Maailmapäevade head praktikad: 2024/25

Headest praktikatest

Siin lehel on välja toodud silmapaistvad maailmapäevade tegevused koolides, noortekeskustes ja lasteaedades. Kutsume teid kirjeldustest välja noppima häid praktikaid, mida oma kontekstis rakendada. Kui soovite tuge, kirjutage meile: maailmaharidus@mondo.org.ee. Projekte korraldanud õpetajad on ka valmis oma kogemust ja kontakte jagama või koostööd tegema; meie saame teid ühendusse viia.

Pea meeles, et maailmapäev ei pea alati olema nii suurejooneline kui allolevates näidetes. Piisab ka väiksemal skaalal ja näiteks ainult oma klassi või rühma raames tegutsemisest. Näidete eesmärk on anda julgust ja inspiratsiooni – viidata suunale, kuhu aasta-aastalt tegutsedes ja koolisiseseid traditsioone ehitades välja jõuda. Iga ülekooliline maailmapäev on alguse saanud esimestest katsetustest.

Kuldre Kool

Oktoobris 2024 toimus Kuldre Koolis maailmapäevade projekt “Pruun banaan ja tahkunud leib“, mis keskendus toidu väärtustamisele ja raiskamise vähendamisele, seostades teema planeedi kestlikkuse, õiglase kaubanduse ja koostööoskustega. Kõik õpilased ja õpetajad osalesid uurimustöödes, kus kodudes kaardistati ära visatav toit, arvutati selle rahaline väärtus ja otsiti lahendusi raiskamise vähendamiseks; tulemusi esitleti kooli konverentsil. Õppetöös lõimiti teema loodusõpetusse, bioloogiasse, keemiasse, kunsti-, ühiskonna- ja inimeseõpetusse; toimusid ka Toidupanga ja Antsla Coop esinemised. Kogukonda kaasati läbi perede koostöö, samuti kohalike ettevõtete ja organisatsioonide panuse. Üritus kajastus kooli ja valla infokanalites.

Viimsi Kool

14.–18. oktoobril toimus Viimsi Koolis “Õiglase kaubanduse ja planeedi kestlikkuse nädal”, kus kodunduse, geograafia, bioloogia ja eesti keele tundides käsitleti kestlikkuse ja eetilise tarbimise teemasid. Õpilased otsisid poodidest õiglase kaubanduse märgisega tooteid, kodunduses valmistati neist roogasid ning koolis tutvustati teemat rändnäituste kaudu (“Kuues laine ja mina”, “Huni Kuin – pärismaalased Brasiilia vihmametsas”). Nädala tegevused kajastusid kooli ja Rohelise Kooli kanalites, aktiivsemaid klasse ja õpilasi premeeriti auhindadega.

Vanalinna Hariduskolleegium

28.–30. oktoobril viis Vanalinna Hariduskolleegiumis toimunud projekt “Paberi teine elu“ Ukraina õpilased uurima paberi ajalugu, tootmist ja keskkonnamõju ning alternatiivseid toormeid. Tegevuste hulka kuulusid kasutatud paberi koguse mõõtmine, info otsimine koos vanematega, rühmatööd ja ühise plakati loomine, Zuga teatri etendus “Ilma“, tutvumine käsitsi paberitootmisega ning oma paberi valmistamine. Projekt lõimiti matemaatika, ukraina ja eesti keele, loodusõpetuse ning kunsti tundidesse ning kaasas aktiivselt lapsevanemaid ja õpetajaid.

Tallinna Tuule lasteaed

15. novembril ja 11. detsembril toimus Tallinna Tuule Lasteaias projekt “Tuulekate jõud ja kestlikkus”, mille keskmes olid prügi sorteerimine, taaskasutus ja koostöö. Koolieelikud osalesid Viimsi Rannarahva Muuseumi õppeprogrammis “Olen mere sõber”, kus õpiti veekeskkonna hoidmist aktiivsete katsete ja tegevuste kaudu. Lasteaia jõululaadal meisterdati vanemate ja laste koostöös taaskasutusmaterjalidest jõulukaarte, mis saadeti hooldekodu elanikele. Projekt tõi kokku kolmandiku lasteaiaperest ja pakkus võimaluse kasvatada keskkonnateadlikkust, loovust ja kogukonnatunnet.

Kadrina Keskkool

18. november – 16. detsember toimusid Kadrina Keskkoolis maailmapäevade tegevused, mille keskmes oli taaskasutus ja planeedi kestlikkus. Ligi 600 õpilast valmistas vanapaberist jõuluehteid käsitöö-, kunsti- ja kodundustundides ning kaunistas nendega koolimaja, samal ajal arutledes taaskasutuse teemadel. Koolis eksponeeriti Tartu loodusmaja näitust „Kapist välja – riided ihu ja ilma vahel“, mille põhjal täideti töölehti ja toimusid arutelud tekstiilitööstuse ning kestliku tarbimise üle. 12. klassi õpilased osalesid ringtehnoloogia töötoas, sidudes õpitut geograafia, käsitöö, kodunduse ja bioloogia ainetega. Tegevused tõid esile koostööoskuse olulisuse kogu koolipere vahel.

Kärdla Kool

18.–22. novembril toimus Kärdla Koolis maailmanädal, mille fookuses oli planeedi kestlikkus. 8.–9. klassi õpilased osalesid Fridays for Future kliimaaktivisti juhendatud Kliimakooli kaardimängu töötoas, kus uuriti igapäevategevuste keskkonnajalajälge. Erasmus+ projekti “What’s Out There” raames toimus partnerkoolidega veebiseminar keskkonnakaitse praktikate jagamiseks ning huvilised said filmiõhtul vaadata dokumentaali „Anote laev“ Kiribati saare kadumisest kliimamuutuste tõttu. Nädala jooksul julgustati ainetundides arutelusid, kuidas igaüks saab oma hoiakute ja valikutega keskkonda hoida.

Raeküla Vanakooli Keskuse (RVK) Avatud noortekeskus / RVK Huvikool

22. november – 1. detsember toimus RVK Avatud noortekeskuses ja RVK Huvikoolis “Raeküla hea kodaniku nädal“, kus osales kokku 446 last ja täiskasvanut. Koolilapsed tutvusid kogukonnakeskuse tegevustega ning osalesid käelistes töötubades, kus viltisid piparkoogivorme, andsid taaskasutatud purkidele ja karpidele uue elu pliiatsitopside, vaaside ja valguslaternatena. Noored tegutsesid kaasjuhendajatena, jagades oma oskusi nii eakaaslastele kui ka vanematele kogukonnaliikmetele. Töötubades osalesid eri vanuses huvilised alates 6. eluaastast kuni 71-aastasteni. Tegevusi kajastati Facebookis fotode ja tööprotsessi kirjeldustega.

Tamsalu Kool

1.–6. detsembril toimus Tamsalu Koolis maailmanädal “Identiteet ja mitmekesisus”, mille käigus uuriti õpilaste päritolu projekti “Kus on minu juured?” tegevuse kaudu, jagati ettekandeid Ukraina, Peruu, Aserbaidžaani, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Gruusia kultuuridest ning arutleti Lähis-Ida konfliktide ja kohanemisvõime üle külalise Kristi Ockbaga. Toimus Palestiina külade näitus, ÜRO minimatk Riigiteaduste Seltsi tudengitega, luulelooming identiteedist ja juurtest ning heategevuskontsert ja laat, millega koguti 522 eurot Keenia tüdrukute hariduse toetuseks Mondo Tarkusefondi kaudu. Nädal tõi esile süsteemset mõtlemist, empaatiat, solidaarsust ja aktiivset panustamist, kaasates nii koolipere, lapsevanemad kui ka kohalikke partnereid.

Pärnu Ühisgümnaasium

9.–13. detsembril toimus Pärnu Ühisgümnaasiumis maailmanädal “Ebavõrdsuse vähendamine”, mis tõi õppetöösse sotsiaalse õigluse, solidaarsuse ja kliimaõigluse teemad. Nädala kavas olid Mondo näitus “Väärikas elu kõigile”, teemanäitustest inspireeritud plakatite loomine ja arutelud, dokfilmide vaatamine, kohtumised Süüria ja Ukraina kogukonna esindajatega ning Steven Vihalemmaga eelarvamustest ja inimõigustest islamis. Toimus kultuuridevahelise dialoogi töötuba “Küla ehitamine”, kõnevõistlus, rollimäng soolisest palgalõhest, külalistund Euroopa Kohtu kohtunikult Julia Laffranque’ilt ning kodanikualgatuse projektide käivitamine. Spordieetika kursusel analüüsiti juhtumeid seksismist spordis. Tegevused lõimisid ajaloo, religiooniloo, ühiskonnaõpetuse, inglise keele, filosoofia, kunsti ja bioloogia ainet ning kaasati ligi 80% kooli õpilastest.

Tallinna Tehnikagümnaasium

Jaanuaris 2025 toimus Tallinna Tehnikagümnaasiumis maailmakuu “Hoiame Maad”, mis keskendus planeedi kestlikkusele, tarbimise ja jäätmete vähendamisele ning reostuse probleemidele. Tegevused lõimiti loodus- ja sotsiaalainetega ning kodunduse, eesti keele ja kirjandusega. Kavas olid vestlusringid avaliku elu tegelastega toidu- ja teatrimaastikult, Mondo näitused, viktoriinid ja põgenemismängud, samuti väikeelektroonika kogumiskampaania koostöös Mustamäe Linnaosavalitsuse ja EES-Ringlusega. Õpilased osalesid aktiivselt korralduses – abistasid ürituste tehnilises ettevalmistuses, pildistasid, koostasid plakateid ja juhtisid vestlusi. Maailmakuu tegevustes osales kogu koolipere.

Are Kool

13.–17. jaauaril toimus Are Koolis maailmanädal, mille fookuses olid planeedi kestlikkus, sotsiaalne õiglus, solidaarsus ja kliimaõiglus. Kavas olid külalisesinejad, rändnäitusest inspireeritud ristsõnavõistlus, töötoad eri kooliastmetele, maailma viljade maitserännak ja loomingukonkurss. Osales kogu koolipere ning kunstitööde ja maitsete hindamisse kaasati ka kohalik kogukond, kelle toel saadi auhinnad parimatele töödele. Tegevused lõimisid mitut õppeainet, sealhulgas ühiskonnaõpetust, geograafiat, ajalugu, bioloogiat, kunsti ja kodundust. Üritust kajastati kooli kodulehel, Facebookis ja Tori valla lehes.

Tartu Jaan Poska Gümnaasium – äramärkimine konkursil

13.–17. jaanuaril toimus Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis maailmanädal “Ökomöll”, mille keskmes olid tarbimise mõtestamine ja planeedi kestlikkus. Kõik klassid said 75-minutises mentortunnis ülevaate UNESCO ühendkoolide väärtustest, analüüsisid oma tarbimisharjumusi ning vaatasid dokumentaalfilmi “Järjekord”. Nädala kavas olid prügisorteerimise võistlus, kasutatud rõivaste laat, tarbimisteemaline mäng “Rooside sõda”, õpilaste kunstinäitus, taarakastide ja kontoritarvete raamatukogu avamine ning artiklid koolilehes Sihker. Nädala korraldasid algusest lõpuni 12.b klassi õpilased, kes planeerisid tegevused, jaotasid vastutusalad ning kaasasid kogu koolipere. Kasutatud rõivaste laada tulu annetati heategevuseks, prügi sorteerimise ja “Rooside sõja” ülesanded arendasid koostööoskust, ning kogu ettevõtmine toetas vastutustundliku tarbimise ja keskkonnahoiu väärtusi.

Tallinna 32. Keskkool – äramärkimine konkursil

11.–13. veebruaril toimunud maailmanädal “Planeedi kestlikkus” kaasas kogu koolipere – ligi 1000 õpilast ja enamiku õpetajaid – ning tõi kooli nii külalisloengud (kestlik tarbimine ja tootmine, kliima ja äärmuslik ilm, toidu päästmine) kui ka õpilaste endi loodud tegevused. 12. klassi maailmahariduse kursuse noored viisid läbi kuus eriilmelist töötuba ja arutelu (nt tänulikkus, väljasuremisohus keeled, prügi sorteerimine, emotsiooniostud, keskkonnahoid, vaimne tervis) nii alg-, põhi- kui gümnaasiumiastmes. Algklassides käivitati seemnete külvamise väljakutse, mille tulemusi hinnatakse mais kestliku arengu nädalal. 11. b klass korraldas keskkonnateemalisi mänge ja võistlusi – kuldvillak, meemivõistlus „Make it meme“, kliimakooli viktoriin, puukulli mäng, Kahoot taimede kasulikkusest. Kogu koolis toimusid KAE tunnid, kus õpetajad sidusid oma aine kestliku arengu teemadega. Lapsevanemad panustasid nii külalistena kui kontaktide vahendajatena.

Saku Gümnaasium – äramärkimine konkursil

7.–13. märtsil toimunud maailmaharidusnädal “Koostöös loome kestliku tuleviku – erinevused, väärtused ja teadlikkus ühendavad!“ kaasas kõigis kooliastmetes ligi 1000 õpilast ning pakkus eriilmelisi teemapäevi ja tegevusi. Tegevuste fookuses olid Harjumaa õpilaskonverents “Our Changing World” ja gümnasistide loodud moeshow “Jätkusuutlik mood”. Algklasside õpilasi kõnetasid maskott Keskkonnake ning õpilaselt-õpilasele töötoad kätepesu ja keskkonnateadlikkuse teemadel. Mitmekesisuse ja kaasatuse päeval külastas kooli Lasnamäe Gümnaasium, viidi läbi kultuurirännakuid (Brasiilia, Ghana) ja loovtöötubasid (Ukraina nukud). Euroopa väärtuste päeval juhendasid EPAS õpilassaadikud tunde inimõiguste, tänapäevase orjuse ja õiglase kaubanduse teemadel; Indrek Tarand kõneles Euroopa rollist. Toimusid kohtumised ajakirjanike ja spordireporteri Tarmo Tiisleriga, kirjutati fännikirju ning arutati meediapädevuse üle. Nädala lõpetas koolisisene arvamusfestival, kus õpilaste modereeritud arutelupaneelides osalesid vilistlased, kogukonna esindajad ja õpetajad.

Kohila Avatud Noortekeskus

10.–14.03 märtsil toimunud Kohila Avatud Noortekeskuse maailmapäev “Meie maailm, meie tulevik” tõi kokku 56 noort ja 6 noorsootöötajat, pakkudes praktilisi ja loovaid tegevusi kestlikkuse teemadel. Kohila Keskkonnahariduse Keskuse juhendamisel toimusid mesilasvahast toidurätikute ja ökokosmeetika töötoad, kus õpiti nii keskkonnasõbralike alternatiivide valmistamist kui ka nende kasutamise ja hoolduse põhimõtteid. Noortekeskuses meisterdati taaskasutatud materjalidest pliiatsitopse, loodi prügikastide uued sildid ja sorteerimisjuhised, valmistati taara kogumise tünn ning filmiti multimeediaringis teadlikkust tõstev video “Ära karda ülejääke!”. Toidujääkide väärtustamise tegevuses valmis ChatGPT abiga retsept ja küpsetati šokolaadikook olemasolevatest ülejääkidest. Maailmapäeva täiendasid kaks Mondo rändnäitust ning noorte enda algatused, mis jagasid sõnumeid sotsiaalmeedias ja kutsusid osalema ka eakaaslasi väljastpoolt noortekeskust.

Rannamõisa lasteaed

13. märtsil korraldas Rannamõisa Lasteaed maailmapäeva raames raamatuvahetuse hommiku „Sõbralt sõbrale“, millest võttis osa kogu lasteaed – 138 last ja 31 töötajat. Lapsed valisid ja sisustasid ise vahetuspunkti saali, paigutasid pingid ja tegid kuulutuse, mis kutsus ka lapsevanemaid koduseid riiuleid korrastama ja üleliigseid raamatuid tooma. Üritus edendas kestlikku tarbimist, hoides raamatud ringluses, ning tõi kogukonda kokku ühise lugemisharjumuse ümber. Päeva tippsündmus oli jutuvestja Polina Tšerkassova maagiline muinasjutuetendus pillide saatel, mis pakkus kultuurielamust ja rõõmu ilma uusi raamatuid ostmata.

Peetri Lasteaed-Põhikool

14. märtsil toimunud filmiöö tõi kokku kõik 5.–9. klassid (kokku ligi 400 õpilast), et luua ja esitleda 3-minutilisi klassifilme teemal planeedi kestlikkus, sidudes need emakeelepäeva puhul etteantud eesti vanasõnaga. Kokku valmis 16 filmi, millest parimad selgusid nii žürii kui rahvahääletuse teel. Projekt lõimis digipädevuse, koostöö-, esinemis- ja loovoskused loodusteaduste ning emakeele teemadega. Enne filmiööd said kõik klassid filmimise töötoa, seejärel valmisid oma meeskonnatööna loodud filmid, mis tõid mõnes klassis kaasa ka bioloogia, keemia ja astronoomia arutelusid. Õpilasesindus aitas kaasa korraldusele, lapsevanemad toetasid filmide ettevalmistust ning filmiöö ööbimisvõimalus koolimajas tõstis osalejate motivatsiooni.

Paldiski Gümnaasium – konkursi eriauhind

17.–21. märtsil toimunud maailmanädal “Planeedi kestlikkus” kaasas kogu koolipere ja kogukonna, tuues fookusesse taaskasutuse, keskkonnahoiu ja kultuurilise mõistmise. Nädala suurprojektiks oli riiete ringlusnädal, kus kooli ja linnaelanikud said tuua ja võtta korralikke rõivaid ning tarbeesemeid; ülejäägid suunati taaskasutusse või ümberdisainimisele. Pesapäeval liikusid segameeskonnad (1.–11. klass) kuue keskkonnateemalise töötoa vahel – istutati tomateid, meisterdati taaskasutusmaterjalidest, tehti GLOBE mõõtmisi, lahendati looduse ja õiglase kaubanduse mänge ning osaleti Kahoot!-viktoriinis. Kokkade konkursil “Roheline köök” valmisid loovad taimetoidud nagu spinatipannkoogid ja guacamole. Tekstiiliväärindaja Auli Uiboupin tutvustas “tekstiilitaksot” ja “tekstiilitalu” ning juhendas vahakangaste valmistamist. Nädal lõppes vestlusringiga Türgi pagulase Tahsin Kayurgaga, kes jagas oma teekonda Eestisse ja mõtteid kultuuridevahelisest mõistmisest. 12. klass ja õpilasesindus olid kogu nädala programmi ettevalmistamise ja läbiviimise peamised eestvedajad.

Tuleviku lasteaed

18.–27. märtsil toimunud ühisprojekt “Puhas vesi – meie rikkus” keskendus puhta vee tähtsusele ja säästmisele, kaasates kõiki rühmi, lapsevanemaid ja eksperte. Teemakäsitlus toetus Mondo õppematerjalile “Amanda ja maailm”, mille abil uuriti laste küsimusi vee olemuse ja kasutamise kohta. Eksperdid ja töötoad: Nõva Looduskooli Marko Valker viis läbi katsed pilvede ja härmatise tekkest; AS Tallinna Vesi spetsialist Anneli Averin tutvustas joogivee teekonda ja reovee puhastust; Tervishoiukõrgkooli tudeng Mariana Liiv selgitas vee rolli tervises ning näitas, miks kätepesul on vaja ka seepi; lasteaia terviseõpetaja Sirli Põld arutles lastega vee säästmise üle, kasutades kodudes täidetud veepäevikuid. Praktilised tegevused: õppekäigud Pääsküla jõe, Harku järve ja Lennusadama juurde vee puhtuse hindamiseks; perede loodud 40 vee teemalist postrit, millest valmis näitus ja peagi ka e-raamat. Veepäev tõi igas rühmas põnevaid tegevusi – vee katsed, vahvad mängud, vahtrummid, vikerkaare loomine ja lõõgastav “Tuleviku Spa”. Lõpuks esitati näidend “Heeringa lugu”. Projekt rakendas terviklikku projektõppe lähenemist, lõimis kõik õppevaldkonnad ja tugevdas kogukondlikku sidet.

Konguta Kool – äramärkimine konkursil

24.–31. märtsil toimunud maailmanädal “Tarbimine” kaasas kogu koolipere ja lasteaia vanemad rühmad, sidudes vee, toidu, riiete, paberi ja pakendite tarbimise teema igapäevaelu ja kohaliku kogukonnaga. Nädala juhatas sisse Polina Tšerkassova muinasjutt “Kuidas jõgi ära läks” ja lõpetas Kahoot-viktoriin; vahepeal toimusid õppekäigud (Tartu loodusmaja, TYPA, Paranduskelder), Foodsharing Tartu töötuba, päästetud aedviljade valmistamine ning taaskasutusmoeetendus “Anna sokile uus elu”. Suurt rolli mängisid maailmahariduse huviringi õpilased, sh 5. klassi Lee Õunapuu, kes sidus tegevused oma loovtööga, pakkudes ideid ja osaledes korralduses. Tulemuseks oli koostöine ja praktiline õppimine, mis tõi keskkonna- ja tarbimisteemad noortele mänguliselt ja käed-külge kogemuste kaudu lähemale.

Tallinna Liikuri lasteaed – äramärkimine konkursil

24.–28. märtsil korraldas Tallinna Liikuri lasteaed rahvusvaheliste vabatahtlike toel Zero Waste nädala, mis tõi kokku 200 last, 15 õpetajat ja hulgaliselt lapsevanemaid, et ühiselt õppida prügi vähendamise, sorteerimise ja taaskasutuse põhimõtteid. Igapäevane ökobingo julgustas rühmades keskkonnasõbralikke tegusid ja saalitegevustes said lapsed käed-külge kogemuse sorteerimise ja upcycling’u töötubades. Asjadevahetuspäev pikendas riiete, raamatute ja mänguasjade eluiga, toetades ringmajanduse väärtusi. Koostöö perede, õpetajate ja vabatahtlike vahel lõi tugeva kogukonnatunde, samal ajal kui mängulised ja praktilised tegevused sidusid planeedi kestlikkuse teema laste igapäevaeluga.

Narva Kesklinna Kool

1.–30. aprillil korraldas Narva Kesklinna Kool kuuajase programmi “Üks planeet, üks meeskond”, mis tõi kokku ligi 600 õpilast ja 15 õpetajat, et ühiselt tegutseda planeedi kestlikkuse ja koostöö nimel. Kavas olid nii kogukonda kaasavad kui ka õpilaste endi juhitud ettevõtmised: kevadjooks ja “Teeme ära!” talgud, õpilaste-vaheline loodusõppe töötuba “Elurikkus. Maod. Sipelgad”, Rohelise Kooli kampaaniad kõrvitsakasvatuse ja tolmeldajate hoidmise teemal ning Mondo Kliimakooli töötoad nii õpilastele kui õpetajatele. Kool saavutas I koha vabariiklikul moekonkursil Moedemm 2025 kollektsiooniga “Roheline laine” ning võitis ka Rohejahi 2024/2025, kogudes muljetavaldavas koguses jäätmeid taaskasutuseks. Eriliseks hetkeks oli 9. klassi õpilase osalemine rahvusvahelisel keskkonnaõigluse konverentsil ja kohtumine Keenia ökoaktivistiga, mis tõi globaalsed keskkonnateemad noortele veelgi lähemale.

Tallinna Inglise Kolledž – konkursi eriauhind

1.–28. aprillil toimusid õpilasesinduse eestvedamisel “Maailmapäevad”, mis kaasasid kogu koolipere – 800 õpilast ja 60 õpetajat – ning tõid fookusesse planeedi kestlikkuse, kliimaõigluse ja koostööoskused. Programmi kuulunud Arvamusfestival “Koostöö jõud” pakkus 8.–12. klassile nelja paneelarutelu, kus eksperdid arutasid noortega keskkonna, moe, linnaruumi ja globaalse vastutuse teemasid. Filmifestival “Fookus” ühendas kooli ja teiste koolide noored filmitegijad, kelle lühifilmid käsitlesid koostööjõudu. Rohekonkurss innustas 5.–6. klasse looma keskkonnasõbralikke innovatsioone, millest võitjaks osutus idee “Rohepööre hakkab meie kodudest”. 10. klassid viisid noorematele õpilastele läbi prügisorteerimise ja taaskasutuse tunde, 7.–9. klasse inspireeris Fridays for Future aktivist Marii Pedaja. Kogu programm oli noorte korraldatud – alates paneelide modereerimisest kuni ürituste rahastamiseni koogilaatade abil – ning tõi kooliellu tugeva annuse loovust, koostööd ja kliimateadlikkust.

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

Aprillikuus viisid Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi õpilased läbi kolm maailmapäeva, mille fookuses olid planeedi kestlikkus ja ökoloogia ning mida iseloomustasid noorte endi loovad lahendused. 6. klassi õpilased lõid kollaaže valitud keskkonnateemadel, arutledes näiteks linnakeskkonna probleemide ja elurikkuse hoidmise üle, samal ajal kui 4. klassi jaoks töötati välja mäng, kus lapsed pidid päästma prügi sisse takerdunud looma ning õppisid, kuidas igapäevased tarbimisvalikud mõjutavad loodust. 9. klass osales ingliskeelses tunnis “Creators and destroyers”, mille olid loonud 11. klassi noored Mondo mängukonkursi “Loo mäng ja muuda maailma!” jaoks. Tegevustes kasutati teadlikult ringlussevõetud materjale, õpilased töötasid meeskondades ning said kogeda nii koostöö kui ka iseseisva vastutuse olulisust. Koostööpartneriteks olid Tallinna noortekeskus ja MTÜ Ethos, kes toetasid tegevuste ettevalmistust ruumide ja vahenditega.

Sillaotsa Kool

7.–11. aprillil toimus Sillaotsa Koolis maailmanädal pealkirjaga “Planeedi kestlikkus”. Tegevused sidusid kogu koolipere: 4. klass uuris väljasuremisohus liike, 6. klass tegi loomapostreid ja viis need lasteaeda, 9. klass arutles filmi “Cowspiracy” järel loomakasvatuse mõjust kliimale. Kogu koolile pakuti taimsete toitude degustatsiooni ning koolisöökla valmistas kahel päeval lihavabasid lõunaid. Praktilistes töötubades parandati katkiseid esemeid, anti pakenditele uus elu ja loodi koomikseid looduse hoidmisest. Lisaks arvutati oma keskkonnajalajälge, vaadati filme (“Roheline planeet”, “Tõeline hind”), arutleti AI ja keskkonna seoste üle ning tutvuti prügisorteerimise praktikatega Eestis ja Saksamaal. Õpilased viisid esmakordselt külalistunde läbi nii lasteaedades kui 1. klassis, pakkudes noorematele teadmisi ja iseendale väärt kogemust.

Tsirguliina Kool

08.–10. aprillil toimusid Tsirguliina Koolis maailmapäevad samuti fookusega planeedi kestlikkusel. Õpilased said praktilisi kogemusi nii tarbimisharjumuste kui ka rohelise energia teemadel: Korrasteri koolitusel õpiti kapselgarderoobi põhimõtteid ja riiete sorteerimist läbi käed-külge harjutuste ning Sunly tõi kooli ja lasteaeda päikesepaneelide ja tuulikute mudelid, mida lapsed said ise kokku panna. Kogu kooli haaras viktoriin kestliku arengu teemadel, kus küsimused olid suunatud arutelule ja lahenduste otsimisele. Algklasside kehalise kasvatuse tunnid põimiti prügi sorteerimisega, kasutades päris jäätmeid liikumismängudes. Lisaks korraldati kogukonnakoristamine – esimesel katsel osalejaid nappis, kuid järgmisel talgupäeval õnnestus kaasata juba rohkem lapsi, vanemaid ja valla elanikke.

Rakvere Riigigümnaasium – konkursi võitja

21.–25. aprillil korraldas Rakvere Riigigümnaasium maailmahariduse nädala “Teadlik maailm – teadlik mina. Koostöö jõud”, mida vedasid täielikult G3 e. 12. klasside õpilased. Nädala jooksul osales tegevustes ligi 760 inimest, sh ka naaberkoolide lapsed ja noored. Esmaspäeval viidi paralleelselt läbi 60 temaatilist töötuba. Teisipäeval toimus kooli aatriumis kirbuturg, millest läks osa tulu Tallinna Lastehaigla toetuseks. Kolmapäev oli pühendatud RRG esimesele minihäkatonile “Roheline revolutsioon”, kus noored pakkusid lahendusi keskkonnahoidlikumaks tulevikuks. Neljapäeval viisid Mondo külalised läbi töötube ja lauamänge ning reedel unistati koos Rohetiigriga tuleviku Eestist inspiratsioonipäeval “Hakkab looma”. Lisaks olid koolis üleval näitused, toimus loovmängude konkurss ja gümnasistid käisid külas Rakvere Põhikoolis, kus 1.a ja 3.a klassi õpilased said samuti erinevatest töötubadest osa. Tegevusi kajastati kooli maailmahariduse IG kontol, Virumaa Teatajas ja ka TV3-s. Kogu nädala tegevuste planeerimise ja läbiviimise tegid õpilased ise, mis on eriti inspireeriv näide noorte võetud vastutusest ja nende loovusest.

Tallinna Loitsu lasteaed

21.–25. aprillil toimusid Tallinna Loitsu Lasteaias maailmapäevad teemal “Šokolaadi tarbimine ja taaskasutus”. Lapsed said teada, kuidas šokolaad valmib, katsetasid marjade katmist šokolaadiga ning meisterdasid taaskasutusmaterjalidest loovtöid. Külastati Tallinna Botaanikaaeda, kus nähti kakaopuud, ja Chocolala šokolaadimuuseumi, kus jälgiti šokolaadi valmistamist. Nädal lõppes filmiga “Charlie ja šokolaadivabrik”. Vanemad toetasid tegevusi šokolaadipaberite ja toodete kogumise ning ekskursioonide korraldamisega. Ühised ettevõtmised aitasid lastel mõista nii šokolaadi tarbimise kui ka taaskasutuse seoseid planeedi kestlikkusega.

Tallinna Sõbrakese lasteaed

21.–25. aprillil toimusid Tallinna Sõbrakese Lasteaias maailmapäevad “Rohelised sammud: avasta ja hoolitse”. Nädal oli täis keskkonnateemalisi tegevusi, kus lapsed õppisid prügi sorteerima, vanu esemeid parandama ja taaskasutama. 22. aprillil korraldati talgupäev, kus koos laste ja õpetajatega tulid appi ka lapsevanemad – korrastati lasteaia hoovi ja peenraid ning jagati peredele seisma jäänud raamatuid ja mänguasju, andes neile uue elu. Uuendusliku sammuna katsetati ühes rühmas toiduraiskamise vähendamist: söögist üle jäänud toit pandi purkidesse ja lapsevanemad said selle õhtul koju kaasa võtta. Mustamäe Linnaosa Valitsus toetas talgupäeva töövahenditega. Laste, vanemate ja õpetajate ühine panus lõi ühtse kogukonnatunde ning aitas suurendada teadlikkust planeedi kestlikkusest ka juba väga väikeste seas.

Elva Gümnaasium

22. aprillil muutus Elva Gümnaasium avastusretkeks, kui ligi 500 1.–5. klasside õpilast suundusid KAE-kõnnile – õues toimunud maailmapäevale, kus iga punkt avas uue loo meie planeedi piiratud ressurssidest ja kestliku eluviisi võimalustest. Lapsed liikusid rühmade kaupa töötubade vahel ja osalesid näiteks prügisorteerimise rallis, uurisid Arbi järve elustikku, katsetasid, kuidas vanast saab teha uut, mõtisklesid kliimamuutuste põhjuste üle ning osalesid vee ja toidu teemalistel praktilistel tegevustel. Põnevaid töötube aitasid läbi viia nii seitsmendikud oma loovtööde raames kui ka Tarvastu Gümnaasiumi õpilased, kes jagasid teadmisi teemadel “Vanast uus” ja “Mina ja kliima”. Lisaks said noored aimu, kuidas töötab reoveepuhasti, miks putukad on kasulikud ja kuidas toitu pääst. Päev näitas, et teadmised ei sünni ainult klassiruumis, vaid need koostööst, märkamisest ja ise tegutsemisest.

See maailmapäev toimus Co-Globe projekti raames, mida kaasrahastab Erasmus+ programm.

Tartu Forseliuse Kool

Mai 2025 möödus Tartu Forseliuse Koolis keskkonnakuu tähe all, mille kogu programmi vedas õpilasaktiiv Maailmamuutjad – sel aastal juba kolmandat korda järjest. Noorte eestvedamisel toimusid Kahoot-mäng, filmiõhtud, prügisorteerimisvõistlus ja kampaania “Tule kooli jupike jala”, lisaks kõnelesid õpilastele Fridays for Future’i kliimaaktivistid, Food Sharingu toidupäästjad, Tartu Loodusmaja esindajad kiirmoest ja Eestimaa Looduse Fondi ekspert looduskaitsest. Kuu jooksul pühenduti ühiselt keskkonnahoiule – sorteeriti prügi, arutleti tarbimisvalikute üle, päästeti toitu ja tegutseti heategevuse nimel. Eriliseks tegi ettevõtmise see, et programmi eest vastutasid 5. klassi õpilased, kes tõestasid, et ka väga noored võivad korraldada tervele kooliperele sisukaid ja mõjusaid üritusi.

Setomaa koolid

5.–9. mail toimus Setomaa koolides mitmekesine maailmanädal, kus ligi 250 õpilast ja 50 õpetajat tegelesid viie fookusteemaga: puhas loodus, mahe ja kodulähedane toit, mitmekesisus, sallivus ning Euroopa päev. Nädal oli sisustatud nii õppekäikude kui ka põnevate kohtumistega – külastati Elistvere loomaparki ja Jääaja keskust, õpiti tundma ravimuda ja mineraalvee tootmist, kuulati filmitegija Anna Hintsu ja kirjanik Jana Baueri lugusid ning arutleti kliima ja kestliku eluviisi üle endise ministeeriuminõuniku ja kohaliku mahetootja toel. Noored kohtusid ka eri kultuuride esindajatega, mängisid Euroopa Parlamendi simulatsiooni, uurisid putukate ja veekogude mitmekesisust Tartu Loodusmaja aktiivõppemängudes ning vaatasid ühiselt sallivuspäeval filmi “Fränk”. Lisaks toimusid rollimängud, loodusvaatlused, pärimusnäitus “Noored ja juured” ning isegi kõrvitsakasvatuse projekt. Mitmekülgsed tegevused lõimiti ainetundidesse ja kaasasid nii kohalikke külalisi kui kogukonda, tuues õpilastele lähemale nii planeedi kestlikkuse kui ka solidaarsuse ja mitmekesisuse väärtused.

Tõrva Gümnaasium

5.–9. mail toimusid Tõrva Gümnaasiumi esimesed maailmapäevad pealkirjaga “Koostöös on jõud”, kus osales kogu koolipere – 513 õpilast ja 20 õpetajat. Nädal tõi fookusesse Euroopa identiteedi ja mitmekesisuse: nooremad klassid valmistasid riike tutvustavaid plakateid ja koolimajas oli üleval rändnäitus “Meil on ainult üks planeet”. Õpilasi kaasati mänguliselt – toimus piknikutekimäng Eurodeski toel ning liikumisõpetuse raames orienteerumismäng 12 Euroopa riigi teadmispunktiga. Erilist elevust pakkusid heategevuslik kiivrikatete punumine koostöös MTÜ-ga Aitan Kaitsta, samuti Poola toiduelamused, mida valmistasid lapsed ise ja jagas õpilasesindus. Nädal kulmineerus Euroopa päeva kontserdiga, kus esinesid kooli tüdrukutebänd ja tantsijad ning kuulutati välja orienteerumismängu võitjad. Kogu ettevõtmist vedas UNESCO töögrupp koos noorte ja õpetajatega.

Pirita-Kose Noortekeskus

9. mail korraldas Pirita-Kose Noortekeskus Zero Waste perepäeva, kus keskenduti planeedi kestlikkusele ja igapäevase toiduraiskamise vähendamisele. Päeva tippsündmus oli Zero Waste kokandusvõistlus, kus noored said ise retsepte välja mõelda, valmistada roogi ilma ülejääke tekitamata ning neid kohtunikele esitleda. Lisaks toimus riidest kottide värvimise töötuba, et innustada korduvkasutust, ning loeng õiglasest kaubandusest, millele järgnes teadmisi kinnitav viktoriin. Kaasa lõid nii noortekeskuse püsikülastajad kui ka uued noored, osa korraldusest vedasid juba kaks tüdrukut ise. Aktiivselt osalesid ka mitmed pere- ja kogukonna liikmed.

Illuka Kool

13. mail toimus Illuka Koolis rohelaat, mis tõi kokku kogu kooli- ja lasteaiapere ning kohaliku kogukonna. Õpilased kasvatasid ise taimi, valmistasid käsitööd ja küpsetisi, müüsid oma tooteid ning viisid läbi õnneloteriisid ja kohvikut. Laadal pakuti nii lille- ja köögiviljataimi, maitsetaimi, koduseid hoidiseid kui ka taaskasutatud esemeid, lisaks esineti tantsude ja lauludega. Üritus oli tugevalt lõimitud õppetööga: matemaatikas arvutati hindu ja kulusid, loodusõpetuses uuriti taimeliike, kunstis ja tehnoloogias meisterdati, kodunduses küpsetati, eesti keeles koostati plakatid ja õhtujuhtide tekstid. Noored olid kaasatud igasse etappi alates külvamisest ja kasvatamisest kuni laada ülesehituse ja läbiviimiseni. Rohelaat tõi kokku erineva taustaga pered, pakkudes ka muukeelsetele õpilastele väärt kogemuse olla osa kogukonnast ning andes kõigile praktilise õppetunni jätkusuutlikust ja teadlikust eluviisist.

Tallinna Männikäbi ja Lehola lasteaiad

14. mail toimus Mustamäe lasteaedade maailmapäev-taimelaat, mis tõi Männi parki kokku ligi 1000 osalejat kümnest piirkonna lasteaiast. Ürituse südameks olid laste endi kasvatatud taimed, mis olid istutatud loodus- ja keskkonnasõbralikult ning pakuti heategevuslikul laadal. Lapsed said kogeda õpitut läbi erinevate valdkondade: matemaatikas loendati ja võrreldi taimi, keeles ja kõnes arutleti ja jutustati looduse teemal, väärtuskasvatuses õpiti hoolima ja hoolitsema elava eest. Peale taimede müügi pakkusid rõõmu ka esinemised, kus lavale astusid lapsed alates 3. eluaastast kuni gümnaasiumieani. Kaasa olid kutsutud Mustamäe elanikud, mis muutis laada kogukondlikuks sündmuseks, kus rõhutati koostööd ja ühise vastutuse kandmist looduse hoidmisel.

Kurtna Kool

19.–23. mail toimusid Kurtna Kooli maailmapäevad, kus kogu koolipere osales mitmekesistes tegevustes, mis tõid fookusesse planeedi kestlikkuse ja kliimamuutuste teemad. Nädala jooksul külastati Tartu Loodusmaja rändnäitust “Hoia, mida armastad” ning avati õpilaste endi koostatud näitus “Kapist välja”. Üheks keskseks ettevõtmiseks kujunes installatsioon “Riiete teekond”, kus 2.–4. klassi õpilased heegeldasid vanadest T-särkidest keti, mis kujundas võimla põrandale maailma mandrite piirjooned, ning kogu kool paigutas sinna nööpe oma rõivaste päritolumaade tähistamiseks. Lisaks toimusid taaskasutuslaat ja rõivaste parandamise töötuba, tolmeldajate vaatlusretked, õpilaste juhendatud töötoad jäätmete sorteerimisest ning mesilaste elutsüklit tutvustav etendus. Vanematele klassidele esines keskkonnaaktivist Heiki Hanso, rohetiim käis Energiaavastuskeskuses kliimamuutuste töötoas ning loodusõpetuse tundides arutleti näiteks, mida räägiks meie T-särk, kui tal oleks hääl. Nädal näitas, kuidas süsteemne ja loov lähenemine aitab noortel näha oma igapäevaste valikute seoseid üleilmsete keskkonnaküsimustega.

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium

19.–23.05 toimus PERGis maailmahariduse teemanädal, mis tõi kokku kogu koolipere ja kogukonna, et mõtestada planeedi kestlikkust ja üleilmseid seoseid. Nädala jooksul pandi proovile teadmised maailmahariduse Kahootis ja mälumängus Kilb, avati õpilaste loodud “nurjatute probleemide” projektide laat ning korraldati kirbuturg, kus noored ise olid eestvedajad. Kogukonnale pakuti mitmekesist programmi: avatud näidistunnid nii eesti kui vene keeles, koostööpartnerite ja MTÜde osalusega laat, maailmaharidusega seotud raamatute väljapanek ning kogukonnakino, kus näidati Eesti autorite Marta Pulga ja Ingel Vaikla dokumentaalfilme. EPAS aktiivgrupi õpilased vastutasid mitmete tegevuste korraldamise eest ning said kogemuse, kuidas luua sündmusi, mis kõnetavad nii koolikaaslasi kui ka laiemat kogukonda. Nädala läbivaks jooneks oli koostöö ja vabatahtlik panustamine, mille kaudu õpilased õppisid, et ka keeruliste globaalsete probleemide lahendamine saab alguse ühisest tegutsemisest ja väikestest sammudest oma kogukonnas. Tegevuste kohta saab lugeda kooli kodulehe maailmahariduse alalehelt.

Emili Kool

22. mail toimus Emili koolis kliimakonverents “Üks planeet. Üks võimalus!”, mille korraldasid 8. klassi õpilased oma koolikaaslastele 7.–9. klassidest. Konverents oli osa pikemast projektõppest, kus igal klassil oli oma fookus: 7. klassid tegelesid taaskasutusega, luues vanadest materjalidest uusi esemeid ja uurides nende keskkonnamõju; 8. klassid uurisid Eesti looduskaitsealasid ja energiatootmise võimalusi; 9. klassid aga analüüsisid oma esimese auto valiku keskkonnamõjusid. Projekti käigus harjutati nii uurimistööd, andmete analüüsi, võõrkeelsete allikate kasutamist kui ka avalikku esinemist. Konverentsi päeval avasid ürituse Mondo, Tallinna Loomaaia ja Eesti Loodusmuuseumi esindajad, seejärel esitlesid õpilased oma tulemusi postrite ja interaktiivsete töötubadena. Kogu protsess, alates uurimistegevusest kuni konverentsi korralduslike detailide lahendamiseni, oli õpilaste kanda, mis andis neile väärtusliku kogemuse nii koostöös, vastutuse võtmises kui ka sisukate kliimaarutelude eestvedamises.