KAE – Maailmakool

Kestliku arengu eesmärgid

Kestliku arengu eesmärgid (KAE) on 17 ülemaailmset eesmärki, mis on seatud ÜRO poolt aastaks 2030. Nende eesmärkidega püütakse saavutada tasakaalu planeedi piiratud ressursside ja inimeste heaolu vahel.

KAE võeti vastu 2015. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tippkohtumisel New Yorgis. See tähendab, et kõik ÜRO liikmesriigid (praeguseks 193 riiki, st kõik maailma riigid, v.a. Vatikan ja Palestiina) teevad 2030. aastani jõupingutusi just nende eesmärkide täitmiseks. KAEdele eelnesid 8 aastatuhande arengueesmärki, mis kinnitati 2000. aasta ÜRO tippkohtumisel 15 aastaks.

Loe rohkem taustainfo artiklist “Kestliku arengu eesmärgid”.

1. eesmärk. Kaotada vaesus

Kaotada vaesus kõikjal ja kõigis selle esinemisvormides.

Äärmusliku vaesuse piirmääraks loetakse 2,15 USA dollarit päevas. Kuigi COVID-19 pandeemia ja sõjad viisid trendi langusesse, siis üldjoontes on areng olnud positiivne – äärmuslikus vaesuses elavate inimeste arv on maailmas vähenenud 30 aastaga 36%-lt 1990. aastal (1,89 miljardit) 9,2%-ni 2022. aastal (719 miljonit).

Vaesuse vähenemisega maailmas on muutunud selle paiknemine piirkonniti. Kui varem oli maailma üks vaesemaid piirkondi Ida-Aasia, siis nüüdseks on äärmise vaesuse osakaal seal langenud samale tasemele Ida-Euroopa ja Kesk-Aasiaga. Suurim puudust kannatavate inimeste osakaal on Sahara-taguses Aafrikas, kus näitajad ei ole viimase paarikümne aastaga oluliselt langenud – maailma vaeseimad riigid on Libeeria, Tšaad, Malawi, Niger ja Mosambiik.

Olemuselt ei tähenda äärmine vaesus aga lihtsalt väga madalat sissetulekut, vaid selle taga on hulk erinevaid omavahel seotud tegureid. Suur osa maailma kõige vaesematest inimestest on noored, kes elavad maapiirkondades, kelle sissetulek toetub põllumajandusele ja kel puudub ligipääs haridusele. Kui riigis kasvab vaesus ja ebavõrdsus, takistab see majanduslikku arengut ja sotsiaalset sidusust tervikuna, tekitades juurde pingeid ning viies mõningatel juhtudel ka laiemate konfliktideni.

Lisaks on vaesuse käes kannatavad riigid, kus on ka nõrgad institutsioonid, oluliselt haavatavamad loodusõnnetustele. Rohkem kui 90% inimestest, kes hukkusid viimase poole sajandi jooksul äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärjel, elasid globaalses lõunas. Perioodil 1970–2021 ulatus katastroofidest tuleneva majandusliku kahju kogusumma 4,3 triljoni USA dollarini ning ainuüksi 2022. aastal tekkis kahjusid 270 miljardi USA dollari väärtuses. Võrdluseks, et Eesti riigieelarve ehk riigi kõik kulutused olid 2022. aastal 13,6 miljardit. See tähendab, et maailmas tehti kulutusi looduskatastroofide kahjudega tegelemiseks pea 20 Eesti riigieelarve suuruses summas.

Eestiski on kasutusel sarnane mõiste „absoluutne vaesus”. Statistikaameti 2021. aasta andmete järgi elas Eestis absoluutses vaesuses ehk vähem kui 233 € eest kuus 1,4% (19 000) eestlastest. 22,8% (303 000) eestlastest elas suhtelises vaesuses ehk vähem kui 741 € eest kuus. Kui absoluutne vaesus tähendab, et inimene ei suuda rahuldada isegi oma baasvajadusi nagu peavari ja toit, siis suhtelise vaesus puhul ei saa inimene lubada endale mitmeid ühiskonnas levinud hüvesid ning võib seetõttu kogeda sotsiaalset tõrjutust ning üksindust. Eestis on suurimas vaesusriskis pensionärid, sissetulekuta 18–24aastased ning üksikvanemad.

On mitmeid tegureid, mis aitavad inimestel vaesusest väljuda ning ennast täies mahus rakendada. Nendeks on näiteks inimväärselt tasustatud töö, sotsiaalne kaasatus ning piisav toetus erinevate haiguste ja katastroofide korral.

Mõisted

Sahara-tagune Aafrika – geograafiline piirkond, mis asub Sahara kõrbest lõuna pool. See hõlmab suurt osa Aafrika mandrist, sealhulgas riike nagu Mali, Niger, Tšaad, Sudaan, Etioopia, Nigeeria, Burkina Faso, Ghana, Kamerun ja paljud teised.
Institutsioon – organisatsioonid, reeglid, seadused ja tavad, mis reguleerivad ja korraldavad ühiskonna toimimist.
Sotsiaalne kaasatus – ühiskonnaliikmete võrdsed võimalused ja õigused osaleda ning panustada ühiskonnaelu erinevates valdkondades.

Mida sina teha saad?

Toeta vähemate võimalustega peresid heategevuse kaudu.
Anneta oma mittevajalikud asjad näiteks Uuskasutuskeskusele.
Eelista võimalusel õiglase kaubanduse märgistusega tooteid.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

2. eesmärk. Kaotada nälg

Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja täisväärtuslikum toitumine ning toetada kestlikku põllumajandust.

Meie koduks olev planeet Maa toodab rohkem kui piisavalt toitu kõigile, kuid see on ebavõrdselt jaotatud – igal kolmandal inimesel (2,3 miljardit) puudub regulaarne juurdepääs toidule. Kroonilise alatoitumise all kannatab iga kümnes inimene (828 miljonit). Alatoitumine tabab eriti rängalt lapsi – see on üks peamistest surmapõhjustest alla viieaastaste laste hulgas ning 148 miljonil lapsel on nälja tõttu nende kasv pidurdunud.

Nälga kannatavatel inimestel pole tavaliselt rahalisi vahendeid toidu ostmiseks või elatakse piirkondades, kus ei ole piisavalt maad toidu kasvatamiseks. Kõige rohkem probleeme toiduturvalisusega esineb Sahara-taguses Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Aasias, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere saartel. Samuti võimendavad näljahädasid põuad, üleujutused või sõjad, vähendades põllumaa tootlikkust. Näiteks Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse lisandus 2022. aastal ligi 50 miljonit inimest näljahäda veerele, sest just Ukraina oli mitmete riikide jaoks peamine koht, kust teravilja imporditi ehk sisse toodi.

Kuna põllumajandus on hetkel suurim sissetuleku- ja toiduallikas maapiirkonna inimestele ning üleilmselt on selles sektoris hõivatud koguni 40% inimestest, siis suur osa lahendusest on seotud kestlike põlluharimisviiside rakendamisega. See võib olla looduslike ja ökoloogiliste meetodite kasutamine näiteks kahjurite vastu või permakultuuri praktiseerimine, mis aitab tõsta põllumajandusliku süsteemi vastupidavust ja tootlikkust. Olukorda saaks parandada, kui pakume rohkem rahalisi toetusi globaalse lõuna väiketalunikele, sest sealsed 500 miljonit väikefarmi toodavad praegu ligi 80% sellest toidust, mida kohalikud inimesed tarbivad. Lisaks aitaks nälja käes kannatavate hulka vähendada hinnanguliselt 150 miljoni võrra, kui naistalunikel oleks meestega võrdsed ressursid ning energiavaesus oleks likvideeritud ehk elektrit saaksid kasutada ka need 940 miljonit inimest, kellel praegu sellele veel ligipääsu ei ole.

Aastaks 2050 on inimesi Maal kahe miljardi võrra rohkem, mis paneb planeedi ressurssidele veelgi suurema koormuse, kuid õigesti majandatuna suudavad põllud, kalavarud ja metsad ära toita ning sissetulekut pakkuda ka tulevastele põlvedele.

Mõisted

Toiduturvalisus (ingl food security) – seisund, kus kõigil inimestel on füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik juurdepääs piisavale, ohutule ja toitvale toidule, mis vastab nende toitainevajadustele ning tagab tervisliku ja aktiivse eluviisi (loe rohkem siit).
Permakultuur (ingl permaculture) – filosoofia ja praktiline meetod, mis põhineb looduse ökoloogilisel tasakaalul ning sellest inspireeritud jätkusuutlikul inimtegevusel. See lähenemine keskendub süsteemide loomisele ja hooldamisele, mis toetavad taimede, loomade ja inimeste elu kooskõlas loodusega.
Energiavaesus (ingl energy poverty) – olukord, kus inimestel või leibkondadel on piiratud või ebapiisav juurdepääs taskukohasele ja jätkusuutlikule energiale, mis on vajalik näiteks valgustuseks, kütteks, toiduvalmistamiseks ja muudeks igapäevasteks tegevusteks.

Mida sina teha saad?

Toeta Toidupanka.
Vähenda oma koduses majapidamises toidu raiskamist.
Kasuta oma toidujäätmeid kompostina.
Eelista toidukaupu, mis on toodetud mahedalt ja/või õiglase kaubanduse põhimõtteid järgides.
Söö senisest rohkem taimset toitu.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

3. eesmärk. Hea tervis ja heaolu

Tagada kõigile hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul.

Ülemaailmne keskmine eluiga oli aastaks 2019 tõusnud 73,2 aastani, kuid selleks, et seda eluiga täiel määral nautida, on vajalik ka hea tervis. Endiselt ei ole umbes 4,5 miljardile inimesele, st 50%-le maailma elanikkonnast, täielikult tagatud olulised tervishoiuteenused. Nii keskmise eluea kui ka meditsiinilise abi kättesaadavuse osas on riigiti ja regiooniti suured erinevused.

Kõige enam keskendutakse 3. eesmärgi täitmisel neile tegevustele: 1) nakkus- ja mittenakkushaiguste tekke ja leviku vähendamine; 2) emade ja laste tervise parandamine; 3) taskukohase, turvalise ja efektiivse arstiabi tagamine. Tänu vaktsineerimisele ja paremale ennetustööle on alates 2000. aastast peamiste nakkushaiguste, nagu HIV-i, malaaria ja tuberkuloosi, juhtumite arv vähenenud:

Uute HIV-viirusesse nakatunute arv 2013. aastal oli 2,1 miljonit, aga 2022. aastal juba 1,3 miljonit ehk see vähenes 38%. Kokku on HIV-nakkusega elavaid inimesi praegu hinnanguliselt 39 miljonit.
Malaariasse nakatumise oht on ligi pooltel maailma elanikel ning 2020. aastal oli uusi nakatunuid 241 miljonit, millest 95% Sahara-taguses Aafrikas. COVID-19 pandeemia tõttu kasvas 2020–2021. aastal malaaria juhtumite arv ligi 14 miljoni võrra ning tuberkuloosi suri 100 000 inimest rohkem.
Leetrite puhul on vaktsiinid aidanud ära hoida ligi 15,6 miljonit surma 2000. aastast alates, kuid pandeemia aastatel vähenes imikute vaktsineerimine 86%-lt 83%-ni ja vähenes ka vanemate laste vaktsineerimine. Seetõttu kardetakse uusi haiguspuhanguid.

Suuremat ohtu kui HIV, malaaria ja teised nakkuslikud haigused kokku põhjustavad erinevad nn elustiilihaigused, nagu südame-veresoonkonna haigused, suhkurtõbi, kasvajad ja kroonilised kopsuhaigused. Need põhjustavad praegu üle poolte enneaegsetest surmadest ja on kriitiline väljakutse ka lääneriikides. Erinevate ainete, nagu alkoholi ja uimastite kuritarvitamine, on samuti märkimisväärne koorem rahvatervisele. Eriti kiiresti on kasvanud kokaiini tarbimine, mille hinnanguline tootmine jõudis 2020. aastal rekordtasemele ja mida konfiskeeriti 1424 tonni. Globaalselt tarbis narkootikume 2022. aastal hinnanguliselt 284 miljonit inimest.

Pandeemia tõttu tekkisid ärevuse ja depressiooni sümptomid igal neljandal inimesel, eriti tabas vaimse tervise kriis noori ja naisi. Vaimse tervise probleemid puudutavad inimesi igas piirkonnas ja kultuuris ning enesetapp on liiklusõnnetuste järel teine peamine surmapõhjus 15–29aastaste noorte seas.

Emade ja laste tervise vaates on mõned muutused olnud positiivsed, teised mitte. Aastatel 2015–2021 vähenes alla viieaastaste laste suremus 14%, aga sünnitusega seotud surmajuhtumite arv on jäänud praktiliselt samale tasemele. Piirkondade vahelised erinevused on endiselt suured – Sahara-taguses Aafrikas on vaid 64% rasedatele tagatud kvaliteetne arstiabi (globaalne keskmine oli 2021. aastal 84%) ja 95% naistest, kes surid raseduse või sünnituse tagajärjel, elasid globaalses lõunas. Ka maapiirkondades ja vaesuses elavad inimesed on ebasoodsas olukorras – vaeste perede lastel on peaaegu kaks korda suurem tõenäosus mitte elada oma viienda eluaastani.

Ohuks emade tervisele on soovimatu rasestumine, seda eriti teismelisena. Aastatel 2010–2020 langes 15–19aastaste sünnitajate arv 47,9 sünni pealt (1000 inimese kohta) 41,2 sünnini. Langustrend ja rasestumisvastaste vahendite kasutamine on aga viimastel aastatel aeglustunud. Et jõuda 2030. aasta soovitud eesmärkideni, on vaja teha jätkuvat tööd seksuaal- ja pereplaneerimisteenuste võimaldamiseks. Kui tüdrukud saavad laste saamise asemel kauem koolis käia, tagab see ka suurema tõenäosuse nende endi lastel hiljem ellu jääda. Teismeeas emaks saanud tüdrukute arv on kõige väiksem Ida-Aasias (7 sündi 1000 tüdruku kohta) ning suurim Sahara-taguses Aafrikas (102 sündi 1000 tüdruku kohta).

Mida sina teha saad?

Toeta arstiabi parandamisega seotud heategevust, näiteks vaimse tervise teemadega tegelevad Eestis Peaasi.ee ja Lahendus.net, vähiraviga Kingitud Elu ja Eesti Vähiliit ning eriravi vajavaid lapsi toetab Lastefond.
Ära liialda mõnuainetega ja liiguta ennast regulaarselt!

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

4. eesmärk. Kvaliteetne haridus

Tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning toetada elukestvat õpet.

Kvaliteetne ja tulevikku vaatav haridus annab inimestele mõjuvõimu, teadmised ja sihikindluse muuta nii oma elu kui ka ühiskonda. Selle vundamendiks on kättesaadav ning kvaliteetne algharidus. Kestliku arengu eesmärkidele eelnenud aastatuhande eesmärk oli 2015. aastaks tagada kõigile lastele maailmas tasuta algharidus. Kuigi päris selleni ei jõutud, käib tänaseks peaaegu 90% lastest algkoolis – samas vaestes majapidamistes väheneb see arv 74%-ni.

Koolis käivate laste arv on küll kasvanud, aga suurem väljakutse on pakutava hariduse kvaliteet. Klassid on tihtipeale suured ning puudu on kvalifitseeritud õpetajatest ning õppematerjalidest, mille tõttu ei saavuta suur osa koolis käivatest lastest algklasside lõpuks ettenähtud kirjutamis- ja lugemisoskuse taset. Puudulikuks jääb ka arusaam matemaatika põhimõistetest. Seega tooks valdkonnas suure arengu see, kui suudetaks jälgida, et lastel oleks kooli lõpuks vajalikud oskused ning kui koolitataks rohkem õpetajaid. Viimaste aastate sündmustest on hariduse kvaliteeti ka rängalt mõjutanud COVID-19 pandeemia, millest tulenevate piirangutetõttu ei saanud umbes 147 miljonit last osaleda rohkem kui pooltes planeeritud kontaktõppe tundides. Tuleb meeles pidada, et piirangutest kannatasid enim just globaalse lõuna riikide lapsed, kuna paljudes neist riikidest puuduvad digitaalsed vahendid tundide läbiviimiseks interneti vahendusel.

2021. aastal ei käinud koolis ca 10% algkoolilastest ning 16% kõigist kooliealistest lastest ja noortest (250 miljonit). Neist pooled elavad konfliktipiirkondades. Oluline on tegutseda selle nimel, et poistel ja tüdrukutel oleksid jätkuvalt võrdsed võimalused hariduse omandamisel ja et senisest rohkem tähelepanu suunataks haavatavatele gruppidele, nagu puuetega inimesed, põlisrahvad ja ebasoodsatest oludest tulevad lapsed. Näiteks on vaesematest peredest pärit lastel ligi neli korda väiksem tõenäosus kooli jõuda kui nende jõukamatest peredest eakaaslastel. Seda eriti maapiirkondades, kus koolid paiknevad hajusamalt ning koolijõudmiseks kuluv aeg on pikem. Ka peavad teatud perioodidel aastas olema lapsed abiks põllutöödel. Tihtipeale kannatab vähemus- ning põlisrahvaste haridus, kuna riiklikult suunatakse vähem raha nende haridusse ja emakeelseks hariduseks ei pakuta võimalusi.

Siiski, kuna nii alg- kui põhikooli lõpetajate osakaal on alates 2000. aastast püsivalt tõusnud, toob see kaasa positiivseid muutuseid – lapsevanemad, kes on ise kas või mõne klassi läbinud, väärtustavad suurema tõenäosusega haridust ning pingutavad, et ka enda lapsed kooli saata. Aastaks 2030 on eesmärk tagada kõikidele lastele tasuta kvaliteetne alg- ja põhiharidus ning võrdne ligipääs taskukohasele ja kvaliteetsele kutseharidusele ning kolmanda astme haridusele, sh ülikoolidele. Plaanis on suurendada ka arengutoetust erinevate õppeteotuste ja stipendiumite näol, mille kogusumma aastas on olnud keskmiselt 1,1 miljardit dollarit. Stipendiumite eesmärk on tagada, et kõik noored, sõltumata nende taustast ja majanduslikust olukorrast, saavad võimaluse omandada kõrghariduse. Need võivad hõlmata õppemaksu vähendamist või tasuta hariduse pakkumist, et rahalised raskused ei oleks takistuseks haridusele juurdepääsul.

Kestliku arengu toetamiseks on kvaliteetse hariduse alaeesmärgina 4.7 püstitatud ka maailmahariduse edendamine. Alaeesmärgiga soovitakse tagada 2030. aastaks, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused kestliku arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest.

Mida sina teha saad?

Toeta mõne lapse haridusteed globaalses lõunas.
Tutvu põnevate materjalidega maailmakool.ee portaalis.
Telli oma asutusse mõni hariv näitus või töötuba, et edendada maailmaharidust.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

5. eesmärk. Sooline võrdõiguslikkus

Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tütarlapsi.

Sooline võrdõiguslikkus pole mitte ainult inimõigus, vaid ka rahuliku ja jätkusuutliku maailma alus – see on läbivalt kõigi teiste eesmärkidega seotud. Kuigi haridusvaldkonnas on soolise võrdõiguslikkuse suunas juba edusamme (vt 4. eesmärk), kannatavad naised ja tüdrukud jätkuvalt diskrimineerimise ja vägivalla all igal pool maailmas. ÜRO 2021. aasta andmetel on maailmas 641 miljonit naist, kes on lähisuhtevägivalda vähemalt korra elus kogenud. Kuigi probleem on laiaulatuslik, ei ole 49 riigis jätkuvalt seadusi, mis naisi koduvägivalla eest kaitseksid.

Globaalsete edulugudena saab välja tuua lapsabielude ja naiste suguelundite moonutamise vastase võitluse. Kuigi 2021. aastal oli iga viies naine abiellunud alaealiselt (kõrgeim vastav näitaja oli Sahara-taguses Aafrikas 35% ja Lõuna-Aasias 28%), siis viimase viie aasta jooksul on lapsabielude hulk 10% võrra vähenenud. Naiste suguelundite moonutamine, mille ohvriks on 2021. aasta andmete järgi langenud läbi ajaloo vähemalt 200 miljonit tüdrukut ja naist, on samuti viimasel kümnendil ligi kolmandiku võrra vähenenud.

Positiivse arenguna saab välja tuua ka ülemaailmse naiste osaluse kasvu parlamentides: 2022. aastaks oli see tõusnud 26,2%-ni ning kõrgeim naiste osakaal parlamendis oli 61,3% Rwandas. Samuti on edusamme märgata hariduses. Kui aastal 1995 käis koolis iga 100 poisi kohta umbes 90 tüdrukut, siis 2018. aastaks jõuti selles osas võrdsuseni. Naiste osalus on kolmekordistunud kõrghariduses ja 74% riikidest eksisteerib nüüd sooline ebavõrdsus meeste kahjuks. Tüdrukute õpitulemused paranevad poiste omadest kiiremini, kuid uued soolised lõhed arenevad digioskuste valdkonnas ning enamus kirjaoskamatutest täiskasvanutest on ikka veel naised. Kuigi kirjaoskuse määrad on üldiselt maailmas nii meeste kui naiste puhul suurenenud, oli 2020. aastal kirjaoskusega umbes 90% meestest ja 83% naistest.

Sooline diskrimineerimine algab tihti juba kodus – tüdrukutelt oodatakse suuremat panust kodumajapidamises ning abistamist õdede-vendade eest hoolitsemisel. Seetõttu ei jää koolitööde jaoks piisavalt aega või ei raatsi vanemad hariduse jaoks raha kulutada, leides, et tütardest on rohkem kasu kodus. Fakt, et suurem osa kodustest majapidamistöödest ning laste eest hoolitsemisest langeb naiste õlule, on täheldatav igas maailma piirkonnas. Keskmiselt panustab naine tasustamata kodutöödele 19% oma päevast, mis on meeste keskmisest (8%) enam kui poole rohkem. Naise jaoks tähendab see vähem aega puhkamiseks, õppimiseks, enda eest hoolitsemiseks ja teisteks tegevusteks.

Naiste ja tüdrukute võrdne juurdepääs haridusele, tervishoiule, inimväärsele tööle ja esindatus poliitilistes ning majanduslikes otsustusprotsessides soodustab jätkusuutlikku majandust ning on kasulik kogu ühiskonnale. Oluline on seaduste loomine, mis on seotud naiste võrdõiguslikkusega töökohas ning naiste jaoks kahjulike tavadega. Kindlasti tuleks ka jälgida, et juba olemasolevaid seadusi ka reaalselt rakendataks, sest see on soolise diskrimineerimise lõpetamiseks ülioluline.

Mõisted

Lapsabielu – olukord, kus üks või mõlemad partnerid abielupaarist on alaealised, st alla seadusliku abieluea. See varieerub erinevates riikides, kuid ÜRO määratluse järgi on alaealine isik alla 18aastane. Lapsabielud on sageli seotud traditsioonide, sotsiaalsete normide või majanduslike raskustega ning need võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi laste õigustele, tervisele ja heaolule. Probleem võib olla see, et naine abiellub noorelt ehk haridustee jääb katki, aga ka see, et mees võib olla 10 või rohkem aastat vanem ja naine astub ebavõrdsesse suhtesse.

Mida sina teha saad?

Juhi tähelepanu soolisele ebavõrdsusele seal, kus seda märkad! Näiteks: kas sinu koolis saavad tüdrukud soovi korral puutöö tundides osaleda? Jälgi, kuidas koheldakse poisse vs tüdrukuid, kes on pahandustesse sattunud.
Tegutse nii ja toetad võrdõiguslikkust.
Kui kuuled oma tutvusringkonnas seksistlikke nalju, siis ära naera kaasa, sest see pole okei. Pigem ütle ka sõbrale, et need naljad on nõmedad.
Toeta naiste ettevõtlust ja tüdrukute kooliteed Mondo fondide kaudu.
Tutvu soolise võrdõiguslikkuse teemaga globaalses vaates: Sugu ja maailm veebikursus.

Allikad ja edasist lugemist:

Loe edasi

6. eesmärk. Puhas vesi ja sanitaartingimused

Tagada puhas joogivesi, sanitaartingimused ja kestlik veemajandus.

Juurdepääs puhtale veele ja pesemisvõimalustele ning kanalisatsiooni olemasolu on inimese tervise ja heaolu vaatest üheks olulisimaks baasvajaduseks. Kuigi selle saavutamiseks on Maal piisavalt magevett, siis halva majandamise, raiskamise, logistika ja taristu tõttu surevad igal aastal miljonid inimesed, sealhulgas ka lapsed, sest neil ei ole puhtale veele ligipääsu.

Veepuudus, halb vee kvaliteet ja ebapiisavad sanitaartingimused mõjutavad negatiivselt nii toiduga kindlustatust (vt 2. eesmärk), sissetuleku teenimise võimalusi kui ka vaeste perede haridusvõimalusi (vt 4. eesmärk) kogu maailmas. See on tihedalt seotud ka tervise ja heaoluga (vt eesmärk nr 3), kuna haiguste levik on sanitaartingimustega seotud. Aastatel 2015–2020 tõusis heal tasemel sanitaartingimustega inimeste osakaal 47%-lt 54%-ni ning seebile ja veele ligipääsuga inimeste osakaal 67%-lt 71%-ni. Samas ei ole endiselt üle 1,5 miljardil inimesel ligipääsu käimlale ja üle 2 miljardil inimesel ohutule joogiveele. 2050. aastaks elab vähemalt iga neljas inimene mageveepuudusega riigis, mistõttu on mageveeallikate jätkusuutlik kasutamine eriti oluline.

Magevee puuduse leevendamiseks analüüsitakse veestressi ehk piirkonnas kasutatava vee suhet taastuvatesse veevarudesse. Veestressina käsitletakse seda, kui tarbitava magevee hulk on suurem kui 25% taastuvatest varudest. Kui tarbimine ületab 25%, võib öelda, et see ei ole jätkusuutlik, kuna võib põhjustada veekogude ammendumist, veetaseme langust ja vee kvaliteedi halvenemist. Sellega seotud probleeme esineb 41 riigis ning suuremal või väiksemal skaalal mõjutab see ligi 2 miljardit inimest üle maailma, ohustades veevarude kestlikkust ning takistades sotsiaalset ja majanduslikku arengut. Kõrgeim oli veestressi tase 2019. aastal Araabia poolsaarel, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas, kus ammutati üle 100% taastuvatest mageveevarudest. Üks oluline veetarbimise tegur on üleliigne lihatarbimine, mis nõuab suurt kogust vett nii loomakasvatuses kui ka toidu töötlemisel ning sellega seotud tarneahelas.

Mida sina teha saad?

Looduses olles ära viska prügi, ohtlikke kemikaale ega jäätmeid vette, kuna need võivad põhjustada veereostust.
Osale rahvusvahelistes vee- ja tualetipäeva kampaaniates.
Tarbi vähem ning taaskasuta asju – näiteks ühe t-särgi tootmiseks läheb vaja 2700 liitrit vett.

Allikad ja edasist lugemist

UN.org
UNICEF Wash
UNDP Water
The Sustainable Development Goals Report 2022
Kesta.me platvorm
Eesti ja Euroopa Liidu veetarbimisest saab lugeda Statistikaameti blogist.
Igapäevase veetarbimise vähendamisest saad lugeda edasi siit.

Loe edasi

7. eesmärk. Taskukohane ja puhas energia

Tagada kõigile taskukohane, kindel, kestlik ja kaasaegne energia.

Enamik inimestest peab elektrit tänapäevase elu enesestmõistetavaks osaks. Globaalselt oleme teinud palju edusamme – nüüd on 90% elanikkonnal vähemalt mingisugune ligipääs elektrile. Samas peavad 733 miljonit inimest oma igapäevaseid toimetusi tegema elektriühenduseta. See tähendab näiteks seda, et kliinikutel puudub võimalus vaktsiine ja muid ravimeid hoiustada, lastel pole võimalik õhtuti koolitöid teha ning ettevõtetel konkurentsivõimelist äri pidada.

2020. aastal sõltusid umbes 2,4 miljardit inimest elektri puudumise tõttu ebaefektiivsetest ja saastavatest toiduvalmistamise lahendustest, mis hõlmavad näiteks puidu, kivisöe, puusöe või loomsete jäätmete põletamist toiduvalmistamisel ja kütmisel. Olgu tegemist töökohtade, turvalisuse, kliimamuutustega kohanemise, toidutootmise või inimeste sissetulekute suurendamisega, on juurdepääs energiale hädavajalik. Selle eesmärgi nimel töötamise muudab eriti oluliseks fakt, et see on läbivalt seotud teiste jätkusuutliku arengu eesmärkidega. Seotus tähendab, et mida paremini on energiavarustus tagatud, mida tõhusamalt energiat kasutatakse ja mida rohkem sõltutakse taastuvatest energiaallikatest, seda rohkem suudavad kogukonnad olla jätkusuutlikud ja vastupidavamad kliimamuutustele (vt 11. eesmärk ja 13. eesmärk).

Kuna maailma energiavajadus üha kasvab, on tõusnud ka vajadus mitmekesistada taastuvate energiaallikate osakaalu üleilmses elektritootmises. Mitmeid sajandeid on kasutatud elektri tootmiseks peamiselt fossiilseid kütuseid, nagu kivisüsi, nafta, gaas või näiteks Eestis põlevkivi. Nende põletamisega vabaneb atmosfääri aga palju kasvuhoonegaase, mis pikemas plaanis aga mõjutab (negatiivselt) inimeste ja keskkonna heaolu. Kõige suurema osa globaalsest kasvuhoonegaaside heitest põhjustab energiatööstus (elektri- ja soojatootmine), olles sellega suurim kliimamuutuste põhjustaja. Seega on saastava energiatootmise vähendamine ning samal ajal taastuvenergia tootmise suurendamine oluline samm kliimamuutustega võitlemiseks.

Kestlikkuse tähtsust energiaküsimustes on rõhutanud ka 2022. aasta veebruarist alanud Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas. Konflikt näitab, kuidas poliitiline mõjutusvõime energiaallikate üle võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi, suurendades riikide haavatavust ja sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Roheenergia, nagu päikese- ja tuuleenergia, pakub alternatiivi, mis mitte ainult ei vähenda keskkonnamõjusid, vaid ka sõltuvust välisest energiast. See näitab, kuidas roheenergia võib tugevdada riikide keskkonnasäästlikkust, aga ka julgeolekut ja sõltumatust.

Näha on mõningaid edusamme – taastuvenergiast pärit elektritarbimine moodustas 2022. aastal globaalsest kogutarbimisest juba 29%. Näiteks purustas Taani 2022. aastal oma senise tuulerekordi, tootes 60% elektrist tuuleturbiinide abil. Costa Rica toodab ligi 90% kogu energiast taastuvatest allikatest, olles sellega heaks eeskujuks teistele riikidele. Siiski tehakse ÜRO 2022. aasta raporti järgi globaalselt nii energiaefektiivsuse tõstmise kui ka taastuvenergiatootmise suurendamise osas liiga vähe ära, et kliimamuutuste mõju Pariisi kliimaleppe tasemel hoida (Maa keskmise temperatuuri tõus alla 1,5 °C tööstuspöörde-eelse tasemega võrreldes).

Eesmärgi saavutamiseks rõhutatakse, et inimestel peaks olema puhtale kütusele ja tehnoloogiale lihtsam ja taskukohasem ligi pääseda ning taastuvenergia tuleks paremini lõimida igapäevaste tegevuste ja taristuga. See tähendab, et näiteks hooned, mis ehitatakse, reaalselt ka kasutavad parimaid võimalikke rohetehnoloogiaid. Samuti tuleb suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid puhtasse energiatootmisesse. Hea näide on Tootsi tuulepark, millesse investeeriti kokku 305 miljonit ja mis kahekordistab Eesti tuuleenergia toodangu.

Mida sina teha saad?

Eelista reisimisel rongi, muud ühistransporti, jalgratast või kõnni jala.
Püüa ise vähem energiat tarbida ja lülita välja elektriseadmed, mida sa ei kasuta.
Vali rohelise energia pakett.
Võimalusel tooda osa vajaminevast energiast päikesepaneeli või tuuleenergia abi.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

8. eesmärk. Inimväärne töö ja majanduskasv

Toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö.

Kestlik majanduskasv eeldab, et ühiskond loob tingimused töökohtade tekkeks, mis tagavad töötajate õigused ja väärikuse ning stimuleerivad majandust, tegemata samas kahju keskkonnale. Praegu elab ligikaudu 719 miljonit inimest endiselt umbes 2 dollari eest päevas (vt 1. eesmärk), ülemaailmne tööpuudus on 6,2% ja töökoha olemasolu ei taga mitmel pool vaesusest pääsemist. Uusimad hinnangud näitavad, et lapstööjõu all kannatavate laste arv kasvas 2020. aasta alguses üle maailma 160 miljonini, mis tähendas suurenemist 8,4 miljoni võrra viimase nelja aasta jooksul.

Ülemaailmselt on jätkuvalt märkimisväärne probleem ka sooline ebavõrdsus, eriti palgalõhe osas: 2021. aastal ulatus sooline palgalõhe kogu maailmas 23%-ni. Ilma spetsiifiliste riiklike ja ülemaailmsete meetmeteta võib võrdse palga saavutamine aega võtta veel 68 aastat. Samuti on erinevused tööhõives – kui 2022. aastal oli Maailmapanga andmetel tööga hõivatud 50% naistest, siis meeste hulgas oli see näitaja 80%. Ehkki naiste osalus avalikus elus suureneb, teevad nad endiselt märkimisväärselt rohkem palgata kodutöid.

Inimväärsete töövõimaluste puudumine ja ebapiisavad investeeringud ohustavad sotsiaalset kokkulepet, kus areng peaks toimuma kõigi kasuks. Majanduskasvu vaadates näeme, et reaalne SKT kogu maailmas aasta-aastalt siiski kasvab, aga mitte igal pool. Globaalses lõunas on mitmeid riike, mille majanduse kasvutempo aeglustub ja ei jõua 2030. aastaks seatud 7protsendilise kasvumäärani.

Samas tekib kohe küsimus, kas majanduse kasvutempo on see, mille nimel pingutada ja kas SKT on see näitaja, mille põhjal arengut hinnata. Eelkõige industrialiseeritud ja jõukamates riikides on populaarsust kogumas tasaarengu liikumine, mis kritiseerib majanduse kasvule orienteeritud elukorraldust ning edendab suhtumist, et Maa ressurssidega peaks jätkusuutlikult ümber käima. Tasaarengu eestvedajate sõnul on tööstusriikides pelgalt majanduskasvule keskendumise asemel olulisem tuua fookusesse tootmise ja tarbimise vähendamine, et saavutada keskkonna jätkusuutlikkus, sotsiaalne õiglus ning üldine heaolu.

Eesmärk nr 8 peegeldab ka teisi olulisi arengusuundi, mis mõjutavad meie tulevikku. Üks nendest on tehisintellekt (AI) ja automatiseerimine, mis võivad muuta tööülesandeid efektiivsemaks, kuid samal ajal mõjutada teatud töövaldkondade nõudlust ning eeldada uusi oskusi ja ümberõpet. Teiseks teemaks on kodanikupalk. Kui tehnoloogiline areng võib tähendada töökohtade kadu teatud valdkondades, võib kodanikupalk aidata leevendada sotsiaalset ebavõrdsust ning tagada inimestele toimetuleku.

Mõisted

Reaalne SKT (sisemajanduse koguprodukt) – majandusnäitaja, mis mõõdab riigi majanduse kogutoodangut või -teenuste väärtust kindlas aastas, arvestades inflatsiooni ehk hinnatõusu.
Kodanikupalk – tingimusteta sissetulek, mida valitsus maksaks kõigile kodanikele, olenemata nende tööalasest staatusest. See võib võimaldada inimestele põhilise toimetuleku ka siis, kui traditsioonilised töökohad muutuvad vähem kättesaadavaks tehnoloogia arengu tõttu.

Mida sina teha saad?

Eelista kaupu, mille tootjad pööravad tähelepanu keskkonnale, töötajate õigustele ja toetavad ettevõtlust globaalses lõunas.
Toeta kohalikke Eesti maapiirkondade ettevõtteid.
Uuri, kus ja mis tingimustes valmivad su lemmikbrändi riided.
Osta uute asemel riideid second-hand poodidest.
Tutvu tasaarengu põhimõtetega: tasaareng.info.
Uuri, millised riigid tegutsevad täna planeedi ressursside piirides: goodlife.leeds.ac.uk.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

9. eesmärk. Tööstus, innovatsioon ja taristu

Ehitame vastupidava taristu, edendame jätkusuutlikku industrialiseerimist ning soodustame innovatsiooni.

Globaalses lõunas jääb paljudele inimestele kättesaamatuks põhiline taristu, nagu teed, vesi, kanalisatsioon ning internet. Infrastruktuuri on vaja senisest rohkem investeerida, sest nii saame teha hariduse ja arstiabi kättesaadavamaks ning tagada tootlikkuse ja palkade kasvu (samas tagades, et majanduskasv on kestlik, vt ka 8. eesmärk). Paremini välja arendatud taristu suudaks näiteks mitmes Aafrika riigis suurendada tootlikkust 40% võrra. Tootlikkuse tõstmises mängib olulist rolli ka võimalus laenata – kõigest 15,7% Aafrika ja 44,2% Ladina-Ameerika ning Kariibide väikeettevõtetel või -talunikel on praeguse seisuga võimalus laenuga oma tegevust laiendada ja seeläbi tootlikkust tõsta.

Taristu kõrval on oluline ka tööstuse arendamine, mis edendab majanduskasvu ja loob uusi töövõimalusi, aidates seeläbi otseselt vaesust vähendada. Kokku on tootmissektoris hõivatud 13,7% kogu maailma tööealistest elanikest ning iga tootmissektori töökoht loob omakorda vähemalt 2,2 lisatöökohta teistesse sektoritesse. Kõige rohkem uusi töökohti (50–60%) loovad väikese või keskmise suurusega ettevõtted, mis moodustavad ligi 90% kogu maailma ettevõtlusest.

Madalaima sissetulekuga riikidel on tohutu potentsiaal eelkõige toidu ja jookide tootmisel ning samuti rõivatööstuses. Praegu läbib vähem kui 30% nende riikide kogu põllumajandustoodangust tööstusliku töötlemise, samal ajal kui kõrge sissetulekuga riikides on see 98%. Majanduslikku kasvu otsivatel riikidel on kasulik keskenduda metallitööstusele, mille järgi on kasvav nõudlus maailmaturul. Palju uusi töökohti on oodata ka taastuvenergia sektorisse: hetkel on selles hõivatud 2,3 miljonit inimest ning prognooside järgi pakub see valdkond aastaks 2030 tööd 20 miljonile inimesele.

Taristu ja majanduslik edasiminek toetub tänapäeval suuresti info- ja sidetehnoloogia olemasolule. Viimastel aastakümnetel on areng selles valdkonnas olnud väga kiire, ühendades globaalse infoühiskonnaga piirkonnad, mis varem olid ülejäänud maailmast eraldatud. 2021. aastaks elas 88% maailma rahvastikust 4G võrguga kaetud alal ning 95% rahvastikust ligipääsuga mobiilsidevõrgule. Halvimas seisukorras on madalaima sissetulekuga riikide maapiirkondades elavad inimesed, kus iga viiendal inimesel puudus 2021. aastal internet või oli ainult 2G ühendus. Digilõhe võib põhjustada kasvavat ebavõrdsust ja diskrimineerimist, eriti kui digitaalsed tehnoloogiad muutuvad üha enam osaks igapäevaelust ja tööst. Lõhe vähendamiseks on oluline tagada kõigile võrdsed võimalused digitaalsete tehnoloogiate kasutamiseks ja arendada digipädevusi.

Mõisted

Digilõhe (ka digitaalne lõhe) – erinevused inimeste vahel, kes omavad ja kasutavad digitaalset tehnoloogiat, ning nende vahel, kes seda ei tee või kel on selleks piiratud võimalused.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

10. eesmärk. Ebavõrdsuse vähendamine

10. eesmärk. Vähendada ebavõrdsust riikides ja riikide vahel.

Rahvusvaheline kogukond on teinud suuri samme ebavõrdsuse vähendamiseks, kuid rikkuse jagunemine maailma elanike vahel on endiselt väga kaugel võrdsusest: 53% inimestest omab 1% ja 1% inimestest omab 48% kogu maailma rikkusest. Samuti on suurenenud viimase 15 aasta jooksul üle maailma riigisisene ebavõrdsus.

Näiteks Eestis erinesid 2021. aastal elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,4 korda (2013. aastal lausa 6,5 korda). Riigisisene ebavõrdsus takistab sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning kahjustab suhteid avalikus ja poliitilises sfääris. See omakorda muudab vaesuse vähendamise raskemaks, rikub inimeste eneseväärikust ning toob endaga kaasa kuritegevuse ja haiguspuhangute kasvu.

Ebavõrdsuse vähendamiseks ei piisa ainult majanduskasvust, kui see ei ole kõiki kaasav ning ei võta arvesse kestliku arengu kolme olulist aspekti: inimesed, planeet ja heaolu (ingl People, Planet, Prosperity). Lisaks tuleb võtta arvesse sissetulekute ebavõrdsuse algpõhjuseid, mis saavad alguse juba algharidusest. Tähelepanu on vaja pöörata ka vähemate võimalustega ja haavatavatele gruppidele, näiteks usulised ning rassilised vähemused, noored, migrandid ja põgenikud. Mitmetel riikidel on õnnestunud vähendada ebavõrdsust oma elanike seas ning samal ajal saavutada jätkuvalt majanduslikult häid tulemusi.

Sissetulekute ebavõrdsuse mõistmiseks on oluline vaadata tööjõu osakaalu SKT-st (ingl labour income share), mis näitab, kas riigi majanduslik areng on toonud jõukuse kasvu ka palgatöölistele. Laias laastus võib öelda, et sissetulekut teenitakse kahel viisil – palgatöö ja kapitalist teenitava tulu abil (omades/vahetades aktsiaid, kinnisvara, ettevõtteid). Kuigi paljude jaoks on palgatöö peamiseks sissetulekuallikaks, siis kapitalist saadav tulu toob ebaproportsionaalselt palju kasu jõukatele. Globaalse tööjõu osakaal langes SKT-s 2014. aasta 54,1% pealt 52,6% peale, mis näitab, et ebavõrdsus palgatöötajate ja kapitali pealt tulu teenivate inimeste vahel on kasvav. Pikas perspektiivis jäävad seetõttu palgatöölised oma sissetulekutes üha kaugemale majanduslikust eliidist. Selle globaalse probleemiga tegelemiseks näeb ÜRO tegevuskava 2030 ette, et sissetulekute alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekud peavad suurenema riigi keskmisest kiiremini, mida on ka saavutatud. Selle jaoks võivad olulised meetmed hõlmata näiteks miinimumpalka, maksureforme, ümberõppe soodustamist jne.

Aastaks 2030 on eesmärk tugevdada ja edendada kõikide gruppide sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasatust, olenemata inimese vanusest, rahvusest, soost, nahavärvist, usutunnistusest või mingist muust seisundist. Selleks on vaja kaotada diskrimineerivad ning ebavõrdsust süvendavad seadused ja tagada suurem sotsiaalne toetus puuetega inimestele, kellel on üleilmselt endiselt viis korda suurem tõenäosus kanda väga kõrgeid ravikulusid. Viimastel aastakümnetel on paranenud ka LGBT-kogukonna õigused: samasooliste abielu on nüüdseks legaalne juba rohkem kui 34 riigis, sh Eestis, ning mitmed riigid on teel selle poole.

Mida sina teha saad?

Toeta vähemate võimalustega peresid heategevuse abil.
Tutvu lähemalt erinevate ebavõrdsuse vormidega ja jaga informatsiooni teistega.
Osale vabatahtlikuna heategevusorganisatsioonides, MTÜdes või muudes algatustes, mis keskenduvad ebavõrdsuse vähendamisele.
Toeta võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist ning seisa selle eest, et igaüks oleks väärtustatud ja tunnustatud.
Toeta poliitikat ja seadusi, mis edendavad õiglust ja võrdõiguslikkust.

Allikad ja edasist lugemist:

Loe edasi

11. eesmärk. Kestlikud linnad ja kogukonnad

11. eesmärk. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, kohanevaks, vastupidavaks ja kestlikuks.

Linnad on majanduse, kultuuri, teaduse, tootlikkuse, sotsiaalse arengu ja palju muu sõlmpunktideks, mistõttu on tähtis muuta linnad turvalisteks elamispaikadeks. Enam kui pool maailma elanikest ehk üle 4,2 miljardi inimese, elab tänapäeval linnades ning prognooside järgi on aastaks 2050 see osakaal juba 70%. Kõige suuremat linnade kasvu on oodata Aafrikas ja Aasias, täpsemalt Indias, Hiinas ja Nigeerias.

Tihti liigutakse linna just paremate töö- ja õppimisvõimaluste otsingul, sest linnad toodavad üle 80% globaalsest SKT-st. Hästi majandatuna pakuvad linnad paremaid võimalusi töömaastikul ja uute oskuste õppimiseks. Samuti on erinevate teenuste, nagu transport, haridus ja arstiabi, pakkumine tihedalt asustatud linnades odavam ja keskkonnale väiksema mõjuga kui maapiirkondades. Nende teenuste väljaarendamise järgi on ka suur vajadus. Näiteks 2020. aasta seisuga oli ühistransport globaalselt mugavalt kättesaadav (see tähendab, et peatus on kuni 500 meetri kaugusel elukohast) vaid 52%-l linnaelanikest.

Kiire linnastumise tempoga on kaasnenud aga slummide levik, kus elab praeguseks üle miljardi inimese. Neist 85% asuvad Sahara-taguses Aafrikas, Kesk-, Ida- ja Kagu-Aasias. Slummid on majanduslikus plaanis väga olulised, olles koduks tuhandetele väikestele pereettevõtetele, kes on tihtipeale seal elanud juba mitu põlvkonda. Näiteks Indias asub maailma suurim slumm Dharavi, kus elab eri andmetel 700 000−1 000 000 inimest. Selle iga-aastane käive mitteametlikust majandustegevusest on hinnanguliselt ligi miljard dollarit. Slummide levimist saab pidurdada läbimõeldud linnaplaneerimisega, mis tagab vajalikul hulgal taskukohaste elamispindade ja neid teenindava taristu olemasolu.

Samas on nii slummides kui ülerahvastatud linnades probleemiks õhusaaste, puudulikud sanitaartingimused ja kanalisatsioon (vt 6. eesmärk) ning sellega kaasnevad haigused ja enneaegsed surmad. Aastal 2019 suri õhusaaste tagajärjel 4,2 miljonit inimest ning 2021. aastal elas 99% linnaelanikest keskkonnas, kus õhusaaste ületas Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud ohutu taseme. Tervisliku keskkonna ja kliimamuutuste vaates on kindlasti oluline ka see, mida lääneriigid linnade planeerimisel teevad. Levima on hakanud kontseptsioon nimega „15 minuti linn” (ingl 15-minute city), kus soovitatakse linnasid planeerida selliselt, et inimesed saaksid oma igapäevaseid vajadusi rahuldada lühikese jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel, st elamiskohad, töökohad, poed, teenused, haridusasutused jms oleksid kõik lähedal ja lihtsalt ligipääsetavad.

Mida sina teha saad?

Kui võimalik, osale kaasava eelarve hääletamisel oma linnas.
Ole aktiivne linnakodanik ja tee kaasa mõne linnaseltsi töös.
Liikle linnas jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

12. eesmärk. Vastutustundlik tootmine ja tarbimine

Tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid.

Jätkusuutmatud tarbimis- ja tootmismustrid – ületarbimine ja keskkonnakahjulike materjalide kasutamine tootmises – on kliimamuutuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja reostuse algpõhjusteks. Kriisidega seotud keskkonnaseisundi halvenemise ärahoidmiseks peaksid valitsused, ettevõtted ja kodanikud tegema koostööd, et parandada ressursitõhusust, vähendada jäätmeid ning arendada ringmajandust.

Samal ajal kui iga kümnes inimene maailmas kannatab endiselt alatoitumise all (vt 2. eesmärk) ning miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele (vt 6. eesmärk), lõpetab iga aasta prügikastides kolmandik ehk 1,3 miljardit tonni kogu toodetud toidust. Toiduraiskamine maksab ülemaailmsele majandusele igal aastal peaaegu 940 miljardit dollarit. Ka Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid, millest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu. Kõige rohkem raisatakse toitu kodumajapidamistes.

Järjest enam rakendatakse erinevaid põhimõtteid, mis toetavad säästvatele praktikatele üleminekut. Euroopa Liit keelustas oma liikmesriikides 2021. aastast ühekordsete plastmassist nõude, kõrte ja vatitupsude tootmise. Kasvamas on ka õiglastel põhimõtetel toodetud kaupade valik – üle maailma on ligi 30 000 õiglase kaubanduse märgistusega toodet. See tähendab, et nende toodete toorainete saamisel ei ole kasutatud laps- ega orjatööd, töötajatele on tagatud turvaline töökeskkond ja inimväärne palk ning osa tulust investeeritakse kogukonna arengusse.

Mõned riigid on astunud samme, et ka toidu äraviskamist piirata. Näiteks Prantsusmaal ei tohi suurtes toidupoodides veel riknemata toitu ära visata, vaid see tuleb annetada heategevuslikele organisatsioonidele. Selline lahendus võib töötada Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus ressursside haldamine on efektiivsem, aga seda on keerulisem rakendada Aafrikas ja teistes piirkondades, kus jätkuv probleem on toiduturvalisus ja selle kättesaadavus (vt 2. eesmärk).

Oluline on välja tuua, et kõrge sissetulekuga riikide materiaalne jalajälg elaniku kohta on 10 korda suurem kui madala sissetulekuga riikides. See tähendab, et kõrgema elatustasemega riigid tarbivad ja kasutavad palju rohkem ressursse inimese kohta, võrreldes madalama elatustasemega riikidega. Samas ei saa sellest järeldada, et need riigid peaksid kandma suuremat koormust – kõik riigid, sõltumata nende majanduslikust olukorrast, peaksid kaasa aitama eesmärgi saavutamisele. Ressursiteadlik majandamine ning säästlikum toidu tootmise ja tarbimise süsteem on äärmiselt oluline ja aitab lahendada ka näiteks toiduturvalisuse probleemi (vt 1. eesmärk).

Mõisted

Materiaalne jalajälg (ingl material footprint) – mõõde, mis näitab inimtegevuse mõju keskkonnale, arvestades kogu ahelat alates tooraine kaevandamisest ja töötlemisest kuni toote valmistamise ja kasutamiseni ning lõpuks jäätmete tekkimiseni.

Mida sina teha saad?

Eelista kodumaiseid ja õiglase kaubanduse märgistusega tooteid.
Eelista ettevõtteid, kes järgivad säästliku arengu põhimõtteid.
Väldi ühekordsete nõude ning plastikkõrte kasutamist.
Anneta oma vanad, kuid hästi hoitud riided, raamatud ja mööbel taaskasutuskeskustele.
Osta vaid neid asju, mida sa päriselt vajad.
Võimalusel paranda ja taaskasuta materjale.
Eelista vanniskäigu asemel lühikest dušši.
Vaheta oma lambipirnid välja energiasäästlike lambipirnide vastu.
Eelista taimset toitu, mille tootmiseks on vähem energiat ja vett vaja kui loomse toidu jaoks.

Allikad ja edasist lugemist:

Loe edasi

13. eesmärk. Kliimamuutuste vastased meetmed

Tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks.

Maailmas ei ole enam ühtegi riiki või piirkonda, mis ei oleks mingil määral mõjutatud kliimamuutustest ning selle tagajärgedest. Kliimamuutustega on sagenenud metsatulekahjud, üleujutused, tormid, kõrbestumine, kuumalained ja pikenenud põuaperioodid, mis intensiivistuvad järgnevatel aastatel ja aastakümnetel. Aastad 2015–2021 olid seitse kõige soojemat aastat inimajaloos.

Kliimamuutuste poolt eriti haavatavad on globaalse lõuna riikide elanikud, kellel tihtipeale puuduvad vahendid, et nende muutustega kohaneda. Seepärast on oluline globaalse põhja suurem panus ja pakutav abi, et aidata globaalse lõuna riikidel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla ja samas nende üleminekut alternatiivsetele energiaallikatele toetada.

Kuna tegu on globaalse nähtusega, mis ei tunnista riigipiire, on vaja väga tugevat koostööd valitsuste vahel ning ühiseid kokkuleppeid. Alates 1990ndate algusest on korraldatud mitmeid kliimakõnelusi, mis on sageli piirdunud deklaratsioonidega ja ei ole jõudnud kohustuste jagamiseni. 2015. aastal Pariisis toimunud kliimakonverentsil, millest võttis osa 195 riiki ning Euroopa Liit (EL), esitasid osalejad riikide ettepanekud kliimamuutustega võitlemiseks. Eesmärk on hoida globaalse temperatuuri tõus alla 2 °C ja soovitavalt alla 1,5 °C, võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. EL võttis paketiga „Eesmärk 55″ endale sihi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet aastaks 2030 vähemalt 55% võrra. Sellega kaasnevad erinevad ettepanekud ja algatused. Näiteks tuleks suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 40%-ni, vähendada uute sõiduautode heitkoguseid 55% võrra jpm.

Samas on 2021. aastaks globaalne temperatuur tõusnud 1,1 °C võrra ja ÜRO hinnangul ei ole riikide panused veel globaalse eesmärgi saavutamiseks piisavad. Pariisi kliimalepingu eesmärkide saavutamine on olnud keeruline mitmel põhjusel. Seda takistab riikide sõltuvus fossiilkütuste tootmisest ja müügist, poliitiline vastuseis ja piisavalt ulatusliku rahvusvahelise koostöö puudus. Näha on, et lühiajalised majanduslikud huvid varjutavad pikaajalise jätkusuutlikkuse olulisuse.

Ka Eesti peab seejuures andma oma panuse ning investeerima rohkem näiteks taastuvenergeetikasse. Eesti CO²-heide on viimastel aastatel küll langenud (7,67 tonni elaniku kohta), kuid on veel kaugel Euroopa Liidu keskmisest, mis on 6,8 tonni elaniku kohta. Võimalikud kliimamuutuste mõjud, mis Eestit tabavad, on näiteks sagenenud kuumalained, mis ohustavad eriti väikeseid lapsi ja vanureid, ning pikenenud sügisene kaamoseaeg, kus nii päikest kui lund on vähe.

Mida sina teha saad?

Kasuta isiklikku autot vähem ja mitmekesista oma liikumisviise jalgratta, ühistranspordi või jalgsi liikumisega.
Püüa ise vähem energiat tarbida.
Vali rohelise energia pakett ning võimalusel tooda osa oma energiast ise päikesepaneeli ja tuulegeneraatori abil.
Kui vanad seadmed on katki ja oled kindel, et neid ei saa enam parandada, vii need jäätmejaama ja asenda keskkonnasõbralike mudelitega.
Taaskasuta riideid ja vii heas korras riided, mida sa enam kasutada ei soovi, uuskasutuskeskustesse.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

14. eesmärk. Ookeanid ja mereressursid

Kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada kestlikult ookeane, meresid ja mere elusressursse.

Ookeane on sajandeid nähtud lõputute kalavarude allikana – sellise suhtumise tulemusena on kalade ülepüük aina suurenemas ja sellest on saanud üks suurimaid ohte ookeanide ökosüsteemile. 2019. aastal toodi FAO raportis välja, et üle kolmandiku (35%) maailma kalavarudest kannatavad ülepüügi tõttu. Kuigi majanduslikus plaanis võib näida kasumlik püüda nii palju kui võimalik, siis lisaks mereelustiku mitmekesisusele kannatavad ülepüügi all ka kohalikud kogukonnad, kelle majanduslik ja sotsiaalne heaolu sõltub kalade olemasolust.

Vajadus kalapüügi piirkondade parema halduse ning rangemate reeglite järele on suurem kui kunagi varem, kuna ühe kalaliigi kadumine või drastiline vähenemine mõjutab omakorda paljusid teisi liike, ohustades nõnda üldist ökoloogilist tasakaalu. Lisaks liiga suure koguse kalade välja püüdmisele on probleemiks kaaspüük, illegaalne püük ning sellised püügimeetodid, mis toovad endaga kaasa merepinnase kahjustumise ja hävimise. Lisaks soovimatutele kalaliikidele ja alamõõdulistele kaladele lõpetavad kalavõrgus ka paljud linnud, merekilpkonnad ning -imetajad, nagu delfiinid, vaalad ja pringlid.

Lisaks ülepüügile muutuvad maailmamered üha kiiremas tempos happelisemaks ehk nende pH tase väheneb. See on peamiselt põhjustatud suurenenud süsinikdioksiidi (CO₂) sisaldusest atmosfääris, mis imendub veepinnalt ookeani. Hapestumine on eriti laastav tundlikele mereökosüsteemidele, nagu näiteks korallrahudele, mis on ühed mitmekesisemad kooslused maailmas. Samuti hakkavad tulevikus rannikuäärsed kogukonnad sagedamini kokku puutuma teiste kliimamuutustest põhjustatud äärmuslike oludega, nagu merevee soojenemine ja üleujutused.

Et kaitsta merd ning selle asukaid, on hakatud looma merekaitsealasid (ingl Marine Protected Areas ehk MPAs), mis on sarnased loodus- ja rahvusparkidega ning mõeldud mõne mereosa ja sealse elustiku kaitsmiseks. Selliste kaitsealade osa maailma ookeanidest on praegu veel suhteliselt väike – hetkel moodustavad need maakerast 8,17%, samas kui ookeanide osakaal on 70%. Siiski on need aidanud väga efektiivselt taastada kalade suurust, arvukust ja mitmekesisust. Eriti vajalikud on sellised kaitsealad korallide jaoks, mis on enim tundlikud ka näiteks põhjatraavlite kasutamise suhtes. Põhjatraavel on teatud tüüpi võrk, millega liigutakse mööda merepõhja, et püüda peamiselt krevette ja muid põhjas elutsevaid mereloomi.

Samuti arendatakse pidevalt edasi kalapüüdmise viise, et vähendada kaaspüügi tagajärjel hukkuvaid mereimetajaid, kalu ja linde. Meil on toidupoodides võimalik valida teatud märgistusega kaupu (näiteks Marine Stewardship Council ehk MSC), mille tootmisel on järgitud säästliku püügi põhimõtteid. Säästliku püügi puhul püütakse vähendada keskkonnale tehtavat kahju, minimeerida kaaspüüki ning jälgida, et püütud kalade hulk ei ületaks juurdekasvu. Kui ookeanide seisund on hea, aitab see vastu seista kliimamuutustele, sest ookeanid toodavad umbes pool atmosfääri jõudvast hapnikust, neelavad suure osa ülemäärasest soojusest (90%) ja CO₂-heitest (25%), tagavad toidu jätkusuutlikkuse ning varustavad meid taastuvenergiaga.

Mõisted

Kaaspüük – tegevus, kus kalapüügi käigus püütakse lisaks sihtliigile ka muid liike, mis võivad olla kas alamõõdulised, mittesoovitud või kaitsealused.

Mida sina teha saad?

Eelista kohaliku päritoluga kalu või MSC (Marine Stewardship Council) märgistusega kalatooteid.
Uuri oma kohalikest poodidest ja restoranidest, kas nad pakuvad säästvalt püütud kalu ja mereande.
Teavita teisi sellest, kuidas saastumine ja kalade ülepüük merekeskkonda mõjutab.
Korralda sõpradega rannapuhastus.
Toeta organisatsioone, mis tegelevad merekeskkonna kaitsmise ja kalavarude säilitamisega.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

15. eesmärk. Maa ökosüsteemid

Majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähenemine.

Ligi 31% meie planeedi maismaast on kaetud metsaga. Lisaks sellele, et metsad rikastavad Maa atmosfääri hapnikuga ja seovad süsihappegaasi, pakuvad nad toitu ja peavarju mitmesugustele elusolenditele. Nende hulgas on ka 1,6 miljardit inimest, kes sõltuvad otseselt metsadest oma elatise saamisel. Inimtegevuse ja kliimamuutuste põhjustatud kõrbestumine ja metsade hävimine on suureks väljakutseks miljonitele vaesuse piiril elavatele inimestele, kelle peamine sissetulek tuleb põllumajandusest.

Igal aastal kaob maailmas 10 miljonit hektarit metsa (st Islandi-suurune maa-ala) ning kõrbestumise ja põua tõttu ligi sama palju kasutatavat põllumaad. Kuigi see number on väga kõrge, siis tänu taasistutamisele, maapinna taastamisele ja erinevatele pingutustele metsade raadamise aeglustamiseks, on aasta-aastalt kaduva metsa hulk ligi poole väiksem kui 1990ndate alguses.

Lisaks sissetulekule pakuvad metsad ja loodusalad ka toitu inimese hingele. Mitmetes kultuurides on traditsioonilised uskumused ja tavad tugevalt seotud neid ümbritseva loodusega. Ka eestlaste rahvausundis olid looduse eest hoolitsevatel haldjatel ja vaimudel suur roll. Seetõttu viidi annetusi näiteks metsahaldjatele, et metsa marja- ja seenesaak oleks hea, ning rannikukalurid viisid toitu ja joogipoolist veehaldjatele kalaõnne saamiseks. See on oluline ka kestliku arengu vaates, kuna loodusalade ja metsade tähendus meie kultuuris rõhutab nende ökosüsteemide väärtust ning vajadust neid hoida. Rahvapärimuslikud tavad ja teadmised võivad pakkuda väärtuslikke lahendusi loodusvarade säästlikuks kasutamiseks ja kaitseks.

Metsade hoidmisel ja kõrbestumise peatamisel on oluline roll ka selles, et maakera liigirikkus säiliks. Lähikümnenditel on umbes 40 000 loomaliiki inimtegevuse tõttu väljasuremisohus ning kõige suuremas riskis on saareriikidel ning Kesk-, Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias elavad liigid. Kaitset ei vaja mitte ainult imetajad, vaid ka linnud ja kahepaiksed – viimaste puhul on ligi 20% liikidest väljasuremisohus. Lisaks jäävad tihti tähelepanuta ka mikroorganismid, nagu bakterid ja mikroseened. Kahepaiksed on eriti ohustatud Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, linnud ja imetajad aga Kagu-Aasias. Lisaks erinevatele haigustele teevad suurt kahju ka salakütid, kes teenivad suuri summasid eksootiliste loomade püügist.

Liikide säilitamiseks on loodud kaitsealad, mille osakaal on üha kasvamas. Alasid, mis on liigirikkuse säilitamiseks väga tähtsad, oli kaitse alla võetud 2000. aastaks 25% ning 2021. aastaks koguni ligi 45%. Hästi majandatuna toetavad need kogu ökosüsteemi ja seeläbi aitavad ka inimestel tervena püsida. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on muuhulgas oluline kaasata kohalikke kogukondi nende alade arendamisse. Näiteks Amazon Watch on üks organisatsioonidest, mis on viimased 27 aastat töötanud koos põlisrahvaste kogukondadega, et kaitsa Amazonase vihmametsa ning edendada põlisrahvaste õigusi.

Mõisted

Raadamine (ingl deforestation) – metsa täielik maharaiumine selleks, et võtta maa kasutusele mingil muul eesmärgil, näiteks tee rajamiseks või hoonete ehitamiseks. Kui teiste raieliikide puhul jääb mets metsaks, isegi kui uue puistu kasvamine võtab aega, siis raadamise puhul mets kaob (vt Maalehe Metsakool).

Mida sina teha saad?

Käitu looduses ning eriti looduskaitsealadel vastutustundlikult.
Välismaalt looduslikest materjalidest valmistatud suveniire kaasa ostes veendu, et need on jätkusuutlikult valmistatud.
Väldi asjade väljaprintimist, kui selleks otsene vajadus puudub, ja kui võimalik, prindi kahepoolselt. Uuri välja, mis on sinu harjumusi arvestades keskkonnasõbralikum – kas e-luger või raamat, prinditud või digitaalne ajaleht jne.
Uuri poodidest, kuidas on valmistatud nende omatooted ning eelista ettevõtteid, mis järgivad tootmisel kestliku arengu põhimõtteid.
Eelista kodumaiseid tooteid.
Komposteeri oma toidujäätmeid.
Lisa rohkem taimetoitu oma menüüsse: selle tootmiseks kulub vähem loodusressursse kui liha tootmiseks.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

16. eesmärk. Rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid

Kestliku arengu saavutamiseks toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, tagada kõikidele õiguskaitse ning luua kõigil tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid.

Rahu, õiguskaitse ning kaasavad ja tõhusad institutsioonid on kestliku arengu keskmes, üksteist vastastikku tugevdades. Mitmed piirkonnad on viimastel kümnenditel saanud nautida kõrgemat rahu ja turvalisuse taset, kuid paljudes riikides raskendavad inimeste igapäevaelu põhiõiguste rikkumised, konfliktid ja lokkav korruptsioon.

Õigusriikluse puudumise ja konfliktide korral levivad kulutulena ka seksuaalne vägivald, ärakasutamine, piinamine ja muu kuritegevus. Konfliktide tõttu oli 2022. aasta mai seisuga üle saja miljoni inimese pidanud oma kodudest lahkuma. Selleks, et konfliktidele ja ebakindlusele järgnevalt leitaks ka püsivad ja jätkusuutlikud lahendused, peavad valitsused, kodanikuühiskond ja kogukonnad tegema tõhusat koostööd. Rahu ehitamine (ingl peacebuilding) on protsess, mille eesmärk on toetada konfliktijärgsete ühiskondade stabiilsust, jätkusuutlikkust ja rahu. Selle tähtsamad põhimõtted on õigusriikluse tugevdamine ja inimõiguste edendamine, ebaseaduslike relvade voo vähendamine, korruptsioonivastane võitlus ja kodanikuühiskonna kaasamine riigi kujundamisse, olenemata riigikorrast või konkreetsetest oludest.

Korruptsioon ehk võimu kasutamine isikliku kasu saamiseks levib kõikjal, ent eriti globaalses lõunas. Korruptsioon, altkäemaksud, vargused ja maksude vältimine läheb globaalse lõuna riikidele maksma igal aastal ligi 1,26 triljonit ehk 1260 miljardit USA dollarit. Võrdluseks, et Eesti riigieelarve 2023. aastal oli 16,8 miljardit eurot ehk pea 70 korda väiksem. Ent need ei ole võõrad nähtused ka mujal. Näiteks Korruptsioonivaba Eesti teatel on Eestis korruptsiooni valdkonnas murekohaks kohalikud omavalitsused. Tõepoolest, aastatel 2012–2018 moodustas kõikidest prokuratuuri saadetud korruptsioonikuritegude juhtumitest 40% kohalike omavalitsustega seotud juhtumid.

Tugevate institutsioonidega õigusriigis on stabiilsem ühiskond ning riigile jääb rohkem raha, et rahva heaolu parandada. Samas, korruptsioon ei too endaga kaasa ainult majanduslikku kahju, vaid vähendab inimeste usaldust institutsioonidesse, muutes kodanikud seetõttu apaatseks. See on omakorda takistuseks korruptsioonivaba ühiskonna loomisel, kus kodanikuaktiivsus mängib keskset rolli – nii tekib nõiaring. Korruptsioon mõjub eriti laastavalt ka keskkonnale. Näiteks kaevanduse, metsatööstuse, prügimajanduse jm ühiskondlike huvidega seotud ettevõtted üle maailma kasutavad altkäemaksu, et mööda minna loodusressursse ja ökosüsteeme kaitsvatest regulatsioonidest, kõike seda selleks, et oma kasumit kaitsta või suurendada.

Mõisted

Institutsioon – sõnastasime selle eesmärk nr 1 juures kui „organisatsioonid, reeglid, seadused ja tavad, mis reguleerivad ja korraldavad ühiskonna toimimist”. Selle eesmärgi kontekstis viitavad need konkreetsemalt riiklikele, piirkondlikele ja rahvusvahelistele struktuuridele, mis tagavad õigluse, rahu, õigusriigi põhimõtete järgimise ning inimõiguste austamise. Need võivad olla kas organisatsioonid, valitsusasutused, õigussüsteemid, korruptsioonivastased meetmed jne.
Õigusriiklus – see põhimõte tähendab, et kõik ühiskonna liikmed, sealhulgas valitsus ja ametivõimud, on kohustatud alluma seadustele ning seaduste kohaldamine toimub võrdselt ja õiglaselt kõigile.

Mida sina teha saad?

Teavita teisi inimõiguste ja demokraatia olulisusest ning korruptsiooni negatiivsest mõjust ühiskonnale.
Ära karda võimu või raha väärkasutusest teavitada.
Kasuta oma õigust valida enda riigi ning kohaliku omavalitsuse juhte.
Võimalusel võta osa oma kohaliku omavalitsuse kaasavast eelarvest ning tee üleskutse korraldada kaasav eelarve ka oma koolis.
Võta sõna, kui tunned, et kellegi õigusi rikutakse.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

17. eemärk. Üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks

Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus.

Kestliku arengu eesmärgid saab ellu viia ainult tugeva ülemaailmse koostöö abil, mis kaasab inimesi kõigil tasanditel, globaalsest kohalikuni. Selle keskmes peavad olema inimeste ja planeedi heaolu ning partnerluse vundamendiks ühised eesmärgid, visioon, põhimõtted ja väärtused.

Hästi toimiv kestliku arengu tegevuskava nõuab tugevat koostööd valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna vahel. Üheks oluliseks koostöövormiks on arenguabi, mida oli globaalsel tasandil 2022. aastal kokku rekordilised 206 miljardit dollarit (15,3% kõrgem kui 2021. aastal). See on kõrgeim kasvumäär ajaloos, mis oli peamiselt tingitud siseriiklikest kulutustest pagulastele ja abiandmisest Ukrainale. Siiski jääb kogu arenguabi osakaal RKT-st (rahvamajanduse kogutoodangust) endiselt alla eesmärgile (0,7%), ulatudes 2022. aastal 0,36%-ni. Lisaks vähenesid 2022. aastal arenguabi toetused Aafrika riikidele 7,4%, võrreldes 2021. aastaga.

2021. aastal olid suurimad arenguabi andjad osakaaluna rahvamajanduse kogutoodangust Luksemburg (1%), Rootsi (0,9%) ja Norra (0.86%). ÜRO soovitusliku määra ületasid veel ka Saksamaa ja Taani. Nende riikide võrdlemisi kõrge panus on seotud pikaajalise arenguabi andmise traditsiooni ja kõrge elatustasemega, mis võimaldab neil eraldada suurema osa oma majanduslikust ressursist väiksema sissetulekuga riikide toetamiseks. Eesti ametlik arenguabi tõusis 2021. aastal 50,9 miljoni euroni, mis oli 18% kõrgem kui 2020. aastal, aga RKT osakaaluna moodustas see veel ainult 0,17%. 2022. aastal oli Eesti ametliku arenguabi osatähtsus RKT-s juba 0,50%, mis tulenes eelkõige abist Ukrainale ja Ukraina põgenikele Eestis.

Teatud sektorid, nagu info- ja sidetehnoloogia, taristu, taastuvenergia ja transport, vajavad just pikaajalisi investeeringuid, mh välisriikidest (vt ka eesmärk nr 9). Üks suuri edulugusid on interneti kättesaadavuse paranemine – interneti kasutajate arv tõusis COVID-19 pandeemia ajal hüppeliselt (782 miljoni inimese võrra) ning jõudis 2022. aastaks 5,3 miljardini (66% maailma rahvastikust). 2020. aastal oli kümnendi suurim internetikasutajate arvu tõus (10,2%) ning suur osa tõusust puudutas globaalses lõunas elavaid inimesi. Lisaks paremale kättesaadavusele on vaja tegutseda ka selle nimel, et see oleks võrdne kõigi ühiskonna gruppide seas (vt eesmärk nr 10). Vaja on ümber ehitada järelevalvesüsteeme ja parandada regulatsioone, sest kui investoril puudub kindlus, et tema investeering on kaitstud ja et riigis seadused ka reaalselt kehtivad, on keeruline välisinvestoreid ligi meelitada.

Mida sina teha saad?

Toeta näiteks Mondo kaudu abivajavaid riike.
Vii ennast kurssi Eesti poolt tehtava arengukoostööga Välisministeeriumi või ESTDEVi lehel.
Hääleta valimistel poliitikute poolt, kes toetavad kestlikku arengut ja arengumaade toetamist.
Osale rahvusvahelistes projektides, võrgustikes või üritustel, kus saad tutvuda ja töötada koos globaalse lõuna riikide noorte ja organisatsioonidega.
Uurige efektiivse altruismi soovitusi.

Allikad ja edasist lugemist

Loe edasi

Kestliku aregu eesmärkide taustaartikleid uuendati MTÜ Mondo projektist „Maailmaharidus lasteaiast gümnaasiumini; Eesti panus kestliku arengu eesmärkidesse”, mida toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.