15. Maa ökosüsteemidDigiülesandedTaustinfo
Kaitseme looduse mitmekesisust metsadest ja mägedest kuni rabadeni Ligi 31 protsenti meie planeedi maismaast on kaetud metsaga. Lisaks sellele, et nad rikastavad maa atmosfääri hapnikuga, pakuvad […]
Kaitseme looduse mitmekesisust metsadest ja mägedest kuni rabadeni Ligi 31 protsenti meie planeedi maismaast on kaetud metsaga. Lisaks sellele, et nad rikastavad maa atmosfääri hapnikuga, pakuvad […]
Kaitseme merd saastumise eest ja võitleme kalade ülepüügi vastu Ookeane ja merd on sajandeid nähtud kui lõputute kalavarude allikat. Sellise suhtumise tagajärjel on praeguseks täielikult […]
Hästi planeeritud, turvalised ja keskkonnasõbralikud linnad Enam kui pool maailma elanikest ehk üle 3,5 miljardi inimese elab tänapäeval linnades ning prognooside järgi on aastaks 2030 […]
Vähem ebavõrdsust riikide sees ja riikide vahel Rahvusvaheline kogukond on teinud suuri samme ebavõrdsuse vähendamiseks, kuid rikkuse jagunemine maailma elanike vahel on endiselt väga kaugel […]
Keskkonnasõbralik tööstus ja ettevõtlus ning ligipääs internetile ka vaesemates riikides Paljudele inimestele arengumaades jääb põhiline taristu nagu teed, vesi, kanalisatsioon ning internet kättesaamatuks. Suuremad investeeringud […]
Kõigile puhas joogivesi, ligipääs vetsudele ja pesemisvõimalustele Puhas, kõigile kättesaadav vesi on oluline osa maailmast, kus me elada tahame, ja selle saavutamiseks on planeedil piisavalt […]
Naistele ja tüdrukutele suuremad õigused ja võimalused Kuigi maailmas on Aastatuhande arengueesmärkide raames tehtud edusamme soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise suunas (sealhulgas ka tüdrukute […]
Taskukohane, kestlik ja nüüdisaegne energia kõigile Enamus inimeste jaoks on elekter tänapäeva elu iseenesestmõistetav osa. Iga viies inimene maailmas on aga sunnitud oma igapäevaseid toimetusi […]
24. aprill on Rahvusvaheline Moerevolutsiooni päev. Selle tähistamiseks korraldatakse koolis moe ja riietega seotud aktsioone. a) paneeldiskussioon vms aruteluring b) moe-show c) filmiõhtu d) riiete taaskasutuse töötuba […]
Klassis uuritakse ühiselt näljakaarti, mille leiab Development Educationi veebilehelt. Edasi jätkatakse aruteluga. Mida näljakaart maailma olukorra kohta ütleb? Milliseid inimõiguste küsimusi näljakaart püstitab? Milliseid väljakutseid […]
Rühmades arutletakse linnastumise heade ja halbade külgede üle, näiteks niisuguste tegurite üle nagu hariduse parem kättesaadavus, tõhusam ressursside jaotus, majanduslik areng, sotsiaalne lõimumine, kesised elutingimused, […]
Valik tooteid, mille elutsükli analüüsi teha: puuvillane t-särk klaaspudel ajaleht plasttopsis jogurt teksapüksid televiisor põrandavärv metallpurgis jalgratas kullast kõrvarõngad šokolaad Valitud toote elutsükli analüüs tehakse Bubbl keskkonnas, […]
Klassis vaadatakse Youtube’ist GIZonlineTV kanali videot „Climate Change Adaptation: it’s time for decisions now“. Seejärel arutatakse lühidalt nähtu üle. Missuguseid nähtuseid peetakse kliimamuutusteks? Missuguseid probleeme […]
Rühmades arutletakse linnastumise heade ja halbade külgede üle, näiteks niisuguste tegurite üle nagu hariduse parem kättesaadavus, tõhusam ressursside jaotus, majanduslik areng, sotsiaalne lõimumine, kesised elutingimused, […]
Ilma veeta ei ole elu. Vett tarbivad kõik elusolendid Maal. Vett ei teki Maal juurde ega kao, vesi on pidevas ringluses vedeliku, auru, lume ja […]
Õpilased saavad kontrollida oma teadmisi maailmamere kohta, kui avavad järgneva LearningApps keskkona lingi.
Keskkonnaprobleemide teema paremaks mõistmiseks on vajalik esmalt teada teemaga seonduvaid põhimõisteid. Neid mõisteid saab hästi meelde tuletada, täites LearningApps keskkonnas lünkharjutust.
Klassis mängitakse kliimamuutuse teemalist Kahoot! viktoriini. (Allikas: “Meie planeet, meie tulevik”, Euroopa Liit, 2015)
Klassis uuritakse allikaid: Rakenduse Kuhuviia veebileht, mis aitab oma jäätmetega toime tulla. Lääneriigid kupatavad oma e-jäätmed arengumaadesse, Pealtnägija, ERR Eestis tekkis 2014. aastal rõivafirma Afterlife, mis teeb uusi […]
Praegu tuleb suurem osa maailma energiast fossiilkütustest: naftast, maagaasist, kivisöest. Klassis uuritakse statistikat maailma energiatarbimise kohta, näiteks National Geographicu veebilehelt. Jätkub arutelu.