4.5 Globaalne infoühiskond ja IKT

1702. aastal kuulsid ameeriklased kuningas Williami surmast alles kolm kuud hiljem. Tänapäeval oleks nii palju hiljem ilmunud uudis piinlikult hapuks läinud. Praegu jõuab sõnum kas või Austraalia lõunakaldalt Eestisse peaaegu samal ajal, kui see teele saadetakse. Selle luksuseni oleme jõudnud kolme tehnoloogilise murrangu kaudu.

  1. 1830ndatel võeti kasutusele telegraaf, mille abil oli esimest korda võimalik vaid minutitega teade pika vahemaa taha saata. Esialgu jäi see siiski vaid nende valitsusasutuste ja ettevõtete privileegiks, kes seda kõrgtehnoloogiat endale lubada võisid. Peamise massikommunikatsioonivahendina jäi püsima trükimeedia.
  2. 1920ndatel, kui levisid raadio ja televisioon, oli esimest korda võimalik paljudel inimestel korraga saada informatsiooni kaugete paikade ja sündmuste kohta. Esmalt kujunes peamiseks massikommunikatsioonivahendiks raadio, mille televisioon 1950ndateks välja vahetas. Koos raadiotehnika edenemisega sai telefonist kiireim inimestevaheline suhtlusvahend.
  3. 1990ndatel hakkas üle maailma tormiliselt levima revolutsiooniline digitaalne suhtlemisviis – internet. 1990. aastal kasutas internetti vaid 0,1% maailma elanikkonnast, ent 2014. aastaks oli internetikasutajate arv kasvanud ligi 40%-ni. Regiooniti on erinevused siiski suured: Põhja-Ameerikas 85%, Euroopas 69%, Aafrikas 21%.

Taustainfo tekst on osa valikkursusest “Globaliseeruv maailm”. Loe edasi Opiqu platvormil: peatükk 4.5.

Tagasi