Osale EPASe seminaril tulevikuoskustest ja nende arendamisest

Eelmise aasta septembris Euroopa Parlamendis esinedes nimetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen 2023. aasta Euroopa oskuste aastaks, tegelemaks väljakutsete ja võimalustega, mis kaasnevad digitaalsete ja roheliste üleminekutega.

Ka Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 toob välja, et elame uutel tehnoloogiatel põhinevas ühiskonnas, kus haridusel on kriitiline roll ühiskonna kultuurilise ja ökoloogilise kestlikuse tagamisel. Kiiresti muutuv ühiskond nõuab seniste oskuste ümberkujundamist – valmis tuleb olla karjääripööreteks ja pidevaks õppimiseks. 

Sellest lähtuvalt on Eesti hariduses võetud eesmärgiks võimaldada järjest enam paindlikku ja individualiseeritud õppimist – õppimine peaks lähtuma ennastjuhtiva õppija vajadustest ning toetama iga õppija kujunemist demokraatliku ühiskonna vastutustundlikuks liikmeks. Kõik noored peaksid saama maksimaalselt teostada oma potentsiaali isikliku ja ühiskondliku heaolu loomisel. 

Milline on õppimine, mis vastab tänastele ja tuleviku vajadustele? Milliste oskuste ja teadmiste arendamisele keskenduda?

Ennastjuhtivaks õppijaks ja kodanikuks kujunemisel on lisaks erialateadmistele väga olulised erinevad üldpädevused, sealhulgas tulevikupädevused. Need on kokkuvõtlikult teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad tulla toime üha keerukamas ja kiiresti muutuvas maailmas. Tulevikupädevuste alla kuuluvad näiteks innovaatilisus, mudeldav mõtlemine ja uue meedia kirjaoskus, aga ka pehmed oskused nagu sotsiaalne intelligentsus, kultuuridevaheline pädevus, disainmõtlemine jpm (vt OECD Learning Compass 2030). Tulevikupädevuste kirjeldus haakub hästi värskelt avaldatud maailmakodaniku pädevusmudeliga, mis rõhutab oskusi nagu säilenõtkus, empaatia ja kriitiline mõtlemine, kuid toob sisse ka globaalse vaate ning teadmised vastastikusest sõltuvusest, sotsiaalsest ebavõrdsusest jpm.

EPAS programmi seminaril teisipäeval, 21. veebruaril 2023 võetamegi fookusesse tulevikuoskused digitaal- ja tehnoloogiasektori ning sotsiaalteaduste ja humanitaaria valdkonna vaates. 

Küsime õpetajatelt, koolijuhtidelt ja noortelt järgmist:

  • Millistele oskustele on tänases haridussüsteemis vaja rohkem rõhku panna? Millist eriala võiks õppida, et ennast ebakindlaks tulevikuks ette valmistada?
  • Millised on olulised väärtused ja hoiakud nii tuleviku- kui maailmakodaniku pädevuste vaates ning kuidas neid arendada? 
  • Tänased õpetajad on üles kasvanud mingil määral teistsuguses ühiskonnas. Õpilastele võib olla keeruline edasi anda ideid ja väärtusi, millesse õpetajad ise ei usu. Kuidas saab õpetaja endas vajalikke tulevikupädevusi arendada ja eelkõige ise tulevikuga sama sammu astuda?

Seminarile ootame õpetajaid, huvijuhte, koolide juhtkonna liikmeid jt haridustöötajaid ning aktiivseid gümnasiste.

Päevakava

13.00-13.30 Kohv ja tervitusamps Jõhvi Gümnaasiumis. Soovijatele ringkäik koolimajas
13.30-13.40 Seminari avasõnad
Lühiülevaade Jõhvi Euroopa Liidu infopunkti tegevustest (Margus Ilmjärv ja Lauri Jalonen)
13.40-14.00 Sissejuhatav ettekanne – “Mida õppida täna, et saada muutuvas tulevikus hakkama?” (Kristi Kuusemets)
14.00-14.45 Temaatiline paneelarutelu

Osalejad:
Kristi Kuusemets – Eesti Inseneride Liidu inseneride järelkasvu strateegia projektijuht
Kerda Eiert – Ida-Viru Haridusklastri koordinaator
Riina Vaht – Jõhvi Gümnaasiumi õpetaja ja Arukate Õpilaste Akadeemia eestvedaja
Lotte Teppe – Kohtla-Järve Gümnaasiumi G2 meditsiinimooduli õpilane

14.45-15.00 Kohvipaus
15.00-16.00  I töötubade sessioon
16.15-17.15 II töötubade sessioon
17.15-17.30 Kokkuvõte ja tänusõnad
 

Töötubade teemad
Kõikidesse töötubadesse on oodatud nii õpilased kui õpetajad

1. Teaduse populariseerimine noorte seas (Eesti Inseneride Liit)

Kuidas toetakse teadust ja innovatsiooni hariduse valdkonnas? Milline peaks olema haridustöötaja roll teadusliku mõtteviisi ning (allika)kriitilise mõtlemise kujundamisel ja kuidas seda teha? 

2. Haridusmaastiku suunad Ida-Virumaal (Ida-Viru Hariduskopter)

Millised on noortele vajalikud oskused Ida-Virumaa tasandil nii inseneeria ja tehnikateaduste kui ka sotsiaalteaduste valdkonnas? Millega tegeleb Ida-Virumaa Hariduskopter? Kuhu võiks nii haridustöötajate kui noorte arvates edasi liikuda?

3. Kes on maailmakodanik? (Mondo Maailmakool)

Millised teadmised, oskused ja väärtused aitavad noortel kujuneda teadlikeks maailmakodanikeks? Töötoas tutvustame maailmaharidust, värsket “Maailmahariduse Euroopa deklaratsiooni aastani 2050” ning “Maailmakodaniku pädevusmudelit”. Teeme läbi Mondo Maailmakooli uusima õpistsenaariumi – põgenemismängu “Greta jüngrid”, mille fantaasiamaailmas on kliimaaktivist Greta Thunberg saamas 100 aastaseks ja saadab tulevikust tänapäeva noortele salapärased kirjad.

Täpsem info

  • Osalemiseks palume täita registreerimisvormi. Registreerimise tähtaeg on 13.02.2023. NB! Kohtade arv on piiratud! Palume registreeruda esimesel võimalusel. 
  • Piiratud arvule osalejatest saame hüvitada transpordikulu. Palume sellest registreerimisvormis teada anda.
  • Üritus toimub Jõhvi Gümnaasiumis (Hariduse 5B, Jõhvi). Seminari avasõnu ja sissejuhatavat ettekannet on võimalik kuulata ka läbi Zoomi. 
  • Õpetajatele väljastame soovi korral digitaalse täiendkoolituse tunnistuse seminaril osalemise eest. Õpilastel on võimalus saada digitaalne tänukiri. Täpsema info edastame peale seminari toimumist.

Seminar toimub Euroopa Parlamendi partnerkoolide programmi EPAS raames koostöös Jõhvi Gümnaasiumi ja Ida-Virumaa Hariduskopteriga.