Maailmapäevade head praktikad: 2025/26

Headest praktikatest

Siin lehel on välja toodud silmapaistvad maailmapäevade tegevused koolides, noortekeskustes ja lasteaedades. Kutsume teid kirjeldustest välja noppima häid praktikaid, mida oma kontekstis rakendada. Kui soovite tuge, kirjutage meile: maailmaharidus@mondo.org.ee. Projekte korraldanud õpetajad on ka valmis oma kogemust ja kontakte jagama või koostööd tegema; meie saame teid ühendusse viia.

Pea meeles, et maailmapäev ei pea alati olema nii suurejooneline kui allolevates näidetes. Piisab ka väiksemal skaalal ja näiteks ainult oma klassi või rühma raames tegutsemisest. Näidete eesmärk on anda julgust ja inspiratsiooni – viidata suunale, kuhu aasta-aastalt tegutsedes ja koolisiseseid traditsioone ehitades välja jõuda. Iga ülekooliline maailmapäev on alguse saanud esimestest katsetustest.

Pelgulinna Riigigümnaasium — peaauhind

Pelgulinna Riigigümnaasiumis toimus õppeaasta jooksul kolm maailmahariduse päevakut, mis on kujunenud kooli õppe- ja kogukonnaelu püsivaks osaks. Päevakute eesmärk oli suurendada noorte teadlikkust maailmahariduse teemadest, jagada positiivseid näiteid ning innustada õpilasi panustama ühiskonna ja keskkonna heaks. Päevade jooksul toimusid loengud, töötoad ja muud tegevused, mida viisid läbi nii kooli töötajad, õpilased kui ka külalised.

Novembri maailmahariduse päeval osalesid õpilased temaatilistes töötubades ning toimus maailmahariduse olümpiaadi infotund. Õhtul vaadati kogukonnakinos dokumentaalfilmi Indoneesia noorest keskkonnaaktivistist, kes tegeleb plastireostuse probleemiga. Samal nädalal osalesid saksa keele õpilased simulatsioonimängus, kus kavandati väljamõeldud linna muutmist kliimaneutraalseks ja arutati eelarve jaotamist. Koolis avati ka demokraatiateemaline näitus. Veebruari päevakul esitleti varvastega maaliva kunstniku Meelis Luksi teoseid ning toimus paneelarutelu välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete teemal. Aprilli päevakul tutvustasid õpilased oma maailmahariduslikke projekte ning toimusid kogukonnalaat, vabatahtlikku tööd käsitlevad loengud ja päeva kokkuvõttev mentortund.

Pelgulinna Riigigümnaasium pälvis konkursi peaauhinna Eestis esmakordselt korraldatud maailmahariduse olümpiaadi eest. Žürii tõstis esile ettevõtmise sisukust, tugevat seost maailmahariduse eesmärkidega ning noorte kaasamist globaalsete teemade mõtestamisse.

Tallinna Arbu Lasteaed

26.novembril 2025 toimus Tallinna Arbu Lasteaias maailmapäev “Hoiame koos meie planeeti”, mille keskmes olid keskkonnahoid, looduse väärtustamine ja fookusteema “Tuleviku lootus”. Lapsed korjasid ja sorteerisid prügi, tutvusid erinevate jäätmeliikidega ning kuulasid loodushääli ja tegid taaskasutusmaterjalidest valmistatud pillidega muusikat. Lapsed valmistasid lindudele maju nii taaskasutatud kui ka uutest looduslikest materjalidest. Tegevuse käigus räägiti lindude olulisest rollist ökosüsteemis ja sellest, kuidas inimene saab loodust toetada.
Tegevustes lõimiti loodusõpetust, kunsti, muusikat, liikumist ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Lapsed osalesid ka ettevalmistustes, kogudes vajalikke materjale ning valmistades prügiliikide ja sorteerimisjaamade silte. Ka pered lõid kaasa, tuues taaskasutusmaterjale ning meisterdades koos lastega kodus linnumaju. Üritust kajastati lasteaia kodulehel ning lasteaia ja rühmade Facebooki lehtedel, kus jagati fotosid laste tegevustest ja valminud töödest.

Tallinna Kunstigümnaasium

Tallinna Kunstigümnaasiumi maailmapäev “Roheline valik” keskendus kestlikule toitumisele, tervislikele valikutele ja toidujulgeolekule. Päeva jooksul toimus neli praktilist õppekeskust, kus õpilased uurisid taimsete valkude kasutamist, taimetoidu eeliseid, toidu värvuse ja toiteväärtuse seoseid ning toidujulgeoleku rolli. Õpilased valmistasid kikerhernestest, hernestest, läätsedest ja ubadest hummuseid, mida sai hiljem maitsta kogu koolipere. Samuti võrreldi taime- ja vegantoitu, osaleti tervisliku toitumise Kahoot-viktoriinis ning uuriti söödavaid taimi, mulla omadusi ja porgandi kasvatamise “eluringi”.

Tegevustes lõimiti loodusõpetust, inimeseõpetust, kodundust ja ühiskonnaõpetust. Maailmapäeval osalesid 1.–9. klassi õpilased ja kuus õpetajat ning iga õpilane sai osaleda kõigis neljas õppekeskuses. Õpilased olid kaasatud ka ettevalmistustesse: nad osalesid tegevuste kavandamisel, otsisid hummuse retsepte, koostasid ostunimekirju ning valmistasid kogukonnale video taimsetest valkudest. Üritust kajastati Rohelise Kooli Facebooki grupis, Tallinna Kunstigümnaasiumi Facebooki lehel ja Rohelise Kooli blogis.

Illuka Kool

Illuka Koolis rajati maailmapäeva raames kirsiaed, millest saab aastateks lootuse ja ühtekuuluvuse sümbol. Iga klass istutas oma kirsipuu ning lisas sellele ühiselt sõnastatud lootusesõnumi. Päeva jooksul räägiti sellest, milliseid tingimusi vajavad puud kasvamiseks ning kuidas seostuvad hool, tähelepanu ja ühine tegutsemine lootuse hoidmisega.
Kirsiaia rajamine lõimis loodusõpetust, bioloogiat, eesti keelt ja kirjandust ning inimese- ja ühiskonnaõpetust. Õpilased õppisid puude kasvutingimuste, elurikkuse ja keskkonna tasakaalu kohta ning arutlesid, miks on eri kultuurides puid istutatud tähtsündmuste, mälestuste ja uute alguste tähistamiseks. Tegevuses osales kogu koolipere ja lasteaia koolieelikute rühm, kokku ligikaudu 140 inimest. Õpilased istutasid puud ise ja mõtlesid välja oma klassi või rühma lootusesõnumi, kogukonna liikmed aitasid istutusauke kaevata ja silte paigaldada. Üritust kajastati kooli kodulehel ja Facebooki lehel.

Kohila Gümnaasium

Kohila Gümnaasiumi projektipäeva tegevustesse oli kaasatud kogu kool. Algklassides tegeleti muinasjuttude ja meisterdamisega ning valmisid maketid tulevikukoolist, tuleviku Kohilast ja elust teisel planeedil. 5.–6. klass keskendus veetarbimisele, metsahoiule ja asula valitsemisele koostöös Kohila Maja, Kohila Keskkonnahariduse Keskuse ja Kohila Vallavalitsusega. 7.–8. klass vaatas filmi „Bigger Than Us“, mille järel arutleti filmis tõstatatud teemadel. Seitsmenda klassi õpilased otsisid Vivita „Ilmapilgu“ materjalide abil lahendusi enda valitud probleemidele, kaheksandikud läbisid inglise keeles Youthtopia platvormi kestliku arengu minikursuse ja töötasid välja oma kampaaniaideed.

Vanemates klassides seoti projektipäev ajaloo, kestliku arengu ja tulevikumõtlemisega. 10. klass tegi Tohisoo mõisas ajastutruud filmi 1905. aasta revolutsiooni sündmustest Kohilas ning 11. klassi tulevikuteemaline jõulunäidend „AI võtab jõulud üle“ käsitles tehisintellekti rolli. 12. klass arutles ökosüsteemi, tarbimise ja kestliku arengu seoste üle MTÜ Loodusele Lähemale programmis ning käsitles metsandusteemasid. Erinevates tegevustes lõimiti muu hulgas ajalugu, geograafiat, füüsikat, kunsti, insenerimõtlemist ja inglise keelt.

Narva Kesklinna Kool

Narva Kesklinna Kooli maailmanädal „Tulevikulood filmitegijate pilguga“ keskendus säästvale eluviisile, vastutustundlikule tarbimisele ja jäätmete vähendamisele. Nädala jooksul toimus mitu töötuba ja praktilist tegevust koostöös UNESCO partnerkooli Narva Vanalinna Põhikooliga. Õpetajad ja 9. klassi õpilased osalesid mereklaasi taaskasutamise töötoas, kus vanale materjalile anti uus väärtus. Toidujäätmete vähendamise töötoas valmistasid kahe kooli õpilased koolisöökla ülejääkidest kõrvitsasuppi, makaronivormi ja valgest leivast šarlotti.
Algklasside õpilased ja lapsevanemad osalesid mänguasjade vahetuskampaanias „Anna oma mänguasjale uus elu!“, mille käigus leidsid uue omaniku sajad mänguasjad. Nädala lõpetas õpetajatele suunatud tekstiilikunsti töötuba „Tuleviku Hoidja: Tekstiilikunst Ida-Virust“, mida juhendas kohalik kunstnik Tatjana Sonina. Ürituste korraldamisse panustasid kooli kaheksa Rohetiimi õpilast ning töötubade läbiviimisel osalesid ka kohalikud mittetulundusühingud.

Pangapealse Lasteaed

Pangapealse Lasteaia maailmapäeva tegevused „Õigluse seemned, meie tuleviku lootus“ toimusid 2025. aasta oktoobrist detsembrini ning keskendusid õiglase kaubanduse tutvustamisele. Lapsed õppisid tundma Fairtrade’i märgist, vaatasid banaani teekonda tutvustavat multifilmi ning uurisid, kust tulevad meie riided ja šokolaad ning mida tähendab õiglus maailmakaubanduses. Pered tõid lasteaeda Fairtrade’i toodete pakendeid, mida kasutati poemängus. Koolieelne rühm külastas Chocolalat, kus lapsed tutvusid kakao ja šokolaadi valmistamisega ning valmistasid ise pulgakomme.
Tegevustesse oli kaasatud kogu lasteaiapere. Lapsed õppisid Fairtrade’i märgist poelettidel märkama ja selle tähendust selgitama. Kohalikus poes aitasid müüjad lastel sobivaid tooteid leida. Lasteaia uudishimukeskuses loodi õiglase kaubanduse nurgake ning meeskonnale ja külalistele pakutakse õiglase kaubanduse kohvi, teed ja suhkrut. Tegevusi kajastati lasteaia Facebooki lehel ja Rohelise Kooli blogis.

Tõrva Gümnaasium

Tõrva Gümnaasiumi maailmakuu „Ära osta uut, loo uut!“ keskendus kestlikule eluviisile, loovusele, isetegemisele ja kohaliku pärandi väärtustamisele. Tekstiilijääkidest valmistati kuuseehteid, võtmehoidjaid ja järjehoidjaid ning arutleti selle üle, kuidas anda kasutatud materjalidele uus elu. Tegevustes tutvustati ka väikeettevõtlust ning võimalusi rakendada käsitöö- ja loovoskusi vastutustundliku tarbimise, eneseteostuse ja kogukonna heaks.

Maailmakuu raames toimus heategevuslik käsitöölaat, mis sidus ettevõtlikkuse, loovuse ja hoolivuse. Kohaliku pärandi tutvustamiseks kaunistati kooliklasse mulgikirikinnaste motiivide ja mustritega ning korraldati kirikindateemaline viktoriin, milles said osaleda õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Tegevused ühendasid taaskasutuse ja isetegemise Mulgimaa käsitöötraditsioonide hoidmisega.

Konguta Kool

Konguta Kooli maailmapäevad „Kool, mis kestab“ toimusid 10.–28. novembril 2025 ning sidusid tulevikulootuse kestliku arengu eesmärgiga nr 4 „Kvaliteetne haridus“ ja kooli 35. aastapäevaga. Tegevused olid üles ehitatud hariduse ja kooli mineviku, oleviku ning tuleviku ümber. Minevikku vaadati Konguta Kooli avamise loo, õpetajate haridusteed kujutanud ajatelje, õpilaste ja lapsevanemate koolimälestuste ning Palamuse muuseumi „Vana aja koolitunni“ kaudu. Oleviku tegevustes uuriti hariduse saamise võimalusi eri riikides, arutleti koolielu erinevuste üle ning külastati virtuaalnäitust „Kui ma ükskord suureks saan“.
Tulevikule keskendunud töötubades mõtisklesid õpilased oma „tulevikukohvri“ sisu üle ning arutlesid, kuidas nende valikud mõjutavad tulevikku. Maailmapäevad lõpetas segarühmades toimunud viktoriin, kus vastati muu hulgas küsimustele tulevikuametite, tulevikukohvri ja Konguta Kooli kohta aastal 2040. Tegevustes osales kogu lasteaia- ja koolipere. Kogukonna liikmeid kutsuti jagama Konguta Kooliga seotud mälestusi ja lugusid.

Koeru Keskkool

Koeru Keskkooli maailmapäevad „Lootus, mis liigutab“ toimusid 24. novembrist 2. detsembrini ning keskendusid tulevikumõtlemisele, õpilaste kaasamisele ja lootuse mõtestamisele. Kogu koolipere osales tegevuses „Kiri iseendale kümne aasta pärast“, kus õpilased mõtlesid oma unistustele, väärtustele ja tulevikule. Nooremad õpilased kujundasid „unistuste kooli“ ning lõid lugusid ja koomikseid teemal „Meie kooli supervõimed“. Vanemad õpilased koostasid tulevikustsenaariume aastateks 2035 ja 2045 ning gümnasistid töötasid välja kooli arengunägemuse kuni aastani 2045.

Tegevustes lõimiti eesti keelt ja kirjandust, kunsti ja käsitööd, ühiskonnaõpetust, ajalugu, inimeseõpetust ning digipädevusi. Maailmapäevad lõpetas tulevikupäev, kus esitleti valminud töid ning vanemad õpilased tutvustasid oma visioone noorematele. Päeva lõpus jäeti lootusesõnumid tulevikukooli sümboolsele puule, millega sai hiljem tutvuda ka kogukond. Maailmapäevade tegevusi kajastati kooli sotsiaalmeedias.

Are Kool

Are Kooli maailmapäevad toimusid 19.–23. jaanuaril 2026 ning keskendusid maailmahariduse teemadele, nagu üleilmastumine, kestlikkus, rahu ja konfliktide lahendamine, mitmekesisus ning sotsiaalne õiglus. Nädala jooksul toimus kaheksa külalisesinemist ja töötuba. 1.–9. klassi õpilased osalesid maailmahariduslikus töötoas ja loomingulises tegevuses ning maailma maitsete töötoas. 5.–9. klassi õpilased tutvusid eri paikade veidrate kommetega ja lahendasid näituse põhjal ristsõna.
Tegevustes kasutati individuaal- ja paaristöid, arutelusid ning nähtud ja kogetu analüüsimist. III kooliastme õpilased osalesid ka kakao töötoas ja meediakoolitusel. Õpilased olid tegevustes aktiivselt kaasatud ning üks noor viis kaaslastele läbi kolm töötuba riiete ületootmise teemal. Maailmapäevi kajastatakse kooli kodulehel ning kokkuvõttev artikkel ilmus Tori valla lehes.

Rakvere Riigigümnaasium

Rakvere Riigigümnaasiumi maailmahariduspäev „Lootus, mis liigutab“ toimus 6. mail ja keskendus vastutustundlikule tarbimisele, võrdsetele võimalustele ning noorte aktiivsele kodanikuks olemisele. Päeva eesmärk oli teadvustada üleilmseid probleeme ning suunata inimesi teadlikult ja vastutustundlikult tegutsema, et toetada kestlikku arengut. Arutelupaneelis ja inspiratsiooniloengutes „Mood ja valikud: kas su tarbimine loeb?“ uuriti orienteerumismängu kaudu, kuidas meie riided maailma mõjutavad. Töötubades võrreldi kiirmoodi ja taaskasutust, otsiti rahakotisõbralikumaid valikuid ning arutleti, kuidas igapäevased otsused võivad päriselt maailma muuta. Simulatsioonitöötoas „Üks klass, erinevad võimalused“ said osalejad kogeda erinevate inimeste rolle ja näha, kuidas sotsiaalne taust, elukoht või majanduslik olukord mõjutavad hariduse omandamist.

Päeva teises pooles toimus Erasmuse töötuba „Aktiivsed noored“, kus noored mõtlesid, kuidas oma arvamust maksma panna ja luua algatus, mis toob esile seni varju jäänud tegijad. G1- ja G2-õpilased said osaleda kahes põgenemistoas, „Ebaõigluse süsteem“ ja „Piiratud maailm, piiramatu valik“, kus meeskonnad pidid erinevate rollide ja võimalustega süsteemi parandama ning leidma koostöös tee välja. Tegevused said töötubade kaudu osa nii 8. klasside kui ka gümnaasiumi õpilased, ja päev lõppes ühise peoga.

Vändra Gümnaasium

Vändra Gümnaasiumi õpilased viisid kohaliku lasteaia rühmas läbi töötoa „Lootus, mis liigutab“, mis keskendus identiteedile ja tulevikumõtlemisele. Lasteaialapsed joonistasid õpilaste juhendamisel pildi oma tulevikust, kujutades sellel iseennast ja neid ümbritsevat maailma. Tegevus andis lastele võimaluse mõelda sellele, millisena nad näevad ennast ja oma tulevikku.

Gustav Adolfi Gümnaasium — eriauhind

Gustav Adolfi Gümnaasiumi Euroopa nädala tegevused keskendusid Euroopa Liidu väärtustele, koostööle, julgeolekule, inimõigustele ja noorte rollile tuleviku kujundamisel. Tegevused olid kohandatud eri kooliastmetele. Nooremad õpilased tutvusid Euroopa Liiduga mängude, töölehtede ja arutelude kaudu, 4.–6. klassi õpilased osalesid vanalinnas Euroopa saatkondi ühendavas orienteerumismängus ning 7.–8. klassi õpilased Team Europe’i esindajate interaktiivsetes infotundides ja mälumängudes. Koolis olid väljas ka rändnäitused „Inimõiguste kujunemislugu“ ja „Inimõigustest nõukogude ühiskonnas“.

Gümnaasiumiõpilastele toimus debatt-arutelu Euroopa ja Eesti tuleviku, julgeoleku ning rahvusvaheliste suhete teemadel, millele tegi otseülekande ERR-i Jupiter. Aruteludes käsitleti muu hulgas Ukraina ja Venemaa ning Ameerika Ühendriikide ja Lähis-Idaga seotud küsimusi. 9. klassile kavandati külastus Euroopa Elamuskeskusesse, kus matkemängu kaudu tutvutakse Euroopa Parlamendi saadiku tööga ning arutletakse keskkonnasõbraliku toidu ja internetiturvalisuse üle.

Gustav Adolfi Gümnaasium pälvis eriauhinna projekti „Euroopa uues maailmakorras ja tulevikulootuse tärkamine“ eest. Žürii tõi esile teema ajakohasuse ning noorte julguse käsitleda keerulisi ühiskondlikke küsimusi tulevikku vaatava ja lootust loova nurga alt.

Tallinna Saksa Gümnaasium

Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimus 3. märtsil 2026 juba kolmandat korda õpilaste korraldatud TSG Talk Wave, mis oli sel aastal osa maailmapäevade programmist „Lootus, mis liigutab“. Ürituse eesmärk oli anda noortele võimalus jagada oma mõtteid kooliperega ning arendada avaliku esinemise oskust. Õpilaste ettekanded käsitlesid tuumaenergia võimalusi ja riske Eestis, digitaalse arengu mõju keskkonnale, uudishimu rolli avastamises ja arengus ning laiapõhjalise riigikaitse tähendust.

Külalisesinejad Mihkel Kangur ja Charlie Moreno-Romero rääkisid kriitilise mõtlemise, teadliku maailmapildi, kultuuridevahelise avatuse ja elukestva õppimise tähtsusest. TSG Talk Wave sündis 11. klassi õpilaste praktilise tööna ning noored vastutasid ürituse kavandamise ja korraldamise eest. Kõnelejad said ise valida oma teema ja kujundada ettekande sisu

Saku Gümnaasium — eriauhind

Saku Gümnaasiumis toimus 2026. aasta märtsis kolmandat korda maailmaharidusnädal, mille keskmes olid vastutustundlik tarbimine, taaskasutus, hügieen, kultuuriline mitmekesisus, põhiväärtused ja meediatarbimine. Nädala jooksul sai külastada elurikkuse kadumist käsitlevat rändnäitust „Kuues laine“. Gümnaasiumiõpilased osalesid Harjumaa õpilaskonverentsil „Our Changing World 2025“, tutvusid Eesti Maaülikooli keskkonnaerialadega, kuulasid loengut väikese jalajäljega eluviisist ning vaatasid taaskasutatud materjalidest valmistatud rõivaste moeshow’d.

Põhikoolis toimusid loengud selgroogsete ohustatusest ja Läänemere kaitsest ning tutvuti kurtide maailma ja Brasiilia kultuuriga. EPAS-e noored rääkisid inimõigustest, moodsast orjusest ja õiglasest kaubandusest. Algkoolis käsitleti keskkonnasäästlikku eluviisi ja hügieeni, vanemad õpilased õpetasid noorematele kätepesu tähtsust ning toimus videosild Lasnamäe Gümnaasiumi õpilastega. Maailmaharidusnädalasse panustasid ka Lasnamäe Gümnaasiumi õpetajad ja õpilased. Nädala lõpetas arvamusfestival, kus noored kohtusid külalistega ja arutlesid erinevatel ühiskondlikel teemadel.

Saku Gümnaasium pälvis maailmaharidusnädala korraldamise eest eriauhinna. Žürii tõstis esile ettevõtmise mitmekesisust ja loovust ning maailmahariduse teemade sidumist erinevate õppe- ja tegevusvormidega.

Elva Gümnaasium

Elva Gümnaasiumi maailmapäev algas klassijuhatajatunniga, kus tutvustati päeva fookust, kestliku arengu eesmärke ja planeedi hetkeolukorda ning arutleti selle üle, kuidas igaüks saab panustada jätkusuutlikumasse tulevikku. Päeva jooksul toimusid töötoad kolmes plokis. 8. klassi õpilased valmistasid 3.–4. klassidele ette maailmahariduslikud töötoad, kasutades muu hulgas Maailmakooli materjale „Lootus, mis liigutab“ ja „Globaalne vaade“. 5. klassi õpilased viisid Arbi järve ääres 1.–2. klassidele läbi veeteemalisi töötubasid, kus käsitleti veeökosüsteeme ja nendega seotud üleilmseid probleeme.

6.–7. klassidele toimusid töötoad koostöös kohaliku kogukonna ja külalisjuhendajatega. Kaasa lõid Elva Teenused, Elva Reoveepuhasti, Elva Jäätmejaam, Tartu Loodusmaja, MTÜ Mondo ning ajakirjanik Mart Valner. Töötubades käsitleti toidu tulevikku, jäätmeid, vee kasutamist, plasti alternatiive, privileege, tulevikutehnoloogiaid ja jätkusuutlikku meisterdamist. Päeva lõpetuseks kirjutasid õpilased oma mõtted hommikul valmistatud jalajälgedele ning jagasid soove planeedi Maa tuleviku kohta.

RVK noortekas

RVK noortekeskuse maailmapäevad toimusid 21.–28. novembril 2025 Raeküla hea kodaniku nädala raames. Noortekeskust külastasid Raeküla Kooli 1. klasside õpilased, kellega arutleti selle üle, mida tähendab olla kodanik ja maailmakodanik. Lapsed mõtestasid oma rolli kogukonnas ning kujutasid loovtegevuse kaudu oma tulevikunägemusi ja unistusi.

Paldiski Ühisgümnaasium

Paldiski Ühisgümnaasiumi maailmanädala raames toimus 4. mail kokkade konkurss teemadel „Külluse värvid“, „Kaunviljakangelased“ ja „Pärimusretseptid“, kus õpilased said proovile panna oma loovuse, koostööoskuse ja kokakunsti. 6. mail toimunud pesapäeval töötasid 1.–11. klassi õpilased segameeskondades ning osalesid 13 erinevas töötoas. Töötubasid viisid läbi kooli õpetajad, Paldiski Noortekeskuse noorsootöötajad, Tallinna Ülikooli noorsootöö praktikandid ja valla laste heaolu spetsialist.

Maailmanädala lõpetas 8.–11. klassi õpilastele suunatud kliimamuutuste loeng „Ilm muutub? Pole hullu!“, kus käsitleti kliimamuutuste kohalikke mõjusid, nendega kohanemist ning võimalusi, kuidas saavad valmistuda inimesed, majapidamised ja ettevõtted. Õpilased osalesid ka rollimängus ja arutlesid enda võimaluste üle muutustega kohanemisel. Kogu nädala vältel toimus võimlas ringlusnädal, kuhu olid oodatud ka linnaelanikud. Kõik esemed olid tasuta ning üle jäänud riided suunati edasi ringlusse.

Tallinna Sõbrakese Lasteaed

Tallinna Sõbrakese Lasteaia maailmapäevad „Meie lootus loob tulevikku“ toimusid 4.–8. mail 2026 ning keskendusid keskkonnahoiule, taaskasutusele ja ühisele tegutsemisele. Lapsed tutvusid prügi sorteerimisega, kasutasid taimede kasvatamiseks taaskasutatavaid materjale ning meisterdasid jääkmaterjalidest „lootuse lilli“. Rühmad rajasid ja hooldasid oma peenrakaste, istutasid taimi ja köögivilju ning jälgisid nende kasvamist. Koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga tutvusid lapsed metsaeluga ja osalesid puude istutamises.

Tegevustes lõimiti keskkonnaharidust, loodusõpetust, keelt ja kõne, matemaatikat, kunsti ning sotsiaalsete oskuste arendamist. Maailmapäevadel osales seitse rühma üheteistkümnest ning lapsed olid aktiivselt kaasatud nii meisterdamisse, istutamisse kui ka peenarde hooldamisse. Tegevuste lõpetuseks toimus koos peredega heakorra- ja koristuspäev, mille korraldamist toetas Mustamäe Linnaosa Valitsus töövahendite ja inventariga. Lastevanemad ja õpetajad korrastasid ühiselt lasteaia õueala ning tegid väiksemaid hooldus- ja parandustöid.

Rapla Vesiroosi Kool

Rapla Vesiroosi Kooli maailmapäevade tegevused keskendusid tulevikulootusele ning kandsid motot „Lootus, mis liigutab“. 1.–9. klassi õpilastele toimusid fotokonkurss ja fotonäitus ning raadioviktoriin „Maa ja keskkond“. 5. klassidele korraldati kunstikonkurss ja kunstinäitus. Maa päeval, 22. aprillil, toimus 1.–5. klassidele muinasjutuvestja Polina Tšerkassova kontsert ning 6.–8. klassidele keskkonnateemaline väitlus. Samal päeval käsitleti keskkonnateemasid ka 1.–8. klassi ainetundides.

Mais osalesid 1.–8. klassi õpilased RMK metsapäevadel, mille käigus istutati puid Läänemaa ja Harjumaa RMK metsamaadele. Puude istutamisega seoti lootus, et Eesti metsad säilivad ka tulevikus ning tänased noored saavad aastate pärast näha enda istutatud metsa kasvamist ja selle kujunemist elupaigaks erinevatele liikidele.

Lümanda Põhikool

Lümanda Põhikooli projektipäev „Meri ja rannik“ toimus 29. mail 2026 ning keskendus mere- ja rannikukeskkonnale, looduse hoidmisele ning igaühe vastutusele. 1.–8. klassi õpilased osalesid esmalt rannarahva elu käsitlevas õpitoas ja viktoriinis, kirjutasid kirja oma tuleviku minale ning arutlesid ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhjal oma õiguste ja kohustuste üle. Seejärel liiguti mere äärde, kus õpilased said valida erinevate õpitubade vahel. Tegevuste hulka kuulusid sõudmine, loodusmatk, mereohutus, tule tegemine, mere-elustiku uurimine, pilliroost paadi meisterdamine, vee puhastamine, looduses joonistamine ning kalade ja kalapüügi tundmaõppimine.

Õpitubades pöörati tähelepanu sellele, kuidas hoida merd ja rannikut ka tulevastele põlvkondadele, käsitledes muu hulgas jätkusuutlikku kalastamist, puhast vett ja taastuvate loodusmaterjalide kasutamist. Pärast projektipäeva koostasid klassid plakatid, kuhu koondati kogetu ja õpitu ning jagati kaaslastega eri õpitubades saadud teadmisi. Tegevusi kajastati kooli Facebooki lehel.

Tuleviku Lasteaed — eriauhind

Tuleviku Lasteaia ühisprojekt „Tulevik on meie kätes“ keskendus kliimamuutustele, planeedi kestlikkusele ja väikestele igapäevastele sammudele, millega saab keskkonda hoida. Projekt algas märtsi alguses ja lõppes 12. mail kevadlaadaga. Tegevustes kasutati MTÜ Mondo õppematerjali „Amanda ja maailm“. Pered koostasid plakateid rohelisema eluviisi võimalustest, lasteaias toimus tasuta asjade laat ning lapsed õppisid jäätmeid sorteerima, vett ja elektrienergiat säästma ning taimi kasvatama. Rikets Aianduskeskuse koolitaja juhendas lapsi ja õpetajaid seemnete külvamisel ning taimede eest hoolitsemisel, aianduskeskus toetas tegevusi mulla, seemnete ja külvitopsidega.

Projektis osales kogu lasteaiapere ning tegevuste kavandamisel lähtuti laste teadmistest, huvidest ja küsimustest. Rühmades kasvatati lilli, tomateid, kurke ja maitsetaimi ning aiandushuvi kandus mitmes peres edasi ka kodudesse. Projekti lõpetas Tuleviku kevadlaat „Rohelisem maailm“, kus jagati lasteaias kasvatatud taimi. Laadal tegutses kohvik, toimusid meisterdamise töötoad, tehti näomaalingud ja päeva sisustas meelelahutusprogramm. Laada korraldamisse panustas lasteaia hoolekogu ning külastajaid tuli kogu Laagri alevikust.

Tallinna Tuule Lasteaed

Tallinna Tuule Lasteaia projekt „Loodushuvilised tuulelapsed“ toimus veebruarist maini ning keskendus eluslooduse tundmaõppimisele ja hoidmisele. Lastega vesteldi loomade ja lindude elust ning nende põhivajadustest, õpiti õues ja käidi õppekäikudel. Lapsed meisterdasid lindudele pesakaste ja söögimaju, toitsid linde ning osalesid temaatilistes loovtegevustes. Tegevuste kaudu õpiti märkama loomade ja lindude elukeskkonda ning mõistma inimese rolli selle hoidmisel.

Projektis osalesid lapsed, õpetajad ja abiõpetajad, aktiivsemalt lõid kaasa aiarühmade lapsed. Lapsed olid kaasatud kõikidesse tegevustesse ning said praktiliste kogemuste kaudu kujundada hoolivat ja vastutustundlikku suhtumist loodusesse. Pesakastid ja söögimajad jäid lasteaia ümbrusse ning neid saavad koos lastega jälgida ka pered ja teised kogukonna liikmed.

Tallinna 32. Keskkool

Tallinna 32. Keskkooli maailmapäevadel toimusid õpilaste korraldatud tulevikuteemalised tunnid algklassidest gümnaasiumini. 12. klassi õpilased esitlesid keskkonnaõpetuse eksamitöid ja viisid läbi praktilisi tegevusi, mis keskendusid peamiselt keskkonnale, loodusele ja jätkusuutlikkusele. Kokku valmis 13 eksamitööd. Õpilased uurisid joogivee ja looduslike veekogude kvaliteeti, lõid roheenergia ja kliimamuutuste teemalisi õppemänge, valmistasid keskkonnateemalise põgenemistoa, plakateid ja infograafikuid ning tegid loovtöid looduslikest värvidest ja keskkonnasõbraliku disaini teemal. Tundides kasutati aktiivõppe meetodeid, sealhulgas mänge, katseid, grupitöid ja arutelusid.

Gümnaasiumi lõpuklassi maailmahariduse õpilased viisid noorematele klassidele läbi tunde, kus arutleti maailma tuleviku üle, tutvuti noorkotkaste ja kodutütarde tegevusega, koostati lootusekarpe, mängiti kestliku arengu eesmärkide bingot ja meisterdati taaskasutusmaterjalidest käepaelu. Gümnaasiumiõpilastele toimusid loengud teadlikest karjäärivalikutest ja vabatahtlikust tööst. Maailmapäevade raames kohtusid õpilased ka Eesti Loomakaitse Seltsi, Fridays For Future’i, Naiskodukaitse ja Terviseameti esindajatega ning arutlesid loomade heaolu, kliimaaktivismi, kodanikualgatuse ja kriisideks valmisoleku teemadel.

Tähesaju Gümnaasium

Tähesaju Gümnaasiumis toimus õppeaasta jooksul mitmeid maailmahariduse, kestlikkuse ja heategevusega seotud tegevusi. Nende hulka kuulusid maailmakoristuspäev, kätepesupäev, heategevuslik jõululaat, MTÜ Kassielu varjupaiga toetamine, rahvusvaheline vabatahtlike päev, heategevuskampaania „Südamlik märkmik“, õiglase kaubanduse päev „Šokolaad ja süda“, Rohejaht 2026, „Teeme Ära“ talgud ning näitus „Meil on üks planeet“.
Õpilased osalesid aktiivselt kooliümbruse koristamisel, loomade varjupaiga toetamisel, annetuste kogumisel, laatadel ja teadmiste jagamisel noorematele õpilastele. Tegevused sidusid erinevaid õppeaineid ning arendasid koostöö-, suhtlus- ja probleemilahendusoskusi. Koostööd tehti Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja naaberkoolidega.

Tartu Jaan Poska Gümnaasium

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi maailmanädal „Nutimaailma võlud ja valud“ toimus 10.–14. novembril 2025 ning keskendus nutimaailma võimalustele ja riskidele. Kõikide klasside mentorid viisid läbi mentortunnid, kus õpilased analüüsisid enda ja teiste käitumist digikeskkonnas ning arutlesid nutimaailma kasulike ja kahjulike mõjude üle.

Nädala jooksul toimusid ka ülekoolilised tegevused, mis pakkusid võimalusi näost näkku suhtlemiseks ja teadmiste proovilepanekuks. Õpilased osalesid kiirkohtingu stiilis vestlusvahetunnis, „The Floor“ mängus ning QR-koodi jahis, mille ülesanded olid seotud nutimaailma erinevate teemadega.

Sillaotsa Kool

Sillaotsa Kooli maailmapäevadel käsitleti kliimamuutusi, ebavõrdsust, heaolu ja kestlikku tarbimist. 4.–6. klassi õpilased analüüsisid linnakeskkonna tegevusi ning arutlesid, millised neist toetavad või kahjustavad loodust. 7. klass tutvus kliimamuutuste infograafikutega ning jagas õpitut klassikaaslastega. 7.–8. klass osales paranduskeldri töötubades, kus käsitleti prügi ja kiirmoe teemasid, ning tutvus Aparaaditehase piirkonna ümberkujundamisega. Ebavõrdsuse teema juures toimusid kooliõuel viktoriin ja vanemate klasside privileegide kõnd, mille järel arutleti inimeste erinevate võimaluste ja nende mõjutegurite üle.

Tegevused lõimisid maailmahariduse eri õppeainetega. 8. klass valmistas tehnoloogiatundides kasutatud materjalidest uusi esemeid, 3. klass taaskasutas vanu riidepuid ning 6. klass uuris liigtarbimist ja lõi prügiks jäänud esemetest skulptuure. 8. klassi infotehnoloogia ja geograafia lõiminguprojektis töötasid õpilased välja kestliku arengu eesmärkidega seotud uusi tooteid, rakendusi ja seadmeid. 4.–6. klass kohtus ka veterinaariatudengiga, kellega räägiti loomade heaolust.

Saaremaa Gümnaasium

Saaremaa Gümnaasiumi maailmapäev „Loome ise oma tulevikku!“ toimus 20. mail ning keskendus innovaatilistele ja jätkusuutlikele tulevikulahendustele. Õpilased tutvusid muu hulgas sinimajanduse, taastuvenergia, biopõhiste materjalide ja jätkusuutliku materjalikasutusega ning osalesid praktilistes töötubades. Tegevuste hulka kuulusid kooli ümbruse rohestamine, tekstiili taaskasutus, loodusliku kosmeetika valmistamine, riiete logistika uurimine, reaktiivauto mudelite ehitamine, robootika ja droonid, 3D-modelleerimine ning seente ja puidu kasutamine tekstiili ja plasti tootmisel.

Maailmapäevade tegevuste ettevalmistamisse panustasid aktiivselt Rohelise Kooli töörühma õpilased, kes aitasid leida esinejaid ja töötube ning suhtlesid partneritega. Koostööd tehti muu hulgas TalTechi, TalTech Kuressaare Kolledži, Tartu Ülikooli Mereinstituudi, Kuressaare Ametikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Rakett69 Teadusstuudioga. Töötubade ja seminaride läbiviimisse panustasid ka kohalikud partnerid, sealhulgas Archebaldi Keskus ja MTÜ Hea Hoog. Üritust kajastati MTÜ Hea Hoog siseveebis ning kooli kodulehel.

Püha Johannese kool

Püha Johannese Kooli maailmapäevade raames toimusid 9. mail Rohelaat ja 4.–5. juunil Klooga laager. Rohelaat keskendus rohelise mõtteviisi ja kestliku eluviisi tutvustamisele. Õpilased müüsid omakasvatatud taimi ja keraamikat, toimusid jätkusuutliku käsitöö töötoad ning filmifestival, kus näidati õpilaste loodud filme. Esines õpilaste bänd „Konnahaldjad“ ning kogukonda kaasas ka avatud improvisatsiooniline „Open Jam“. Tegevustes lõimiti muusikat, filmikunsti, käsitööd ja ettevõtlust.
Klooga laagris osalesid õpilased veeputukate töötoas ning kohtusid Ööülikoolis teadlaste Mihkel Kunnuse ja Mart Laksbergiga. Ühiselt arutleti planeedi kestlikkuse, sotsiaalse õigluse ja ühiskonna polariseerumise teemadel. Õpilased olid mõlema sündmuse korraldamisse aktiivselt kaasatud ning said valida endale sobiva rolli eri tiimides. Rohelaadal osales ligikaudu 300 ja Ööülikoolis 40 inimest. Sündmusi kajastati kooli infokirjas ja Facebooki lehel.

Abja Gümnaasium

Abja Gümnaasiumi maailmapäeval osalesid õpilased rühmatöödes ja praktilistes tegevustes, kus uuriti igapäevaste valikute mõju keskkonnale, tervisele ja ühiskonnale. Tegevuste hulka kuulusid keskkonnateemaliste lauamängude loomine, nutiseadmete kasutuse analüüsimine ning vee ja loodusressurssidega seotud uurimised. Praktilistes töötubades puhastati vett, valmistati Mulgi korpe ning tutvuti lina ja puidu teekonnaga.

Tegevustes käsitleti keskkonnasäästlikkust, vastutustundlikke valikuid, koostööd, kodanikualgatust ja kultuurilist identiteeti. Mulgimaa pärandi, kohaliku toidu ja traditsioonide kaudu arutleti selle üle, kuidas hoida oma identiteeti ja samal ajal mõista oma seotust laiema maailmaga. Õpilased mõtestasid, kuidas nende igapäevased harjumused mõjutavad loodust, tervist ja tulevikku ning milliste valikutega saavad nad ise muutustesse panustada.