4. eesmärk. Kvaliteetne haridus

Tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning toetada elukestvat õpet.

Kvaliteetne ja tulevikku vaatav haridus annab inimestele mõjuvõimu, teadmised ja sihikindluse muuta nii oma elu kui ka ühiskonda. Selle vundamendiks on kättesaadav ning kvaliteetne algharidus. Kestliku arengu eesmärkidele eelnenud aastatuhande eesmärk oli 2015. aastaks tagada kõigile lastele maailmas tasuta algharidus. Kuigi päris selleni ei jõutud, käib tänaseks peaaegu 90% lastest algkoolis – samas vaestes majapidamistes väheneb see arv 74%-ni.

Viimaste aastate sündmustest on hariduse andmist rängalt mõjutanud aastatel 2020–2022 riiklikud COVID-19 piirangud. Piirangute tõttu ei saanud umbes 147 miljonit last osaleda rohkem kui pooltes planeeritud kontaktõppe tundides. Tuleb meeles pidada, et piirangutest kannatasid enim just globaalse lõuna lapsed, kuna paljudes neist riikidest puuduvad digitaalsed vahendid tundide läbiviimiseks interneti vahendusel.

Praegu ei käi koolis üle 244 miljoni lapse ja iga neljas neist on algkooliealine. Omakorda ligi pooled neist elavad konfliktipiirkondades. Kuna klassid on tihtipeale suured ning puudu on kvalifitseeritud õpetajatest ning õppematerjalidest, ei saavuta ka suur osa koolis käivatest lastest algklasside lõpuks ettenähtud kirjutamis- ja lugemisoskuse taset. Puudulikuks jääb ka arusaam matemaatika põhimõistetest. Seega tooks valdkonnas suure arengu see, kui suudetaks jälgida, et lastel oleks kooli lõpuks vajalikud oskused ning kui koolitataks rohkem õpetajaid.

Positiivse noodina on nii alg- kui põhikooli lõpetajate osakaal alates 2000. aastast püsivalt tõusnud. Lapsevanemad, kes on ise kas või mõne klassi läbinud, väärtustavad suurema tõenäosusega haridust ning pingutavad, et ka enda lapsed kooli saata. Oluline on tagada, et poistel ja tüdrukutel oleksid võrdsed võimalused hariduse omandamisel ja et senisest rohkem tähelepanu suunataks haavatavatele gruppidele, nagu puuetega inimesed, põlisrahvad ja ebasoodsatest oludest tulevad lapsed. Näiteks on vaesematest peredest pärit lastel ligi neli korda väiksem tõenäosus kooli jõuda kui nende jõukamatest peredest eakaaslastel. Seda eriti maapiirkondades, kus koolid paiknevad hajusamalt ning koolijõudmiseks kuluv aeg on pikem. Ka peavad teatud perioodidel aastas olema lapsed abiks põllutöödel. Tihtipeale kannatab vähemus- ning põlisrahvuste haridus, kuna riiklikult suunatakse vähem raha nende haridusse ja emakeelseks hariduseks ei pakuta võimalusi.

Aastaks 2030 on eesmärk tagada kõikidele lastele tasuta kvaliteetne alg- ja põhiharidus ning võrdne ligipääs taskukohasele ja kvaliteetsele kutseharidusele ning kolmanda astme haridusele, sh ülikoolidele. Plaanis on suurendada ka arengutoetust erinevate õppeteotuste ja stipendiumite näol, mille kogusumma aastas on olnud keskmiselt 1,1 miljardit dollarit. Stipendiumite eesmärk on tagada, et kõik noored, sõltumata nende taustast ja majanduslikust olukorrast, saavad võimaluse omandada kõrghariduse. Need võivad hõlmata õppemaksu vähendamist või tasuta hariduse pakkumist, et rahalised raskused ei oleks takistuseks haridusele juurdepääsul.

Kestliku arengu toetamiseks on kvaliteetse hariduse alaeesmärgina 4.7 püstitatud ka maailmahariduse edendamine. Alaeesmärgiga soovitakse tagada 2030. aastaks, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused kestliku arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest.

Mida sina teha saad?

Allikad ja edasist lugemist

Назад