Globaliseeruv maailm

Säästev areng ja tarbimine

Mis on säästev areng? Säästva arengu eesmärk on tagada praegustele ja tulevastele põlvkondade sama head ja võrdsed elamistingimused. Kontseptsioon äratas avalikkuse huvi 1987. aastal, kui […]

Säästev areng

Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. […]

Naised ja areng

„Soolise võrdõiguslikkuse tagamine on otsustav tegur iga riigi arengu ja stabiilsuse saavutamisel.” – Kofi Annan „Mitte ükski vahend arengu kiirendamiseks ei ole tõhusam kui naiste sotsiaalse, […]

ÜRO, julgeolek ja areng

FAKTID: Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil on praegu 192 liikmesriiki. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. 132 lõunapoolset riiki on moodustanud omaette grupi, nii-nimetatud Grupp 77 klubi. ÜRO […]

Vesi

Ilma veeta ei ole elu. Vett tarbivad kõik elusolendid Maal. Vett ei teki Maal juurde ega kao, vesi on pidevas ringluses vedeliku, auru, lume ja […]

Vaesus

Küsimusele, miks osa riike on vaesemad ja vähem arenenud kui teised, on palju vastuseid. Arengumaade vaesuse põhjusi võib leida nii ajaloost kui ka rahvusvahelisest poliitikast, […]

Toit

Tänapäeva toidutootmine ja -tarbimine on ebaefektiivne ja raiskav. Toitu jätkuks maailmas kõigile, kui see oleks ühtlaselt jaotunud. Umbes 1/3 maailmas toodetud toidust rikneb või visatakse […]

Sooline võrdõiguslikkus

ARENG EI OLE VÕIMALIK ILMA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSETA Ilma naisteta oleksid ühiskonnad vaid poole „võimsusega“. Naiste haridus ja töö aitavad kaasa perede heaolule ja kiirendavad ühiskonna […]

Sõnavabadus

FAKTID: Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni, ning vastu võtta teiste arvamusi ilma tsensuuri ja karistuse kartuseta. Sõnavabadust nimetatakse […]

Relvastatud konfliktid

Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Riigisiseste […]

Rahvusvaheline koostöö

Koos majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise üleilmastumisega muutub ka poliitika. Märksõnadeks on üha suurem vastastikune seotus ja sõltuvus, otsustusareenide paljusus ja killustatus, piiride hägustumine sise- ja […]

Rahvastik

Lühidalt 2011. aastal jõudis maailma rahvaarv 7 miljardi inimeseni. Rahvastikukasvuga paralleelselt toimub linnastumine, mis on tänapäeval kiirem kui eales varem. Alates 2008. aastast elab enamik […]

Põllumajandus

Lühidalt Kuigi arengumaade elanikkond linnastub kiirenevas tempos, elab kaks kolmandikku arengumaade kodanikest siiani maal.  Maapiirkondades elavate inimeste osa on arengumaade rahvastikust koguni üle 70 protsendi. […]

Põhja-Lõuna suhted

Mõisted Põhi ja Lõuna on kõige enam kasutusel olevad metafoorid viitamaks jõukatele ja arenenud maadele põhjas ning vaestele arengumaadele lõunas. Põhjuseid, miks Lõuna on endiselt […]

Pagulus ja põgenikud

Lühidalt Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. Ehkki tavamõistes peetakse pagulaseks […]

Ökoloogiline jalajälg

Lühidalt Üks laiemalt levinud tarbimise näitajaid on ökoloogiline jalajälg. Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja […]

Muldade vaesumine ja kõrbestumine

Kõrbestumise käigus väheneb piirkonna taimkate, väheneb ka mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas, mõjutades rohkem kui 110 riiki. Peale Aafrika on […]

1 2 3