ET EN

Vestlusring: millal ja kuidas vastata oma lapse küsimustele kliima, rändekriisi või suurte keskkonna katastroofide kohta?

Iga päev tõusevad üha teravamalt esile kliimamuutuste, rände või inimõigustega seotud teemad ning peegelduvad ka laste küsimustes. Kuidas vastata oma lapse küsimustele ülemaailmsest rändekriisist või suurtest keskkonna katastroofidest nagu näiteks mullused maastikupõlengud Austraalias? Millal alustada inimõiguste tutvustamisega, et lapsest kasvaks hooliv ja avatud täiskasvanu?

Rannamõisa Lasteaia õpetajad Merike Niibek ja Kersti Veskus arutlevad MTÜ Mondo Maailmakooli hariduseksperdi Mari-Kätrin Kinksiga, et just lasteaed on see kõige õigem koht, kus maailmahariduse teemade tutvustamisega alustada.

Õpetajad Merike Niibek ja Kersti Veskus.

Mari-Kätrin Kinks: Lapsed suudavad päriselu üle kanda ka sellisesse teemasse, mis pole seotud poemängu või nukunurgaga. Nad ei karda meie jaoks suuri teemasid, näiteks ränne või võrdõiguslikkus. Laps läheb sellesse teemasse eheda emotsiooniga. Kas olete maailmahariduse teemasid käsitledes seda kogenud?

Kersti Veskus: Jah. Lasteaia laste vanus on selles suhtes hea, et neil pole filtreid. Meie kardame eksida, mõtleme iga oma sammu ja vastuse läbi.

Merike Niibek: Lapsed tõesti ei karda eksida. Nad ei ütle seda, mida sina ootaksid, vaid mis on nende arvamus. Lastega arutledes on meil põhimõte, et ei ole “õigeid ” ja “valesid” vastuseid.

Mari-Kätrin: Ma näen ka teie tunde jälgides, et kõik laste vastused loete õigeks.

Kersti: Selleta ei oleks võimalik mitte mingi läheduse loomine.

Mari-Kätrin: Kui kaua te olete maailmahariduse teemasid oma lasteaias läbinud?

Mari-Kätrin Kinks

Kersti: Me alustasime eelmisel aastal õppematerjali “Amanda ja maailm” lugude koostamist ja meie lapsed on olnud katsejänesed ja kohtunikud. Nende katsetamistega jõudsime sinna, et me ei otsi enam erinevusi, vaid sarnasusi.

Merike: Kõige raskem oli keerulisi teemasid lapsekesksemaks muuta ja lihtsustada. Aga saime oma rühmas kõike katsetada ja mänge läbi mängida. Lastelt saadud tagasiside andis kindlustunde, et ka esialgu keerulisemana tunduvaid teemasid on võimalik lasteaias käsitleda.

Kersti: Oleme nüüd ka teisi õpetajaid koolitanud Amanda materjale kasutama. Kui koolitustel alguses rääkida kliimamuutustest ja keskkonnateemadest, siis õpetajad tõdesid, et juba tehakse seda ja teist: näiteks külvame seemneid, astrid ja tulbid ja nii edasi. Aga mida see seemnete külvamine tegelikult tähendab? Panime Amanda materjale luues suurt rõhku kokkuvõtetele, et õpetaja ei jääks sellele tasemele, et hoiame loodust, vaid küsiks edasi – Mis looduse hoidmine meile annab? Miks me seda teeme?

Merike: Keskkonnateemasid käsitletakse küll, aga ei minda väga globaalseks. Peale koolitust oli nii hea meel näha õpetajate rõõmu materjalide üle ja sära silmades.

Loe täispikka vestlusringi Pere ja Kodust