15. eesmärk. Maa ökosüsteemid

Majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähenemine.

Ligi 31% meie planeedi maismaast on kaetud metsaga. Lisaks sellele, et metsad rikastavad Maa atmosfääri hapnikuga ja seovad süsihappegaasi, pakuvad nad toitu ja peavarju mitmesugustele elusolenditele. Nende hulgas on ka 1,6 miljardit inimest, kes sõltuvad otseselt metsadest oma elatise saamisel. Inimtegevuse ja kliimamuutuste põhjustatud kõrbestumine ja metsade hävimine on suureks väljakutseks miljonitele vaesuse piiril elavatele inimestele, kelle peamine sissetulek tuleb põllumajandusest. 

Igal aastal kaob maailmas 10 miljonit hektarit metsa (st Islandi-suurune maa-ala) ning kõrbestumise ja põua tõttu ligi sama palju kasutatavat põllumaad. Kuigi see number on väga kõrge, siis tänu taasistutamisele, maapinna taastamisele ja erinevatele pingutustele metsade raadamise aeglustamiseks, on aasta-aastalt kaduva metsa hulk ligi poole väiksem kui 1990ndate alguses.

Lisaks sissetulekule pakuvad metsad ja loodusalad ka toitu inimese hingele. Mitmetes kultuurides on traditsioonilised uskumused ja tavad tugevalt seotud neid ümbritseva loodusega. Ka eestlaste rahvausundis olid looduse eest hoolitsevatel haldjatel ja vaimudel suur roll. Seetõttu viidi annetusi näiteks metsahaldjatele, et metsa marja- ja seenesaak oleks hea, ning rannikukalurid viisid toitu ja joogipoolist veehaldjatele kalaõnne saamiseks. See on oluline ka kestliku arengu vaates, kuna loodusalade ja metsade tähendus meie kultuuris rõhutab nende ökosüsteemide väärtust ning vajadust neid hoida. Rahvapärimuslikud tavad ja teadmised võivad pakkuda väärtuslikke lahendusi loodusvarade säästlikuks kasutamiseks ja kaitseks.

Metsade hoidmisel ja kõrbestumise peatamisel on oluline roll ka selles, et maakera liigirikkus säiliks. Lähikümnenditel on umbes 40 000 loomaliiki inimtegevuse tõttu väljasuremisohus ning kõige suuremas riskis on saareriikidel ning Kesk-, Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias elavad liigid. Kaitset ei vaja mitte ainult imetajad, vaid ka linnud ja kahepaiksed – viimaste puhul on ligi 20% liikidest väljasuremisohus. Lisaks jäävad tihti tähelepanuta ka mikroorganismid, nagu bakterid ja mikroseened. Kahepaiksed on eriti ohustatud Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, linnud ja imetajad aga Kagu-Aasias. Lisaks erinevatele haigustele teevad suurt kahju ka salakütid, kes teenivad suuri summasid eksootiliste loomade püügist.

Liikide säilitamiseks on loodud kaitsealad, mille osakaal on üha kasvamas. Alasid, mis on liigirikkuse säilitamiseks väga tähtsad, oli kaitse alla võetud 2000. aastaks 25% ning 2021. aastaks koguni ligi 45%. Hästi majandatuna toetavad need kogu ökosüsteemi ja seeläbi aitavad ka inimestel tervena püsida. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on muuhulgas oluline kaasata kohalikke kogukondi nende alade arendamisse. Näiteks Amazon Watch on üks organisatsioonidest, mis on viimased 27 aastat töötanud koos põlisrahvaste kogukondadega, et kaitsa Amazonase vihmametsa ning edendada põlisrahvaste õigusi.

Mõisted

  • Raadamine (ingl deforestation) – metsa täielik maharaiumine selleks, et võtta maa kasutusele mingil muul eesmärgil, näiteks tee rajamiseks või hoonete ehitamiseks. Kui teiste raieliikide puhul jääb mets metsaks, isegi kui uue puistu kasvamine võtab aega, siis raadamise puhul mets kaob (vt Maalehe Metsakool).

Mida sina teha saad?

  • Käitu looduses ning eriti looduskaitsealadel vastutustundlikult.
  • Välismaalt looduslikest materjalidest valmistatud suveniire kaasa ostes veendu, et need on jätkusuutlikult valmistatud.
  • Väldi asjade väljaprintimist, kui selleks otsene vajadus puudub, ja kui võimalik, prindi kahepoolselt. Uuri välja, mis on sinu harjumusi arvestades keskkonnasõbralikum – kas e-luger või raamat, prinditud või digitaalne ajaleht jne.
  • Uuri poodidest, kuidas on valmistatud nende omatooted ning eelista ettevõtteid, mis järgivad tootmisel kestliku arengu põhimõtteid.
  • Eelista kodumaiseid tooteid.
  • Komposteeri oma toidujäätmeid.
  • Lisa rohkem taimetoitu oma menüüsse: selle tootmiseks kulub vähem loodusressursse kui liha tootmiseks.

Allikad ja edasist lugemist

Tagasi