ET EN

Võrdsem maailm on võimalik!

SUSY voldik solidaarmajandus

Kuigi maailma majandus on kasvamises, ei jõua elujärje paranemine sugugi kõigi maailma inimesteni. Lõhe maailma rikkamate ja vaesemate inimeste vahel on hoopis tõusuteel – 1% elanikkonnast hoiab enda käes juba üle poole maailma rikkusest, samas kui iga viies inimene arengumaades elab äärmises vaesuses. Suur osa maailma kõige vaesematest inimestest on noored, kes elavad maapiirkondades ja kellel puudub ligipääs haridusele ning kes toetuvad oma sissetulekutes peamiselt põllumajandusele. Rikaste ja vaeste vaheline lõhe laieneb ka Euroopas – 9,6% eurooplastest seisab silmitsi suure materiaalse puudusega. Eesti elanikkonnast elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% (kuu netosissetulek oli väiksem kui 429 eurot) ja absoluutses vaesuses 3,9% (sissetulek väiksem kui 201 eurot kuus).1

Kasvav vaesus ja ebavõrdsus takistab inimväärset toimetulekut ning ka ühiskonna sotsiaalset sidusust tervikuna, tekitades juurde pingeid ning võib mõningatel juhtudel viiaka laiemate konfliktideni – võitluseni loodusressursside pärast ning rändesurveni. Paljud inimesed maailmas on hakanud küsima – kas meie praegune majandusmudel, mis kurnab looduskeskkonda, suurendab ebavõrdsust ja ei võimalda äraelamist suurele osale maailma rahvast, on ikka jätkusuutlik? Millised on alternatiivid?

Brasiiliast on alguse saanud sotsiaal- ja solidaarmajanduse liikumine, mille eesmärgiks on majanduse tagasi võtmine kogukondade ja väiketootjate kätte ning tarneahela lühendamine – otse tootjalt tarbijale. Solidaarmajanduse osaks loetakse näiteks erinevaid ühistuid, kogukonna- ja sotsiaalseid ettevõtteid, rahavabasid algatusi ja vahetuskaubandust, jagamismajandust, õiglast kaubandust ja otsekaubandust, ressursside ühist kasutamist, säästvat tarbimist ja keskkonnahoidu soodustavaid ettevõtteid jt.

Väärtused, mille eest solidaarmajandus seisab:
• Keskmes on inimesed ja looduskeskkond
• Töö, inimväärikus ja isemajandamine
• Demokraatia, inimõigused, osalemine
• Sooline võrdõiguslikkus
• Solidaarsus, kaasamine, „sotsiaalse kapitali” suurenda- mine
• Toetumine kohalikule pärandile ja kogukondadele
• Globaalse terviku nägemine
• Säilenõtkus ehk kogukondade vastupidavus muutustes
• Keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, positiivne suhe loodusega kogu tootmis- ja turustusahelas
• Sõltumatus ühisressursside nagu vesi, õhk, maastik, energia, toit, teadmised ja kultuuripärand haldamises ja kasutamises

MTÜ Mondo osales perioodil veebruar 2015 kuni jaanuar 2018 rahvusvahelises projektis lühinimega SUSY, mis kaardistas erinevaid sotsiaal- ja solidaarsusmajanduslikuid mudeleid. Projekti käigus on valminud mitmed lühifilmid, mis tutvustavad seda mõistet ja ettevõtteid, mis lahendavad globaalseid probleeme alternatiivsel moel. Oleme Maailmakoolis valmistanud ette tunnikavad õpetajatele, mis aitavad lühifilmide abil käsitleda selliseid teemasid nagu õiglane kaubandus, ebavõrdsus, taaskasutus, tootmine, maailmamajandus, jätkusuutlikkus jt.

Loe solidaarmajandusest ja selle näidetest infovoldikust VÕRDSEM MAAILM ON VÕIMALIK.

Tunnikavad ja filmid solidaarmajandusest:

IBANI KUDUJAD RUMAH GARES (9 min, Malaysia) Lõiming: majandus, geograafia, tehnoloogia, ühiskonnaõpetus, folkloristika.
Filmikogus: https://maailmakool.ee/toode/iban-weavers/

BIOME (17 min, Kreeka) Lõiming: majandusõpetus, kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus, inglise keel, IKT.
Filmikogus: https://maailmakool.ee/toode/biome/

UPCYCLE (5.30 min, Prantsusmaa) Lõiming: majandus, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, loodusõpetus.
Filmikogus: https://maailmakool.ee/toode/upcycle/

PETITE SAVANNE COOPERATIVE CREDIT SOCIETY (14 min, Poola) Lõiming: majandus, geograafia, ühiskonnaõpetus.
Filmikogus: https://maailmakool.ee/toode/petite-savanne-cooprative-credit-society/

Juhendmaterjal pikema töötoa läbiviimiseks solidaarmajandusest on leitav SIIN.

Materjalide koostamist kaasrahastas Euroopa Komisjon projektist „Sotsiaal- ja solidaarmajandus: mõistlik lähenemine arengule ja jätkusuutlikkusele”. Sisu eest vastutab MTÜ Mondo ja see ei pruugi kajastada Euroopa Liidu ametlikke seisukohti.