14. eesmärk. Ookeanid ja mereressursid

Kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada kestlikult ookeane, meresid ja mere elusressursse.

Ookeane on sajandeid nähtud lõputute kalavarude allikana – sellise suhtumise tulemusena on kalade ülepüük aina suurenemas ja sellest on saanud üks suurimaid ohte ookeanide ökosüsteemile. 2019. aastal toodi FAO raportis välja, et üle kolmandiku (35%) maailma kalavarudest kannatavad ülepüügi tõttu. Kuigi majanduslikus plaanis võib näida kasumlik püüda nii palju kui võimalik, siis lisaks mereelustiku mitmekesisusele kannatavad ülepüügi all ka kohalikud kogukonnad, kelle majanduslik ja sotsiaalne heaolu sõltub kalade olemasolust.

Vajadus kalapüügi piirkondade parema halduse ning rangemate reeglite järele on suurem kui kunagi varem, kuna ühe kalaliigi kadumine või drastiline vähenemine mõjutab omakorda paljusid teisi liike, ohustades nõnda üldist ökoloogilist tasakaalu. Lisaks liiga suure koguse kalade välja püüdmisele on probleemiks kaaspüük, illegaalne püük ning sellised püügimeetodid, mis toovad endaga kaasa merepinnase kahjustumise ja hävimise. Lisaks soovimatutele kalaliikidele ja alamõõdulistele kaladele lõpetavad kalavõrgus ka paljud linnud, merekilpkonnad ning -imetajad, nagu delfiinid, vaalad ja pringlid.

Lisaks ülepüügile muutuvad maailmamered üha kiiremas tempos happelisemaks ehk nende pH tase väheneb. See on peamiselt põhjustatud suurenenud süsinikdioksiidi (CO₂) sisaldusest atmosfääris, mis imendub veepinnalt ookeani. Hapestumine on eriti laastav tundlikele mereökosüsteemidele, nagu näiteks korallrahudele, mis on ühed mitmekesisemad kooslused maailmas. Samuti hakkavad tulevikus rannikuäärsed kogukonnad sagedamini kokku puutuma teiste kliimamuutustest põhjustatud äärmuslike oludega, nagu merevee soojenemine ja üleujutused.

Et kaitsta merd ning selle asukaid, on hakatud looma merekaitsealasid (ingl Marine Protected Areas ehk MPAs), mis on sarnased loodus- ja rahvusparkidega ning mõeldud mõne mereosa ja sealse elustiku kaitsmiseks. Selliste kaitsealade osa maailma ookeanidest on praegu veel suhteliselt väike – hetkel moodustavad need maakerast 8,17%, samas kui ookeanide osakaal on 70%. Siiski on need aidanud väga efektiivselt taastada kalade suurust, arvukust ja mitmekesisust. Eriti vajalikud on sellised kaitsealad korallide jaoks, mis on enim tundlikud ka näiteks põhjatraavlite kasutamise suhtes. Põhjatraavel on teatud tüüpi võrk, millega liigutakse mööda merepõhja, et püüda peamiselt krevette ja muid põhjas elutsevaid mereloomi.

Samuti arendatakse pidevalt edasi kalapüüdmise viise, et vähendada kaaspüügi tagajärjel hukkuvaid mereimetajaid, kalu ja linde. Meil on toidupoodides võimalik valida teatud märgistusega kaupu (näiteks Marine Stewardship Council ehk MSC), mille tootmisel on järgitud säästliku püügi põhimõtteid. Säästliku püügi puhul püütakse vähendada keskkonnale tehtavat kahju, minimeerida kaaspüüki ning jälgida, et püütud kalade hulk ei ületaks juurdekasvu. Kui ookeanide seisund on hea, aitab see vastu seista kliimamuutustele, sest ookeanid toodavad umbes pool atmosfääri jõudvast hapnikust, neelavad suure osa ülemäärasest soojusest (90%) ja CO₂-heitest (25%), tagavad toidu jätkusuutlikkuse ning varustavad meid taastuvenergiaga.

Mõisted

  • Kaaspüük – tegevus, kus kalapüügi käigus püütakse lisaks sihtliigile ka muid liike, mis võivad olla kas alamõõdulised, mittesoovitud või kaitsealused.

Mida sina teha saad?

  • Eelista kohaliku päritoluga kalu või MSC (Marine Stewardship Council) märgistusega kalatooteid.
  • Uuri oma kohalikest poodidest ja restoranidest, kas nad pakuvad säästvalt püütud kalu ja mereande.
  • Teavita teisi sellest, kuidas saastumine ja kalade ülepüük merekeskkonda mõjutab.
  • Korralda sõpradega rannapuhastus.
  • Toeta organisatsioone, mis tegelevad merekeskkonna kaitsmise ja kalavarude säilitamisega.

Allikad ja edasist lugemist

Tagasi