Kestliku arengu eesmärkide plakatidFotodTrükis
Kestliku arengu eesmärgid aastaks 2030 – 17 sammu, et muuta maailma! Aastal 2015 võeti ÜRO poolt vastu kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals), mida kõik […]
Kestliku arengu eesmärgid aastaks 2030 – 17 sammu, et muuta maailma! Aastal 2015 võeti ÜRO poolt vastu kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals), mida kõik […]
Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärk on tagada praegustele ja tulevastele põlvkondade sama head ja võrdsed elamistingimused. Kontseptsioon äratas avalikkuse huvi 1987. aastal, kui […]
Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. […]
„Soolise võrdõiguslikkuse tagamine on otsustav tegur iga riigi arengu ja stabiilsuse saavutamisel.” – Kofi Annan „Mitte ükski vahend arengu kiirendamiseks ei ole tõhusam kui naiste sotsiaalse, […]
FAKTID: Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil on praegu 192 liikmesriiki. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. 132 lõunapoolset riiki on moodustanud omaette grupi, nii-nimetatud Grupp 77 klubi. ÜRO […]
PUHAS VESI JA KORRALIK KÄIMLA EI OLE ENAM HARULDASED Viimase paari aastakümne jooksul on üha rohkem inimesi saanud puhta joogivee ja toimiva kanalisatsiooni. Mosambiigis, Nampulas, […]
Rahvusvaheliste korporatsioonide ehk hargmaiste ettevõtete tegevus toob arengumaade elanikele nii head kui ka halba. Rahvusvaheliste firmade positiivse mõjuna saab näha näiteks järgmisi punkte. Oma tegevust […]
Tänapäeva tööstus ning tootmine on üleilmastunud ning selle keeruline tarneahel ühendab riike, töötajaid ning tarbijaid üle kogu maailma. Üldiselt on selle protsessi juures prioriteediks kasumi […]
ARENG EI OLE VÕIMALIK ILMA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSETA Ilma naisteta oleksid ühiskonnad vaid poole „võimsusega“. Naiste haridus ja töö aitavad kaasa perede heaolule ja kiirendavad ühiskonna […]
FAKTID: Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni, ning vastu võtta teiste arvamusi ilma tsensuuri ja karistuse kartuseta. Sõnavabadust nimetatakse […]
Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Riigisiseste […]
Koos majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise üleilmastumisega muutub ka poliitika. Märksõnadeks on üha suurem vastastikune seotus ja sõltuvus, otsustusareenide paljusus ja killustatus, piiride hägustumine sise- ja […]
Lühidalt Kuigi arengumaade elanikkond linnastub kiirenevas tempos, elab kaks kolmandikku arengumaade kodanikest siiani maal. Maapiirkondades elavate inimeste osa on arengumaade rahvastikust koguni üle 70 protsendi. […]
Mõisted Põhi ja Lõuna on kõige enam kasutusel olevad metafoorid viitamaks jõukatele ja arenenud maadele põhjas ning vaestele arengumaadele lõunas. Põhjuseid, miks Lõuna on endiselt […]
Lühidalt Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. Ehkki tavamõistes peetakse pagulaseks […]
Lühidalt Üks laiemalt levinud tarbimise näitajaid on ökoloogiline jalajälg. Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja […]