Projekt “Solidaarne kool”

Kui suur on kirjaoskamatus mõnes Kesk-Aafrika riigis? Kui paljudel inimestel puudub ligipääspuhtale joogiveele? Mis vahe on interkultuursel ja multikultuursel maailmal? Kui paljud meist oskaksid vastata õpilaste sellistele küsimustele? Kui paljud õpilased oskavad selliseid küsimusi küsida?

Eesti Rohelise Liikumise 2006. aastal läbiviidud säästva arengu uurimus¹ toob välja õpilaste huvi põlisrahvaste olukorra, kliimamuutuste ning ökoloogilise jalajälje vastu. Samas tunnistatakse arenguteemade vähest käsitlemist kooliprogrammis, kuna sobivaid materjale napib. Et Eesti haridusprogrammis on arengumaid käsitletud vaid põgusalt, on „Solidaarne kool” projektil oluline roll selle tühimiku täitmisel, andes õpetajatele võimaluse ennast arengumaade teemadega kurssi viia ning oma teadmisi ka õpilastega jagada. Projekti „Solidaarne kool” tähtsaim eesmärk on tõsta nelja Euroopa riigi (Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Eesti) elanike teadlikust arenguteemadest ning edendada rahvusvahelist solidaarsuskultuuri, sest riigid, mille elanikke ei huvita ning kes ei tahagi teada protsessidest ja sündmustest mujal maailmas, ei vääri definitsiooni „arenenud riik“.

Endiselt leidub eelarvamusi, mille kohaselt tulekski pooldada suletud ühiskondi, mitte avatust ja integratsiooni. Neid tihti teadvustamata eelarvamusi leidub meie ühiskonna kõigil tasanditel, sealhulgas ka koolides. Ühelt poolt on koolid kohad, kus tulevased kodanikud saavad hariduse ning kus toimub moraalse ja intellektuaalse arengu protsess. Teiselt poolt puuduvad koolidel tihti ressursid nende muutuste ja väljakutsetega toimetulemiseks. Tänapäeval on palju multikultuurseid riike, kus on koos palju erinevaid elustiile, kultuure ja traditsioone. Multikultuursusega puutuvad kokku kõik institutsioonid, järjest enam ka koolid. Kui nähtuse kohta puuduvad teadmised, võivad õpetajad, lapsevanemad ja lapsed näha neid nähtusi kui ohtusid oma kultuurile, mis võibki kaasa tuua eelarvamusi. Olukorrad, kus teisi kultuure mõistetakse hukka, sest on tahetud kaitsta oma kultuuri, aitavad paraku kaasa vaid ebatolerantsuse ja diskrimineerimise kasvule. Nii ei tekigi vundamenti, millelt võrsuks paindlikum ja tolerantsem arusaam kultuuride mitmekülgsusest. Tihti polegi see küsimus tahte puudumises, vaid probleem seisneb pigem uute meetodite, lähenemisviiside ning toetuse vähesuses.

Et aidata tõsta nii koolinoorte kui ka kogu ühiskonna teadlikkust arenevate maade olukorrast, probleemidest ja väljakutsetest, rikkamate ja vaesemate riikide suhetest, on jõud ühendanud viis Euroopa MTÜ-d (ProgettoMondo MLAL Itaaliast ja Amnesty International Itaalia haru, IEPALA Hispaaniast, KATE Saksamaalt ja Ühendus Humana Estonia Eestist), et üheskoos viia läbi Euroopa Liidu poolt toetatavat projekti „Solidaarne kool”. Projekti tegevused on peamiselt seotud koolidega, kuna just koolidel on kõige paremad võimalused kasvatada lastest vastutustundlikud maailmakodanikud. Arenevatest riikidest rääkimine ning nende probleemide käsitlemine koolitundides avardab õpilaste maailmapilti. Solidaarsus, sallivus ning vastutustunne on märksõnad, mis peaks iseloomustama tänaseid õpilasi, tulevasi maailmakodanikke.

Millised üritused?

„Solidaarse kooli” õpetajakoolitus

„Solidaarse kooli” õpetajakoolitustel tutvustatakse arengumaadega seotud teemasid ning jagatakse õppematerjale, mida saaks arenguteemade õpetamisel koolitundides kasutada. Materjalid käsitlevad inimõigusi ja põlisrahvaste õigusi, kliimamuutusi, õiglase kaubanduse teemasid, aastatuhande arengueesmärke ning kultuuride- ja riikidevahelisi suhteid. Kahepäevased koolitused toimuvad 2008. aasta septembrist novembrini ning osalema on oodatud kõik õpetajad ja huvijuhid. Samuti võivad koolitustel osaleda kolmanda sektori esindajad ja teised huvilised. Piirkondlikud koolitused toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Koolitus ja materjalid on osalejatele tasuta!

Õppematerjalid, mida projekti raames jagatakse, sisaldavad ülevaadet nii praegustest arenevate maade probleemidest kui ka riikide ajaloost ja kultuurist. Lisaks on koostatud hulk ülesandeid ja harjutusi, mida erinevates ainetes kasutada, ja viiteid lisamaterjalile. Materjalid sobivad kasutamiseks nii sotsiaalvaldkonna tundides, näiteks ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja meedia tundides. Samuti humanitaarainetes, näiteks kunsti-, muusika-, ja kirjandustunnis. Leidub ka harjutusi geograafia, loodusõpetuse, aga ka majanduse ja matemaatika tundidesse.
Interneti keskkonda luuakse foorum, mis võimaldab igaühel aktiivselt arengumaade teemadel arutleda. Lisaks koolitustele ja üldharivatele üritustele luuakse projekti raames koduleht www.solidarityschool.eu, kus info nii eesti, saksa, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles. Samuti antakse välja internetipõhist ajalehte, mis täiendab õppematerjale illustreeriva materjaliga ning annab ülevaate ka sellest, millised on projekti edusammud viie osaleva organisatsiooni kodumaadel Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ning Eestis.

Solidaarsusnädalad

Koolid, kus ollakse arengumaade teemadest rohkem huvitatud, on oodatud korraldama solidaarsusnädalaid, mille raames võib organiseerida filmiõhtuid, etendusi, õpilasturge, teemanädalaid (põhinedes näiteks mõne maa või piirkonna kultuurile), näituseid, kohtumisi erinevate kultuuride esindajatega (külalisesinejad). Solidaarsusnädalaid võivad koolid korraldada iseseisvalt või kaasata erinevaid organisatsioone: lisaks Humana Estoniale on samas valdkonnas tegevad näiteks MTÜ Mondo ja Eesti Roheline Liikumine, samuti mitmed Arengukoostöö Ümarlaua liikmesorganisatsioonid ja teised arengukoostöö ja kultuuridevaheliste suhetega tegelevad ühendused. Solidaarsusnädalate raames tutvustatakse erinevate Aafrika ja Lõuna-Ameerika riikide kultuuri ning ajalugu, kohtutakse nende kultuuride esindajatega, jagatakse infot koostöövõimaluste kohta Aafrika ja Ladina-Ameerika organisatsioonidega.
Projekti lõpuks on loodetavasti suudetud innustada nii õpetajaid kui õpilasi enam huvi tundma arenevate maade murede ja rõõmude vastu ning panustama nende maailma elanike heaolusse, kellel puudub tihti söök laualt ja katus pea kohalt. Läbi õpilaste ja koolis korraldatud ürituste jõuab projekti idee ka osalejate perekondade ja sõpradeni ning ühiskonnani tervikuna.

¹ Mähar, L., Kiisel, M. (2006).Eesti Roheline Liikumine.Säästev areng õpetajate ja õpilaste hinnangutes. Küsitlusuuring