Ülemaailmse toidupäeva puhul lükatakse MTÜ Mondo poolt käima rahvusvaheline toidublogi

Tänase ülemaailmse toidupäeva puhul tasub igaühel meist vaadata oma taldrikusse ning küsida – kust minu söök pärineb? Kellele sellest kasu sünnib, et ma just seda söön?

Parafraseerides üht Martin Luther Kingi kuulsaks saanud ütlust: juba enne hommikusöögilauast tõusmist kohtume poole maailmaga – kohv ja tee me tassides pärineb vast Keeniast või Indiast, banaanid Panamalt, juust Hollandist, tomatid Hispaaniast… Tarbijatena tehtud otsused mõjutavad otseselt nii meie kui ka toidutootja elu ning mitte alati paremuse poole – hoolimata suurtest eksportmahtudest peituvad müüginumbrite taha pahatihti lapstööjõud, absoluutsest vaesuspiirist allapoole jääv elukvaliteet, immigrantide ärakasutamine ning – saatuse irooniana – ka nälg. Nukra tõsiasjana puudub enamike eestlaste toidulaualt aga tihtipeale toit, mille ost aitaks kaasa lähipiirkonnas asuvate peretalude säilimisele.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel on tänavuaastane toidupäev pühendatud just neile – peretaludele, kelle olemasolust sõltub nii kodu- kui ülemaailmne toidujulgeolek. Just peretalude kätes on toidu- ja põllumajandustraditsioonide säilimine, sordirikkuse tagamine ning võti jätkusuutliku tootmise arenguks. Aasta alguses toimunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) 25. juubelikonverentsil tõdeti aga kurba fakti – alates 2001. aastast on kadunud ligi 65% Eesti peretaludest. Kuigi ETKL on nõudnud avalikus pöördumises ministeeriumi abi peretalude säilimiseks, tasuks siinkohal oma südametunnistusele koputada ka tavatarbijal. Lisaks ökopoodidele leiab aina rohkem väiketootjate kaupu ka poekettidest ning aina käepärasemaks muutub ka online-toiduvõrgustike (Tagurpidi Lavka, Maakaup jm) kasutamine. Talukauba tarbimine on kasulik lisaks majandusele kasulik ka keskkonnale, tervisele ning maitsemeeltele – värske, hõlpsasti kontrollitavast tootmisest pärinev söök teeb heameelt nii gurmaanide kui „soust ja kartul“-toitumistüübiga eestlastele.

Toit ja selle eelistused on suuresti kultuuriline nähtus, sestap tasuks söögilaua-teadlikkust õpetada juba maast-madalast. Miks mitte alustada koolitoidust? Õpilastele pakutava toidu maaläheduse edulugusid ei ole vaja otsida Jamie Oliveri tõsielusarjadest ega ka FAO raportitest – head kohalikku eeskuju pakuvad näiteks Lääne-Eesti ja saarte kogukonnad, kelle projekti „Kohalik toit kogukonna lauale“ tulemusena tekkis kooliköökide ja kohalike talude vahele parem koostöö ning õpilaste tunnimaterjalide sekka ka erinevaid toiduteemasid. Täna, ülemaailmse toidupäeva puhul lükatakse MTÜ Mondo poolt käima ka rahvusvaheline toidublogi, kus sõpruskoolid Eestist, Afganistanist, Keeniast, Jeemenist, Ghanast, Ugandast ja Kambodžast kirjutavad lugejatele oma toidulauast ja sinna jõudvatest söökidest. Seda, kui sarnased või erinevad on koolilaste lõunataldrikud, saab lugeda juba blogi aadressilt: food.maailmakool.ee. Toidublogi ettevõtmisega on seni liitunud Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Tehnika Gümnaasium, Tsirguliina Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium, Tartu Hiie Kool, Tamsalu Gümnaasium, Toila Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium ja Tallinna Mustamäe Gümnaasium.

Artikli autor: Aliine Lotman

Lisainfo sõpruskoolide toidublogi kohta:
Veronika Svištš
veronika@mondo.org.ee
tel. 5346 2693