalained
- • eesti
Tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning toetada elukestvat õpet.
Kvaliteetne ja tulevikku vaatav haridus annab inimestele mõjuvõimu, teadmised ja sihikindluse muuta nii oma elu kui ka ühiskonda. Selle vundamendiks on kättesaadav ning kvaliteetne algharidus. Kestliku arengu eesmärkidele eelnenud aastatuhande eesmärk oli 2015. aastaks tagada kõigile lastele maailmas tasuta algharidus. Kuigi päris selleni ei jõutud, käib tänaseks peaaegu 90% lastest algkoolis – samas vaestes majapidamistes väheneb see arv 74%-ni.
Koolis käivate laste arv on küll kasvanud, aga suurem väljakutse on pakutava hariduse kvaliteet. Klassid on tihtipeale suured ning puudu on kvalifitseeritud õpetajatest ning õppematerjalidest, mille tõttu ei saavuta suur osa koolis käivatest lastest algklasside lõpuks ettenähtud kirjutamis- ja lugemisoskuse taset. Puudulikuks jääb ka arusaam matemaatika põhimõistetest. Seega tooks valdkonnas suure arengu see, kui suudetaks jälgida, et lastel oleks kooli lõpuks vajalikud oskused ning kui koolitataks rohkem õpetajaid. Viimaste aastate sündmustest on hariduse kvaliteeti ka rängalt mõjutanud COVID-19 pandeemia, millest tulenevate piirangutetõttu ei saanud umbes 147 miljonit last osaleda rohkem kui pooltes planeeritud kontaktõppe tundides. Tuleb meeles pidada, et piirangutest kannatasid enim just globaalse lõuna riikide lapsed, kuna paljudes neist riikidest puuduvad digitaalsed vahendid tundide läbiviimiseks interneti vahendusel.
2021. aastal ei käinud koolis ca 10% algkoolilastest ning 16% kõigist kooliealistest lastest ja noortest (250 miljonit). Neist pooled elavad konfliktipiirkondades. Oluline on tegutseda selle nimel, et poistel ja tüdrukutel oleksid jätkuvalt võrdsed võimalused hariduse omandamisel ja et senisest rohkem tähelepanu suunataks haavatavatele gruppidele, nagu puuetega inimesed, põlisrahvad ja ebasoodsatest oludest tulevad lapsed. Näiteks on vaesematest peredest pärit lastel ligi neli korda väiksem tõenäosus kooli jõuda kui nende jõukamatest peredest eakaaslastel. Seda eriti maapiirkondades, kus koolid paiknevad hajusamalt ning koolijõudmiseks kuluv aeg on pikem. Ka peavad teatud perioodidel aastas olema lapsed abiks põllutöödel. Tihtipeale kannatab vähemus- ning põlisrahvaste haridus, kuna riiklikult suunatakse vähem raha nende haridusse ja emakeelseks hariduseks ei pakuta võimalusi.
Siiski, kuna nii alg- kui põhikooli lõpetajate osakaal on alates 2000. aastast püsivalt tõusnud, toob see kaasa positiivseid muutuseid – lapsevanemad, kes on ise kas või mõne klassi läbinud, väärtustavad suurema tõenäosusega haridust ning pingutavad, et ka enda lapsed kooli saata. Aastaks 2030 on eesmärk tagada kõikidele lastele tasuta kvaliteetne alg- ja põhiharidus ning võrdne ligipääs taskukohasele ja kvaliteetsele kutseharidusele ning kolmanda astme haridusele, sh ülikoolidele. Plaanis on suurendada ka arengutoetust erinevate õppeteotuste ja stipendiumite näol, mille kogusumma aastas on olnud keskmiselt 1,1 miljardit dollarit. Stipendiumite eesmärk on tagada, et kõik noored, sõltumata nende taustast ja majanduslikust olukorrast, saavad võimaluse omandada kõrghariduse. Need võivad hõlmata õppemaksu vähendamist või tasuta hariduse pakkumist, et rahalised raskused ei oleks takistuseks haridusele juurdepääsul.
Kestliku arengu toetamiseks on kvaliteetse hariduse alaeesmärgina 4.7 püstitatud ka maailmahariduse edendamine. Alaeesmärgiga soovitakse tagada 2030. aastaks, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused kestliku arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest.
Mida sina teha saad?
- Toeta mõne lapse haridusteed globaalses lõunas.
- Tutvu põnevate materjalidega maailmakool.ee portaalis.
- Telli oma asutusse mõni hariv näitus või töötuba, et edendada maailmaharidust.
Allikad ja edasist lugemist