Õpilaste silmaringi arendavad suhted sõpruskoolidega

Kontaktid välisriikidekoolidega on hea viis  õppida ajalugu ja ühiskonnaõpetust.

Uus riiklik õppekava näeb ette õppimise viimise ka klassiruumist välja, aga lisarahastust sellega koolidele ei kaasne. „Seetõttu tuleb kasutada võimalusi, mis õppimiskogemust laiendavad, kuid lisaraha ei nõua,” selgitas Mare Oja Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsist. Suhtlemine teiste riikide õpilastega interneti abil on üks selline võimalus. Paremal juhul on sõpruskoole ka külastatud ja eksootilisi külalisi Eestis vastu võetud.

Uus õppekava võimaldab gümnaasiumi valikainetes projekte, mille hulka kuulub sõpruskoolidega suhtlemine. „Näiteks suhtleb HTG-s Ghana sõpruskooliga õpilane, kes teeb seda valikkursuse lõputööna,” selgitas Afga­nistani sõpruskoolide projekti koordinaator Maari Ross.

Seda ei anna õpik ega dokfilm
Kes on sõpruskoolidega seotud, soovitab kõigil sellistes ettevõtmistes osaleda. Rossi hinnangul ei tasu enne laiemat arutelu siiski veel rääkida sõpruskoolide süsteemi riigi tasemel juhtimisest. Rahanappusel ei saa seda panna kooli ja hariduse otseseks kohustuseks. „Selleks oleks vaja ka Mondo maailmahariduskeskuse taolist kõikehõlmavat lüli kooli ja riigi vahele,” täpsustas ta. Algatuseks soovitab Ross igal koolil proovida kirjutada sõpruskoolide projekt õppekavasse.

Hiljuti lõppenud kolmeaastase projekti käigus loodi sõpruskontakte Eesti ja Afganistani koolide vahel. Selle aja jooksul leidis Lähis-Ida suhteliselt rahutust riigist partnerkooli 11 Eesti õppeasutust. „Meie koolidel pole veel tavaks võtta sõpruskooli kaugemalt kui Euroopast ega kutsuda kooli külalisi arenguriikidest või islami­kogukonnast,” rääkis Ross. Tema sõnul annavad säärased sõpruskoolid noortele aga väärtuslikke elamusi ja kogemusi. „Kindlasti annab suhtlemine sõpruskooliga midagi sellist, mida ükski õpik või isegi dokumentaalfilm edasi anda ei saa,” selgitas Ross. Sõpruskool aitab kaugeid teemasid õpilastele lähemale tuua, lisaks muudab see koolid vähem faktidele suunatuks ja õppekavas kinniolevaks. Seda lähenemist toetab ka Mare Oja, kelle sõnul on ühiskonnaõpetus olemuselt praktilise suunitlusega. „Teoreetilisi teadmisi peakski omandama praktilise kogemusega koos,” lisas ta.

Afganistanis käinud MHG ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Piret Tänava sõnul hindavad õpilased kõrgelt vaheldust ja uuendusi. „Afganistani puhul tekitas suuremat huvi ka see, et õpilased on meediast saanud taustateadmised ja eelarvamused, mida proovile panna,” selgitas Tänav.

Afganistani projektis kirjutasid noored näiteks poliitikutele kirja ning andsid selle üle Eesti ja Suurbritannia parlamendile. Mõeldi välja islamikogu­konna probleeme käsitlev näidend ning tehti uurimistöö Eestis elavatest afgaani põgenikest. Sõpruskoolide projekti vedanud Maari Rossi sõnul on need vaid üksikud näited, mis andsid kogemuse olla ühiskondlikult aktiivne. „Võib loota, et õpilased mõistavad edaspidi paremini ka ühiskonnaõpetust,” lisas ta.

Globaalsed teemad, (enese)kriitiline meel
Sõpruskoolidega tegeleva MTÜ Mondo maailmahariduskeskuse üks eesmärke on suunata õpilasi uurima globaalseid teemasid ning kriitiliselt hindama ka enda väärtushinnanguid ja hoiakuid. „Üks tähtsamaid õpitulemusi kooli väärtuskasvatuses peaks olema noorte aktiivsus,” hindas maailmahariduskeskuse juhataja ja UNESCO ühendkoolide koordinaator Eestis Johanna Helin.

Kultuuriliselt kireva, konfliktirohke ja üha enam globaliseeruva maailmaga toime tulemiseks noori ettevalmistav UNESCO ühendkoolide võrgustik on koolidele tunnustuseks aktiivsuse eest. Sinna kuuluvaid koole innustatakse uurima valdkondi ja osalema projektides, mis on otseselt seotud ühiskonna ja ajalooga. „UNESCO koolid arendavad, kohandavad ja kasutavad uusi õppematerjale ning koguvad, analüüsivad ja annavad edasi oma kogemusi rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil,” selgitas Helin.

Eestis kogub üha enam populaarsust välisriikide õpilastega internetipõhist koostööd pakkuv programm „Sõpruskoolid Euroopas / eTwinning”. Eesti õpetajad ja õpilased on sel õppeaastal osalenud selle raames koguni 105 projektis.

Veebipõhine töö on popp
Veebipõhine projektitöö sobitub hästi ka uue õppekava nõudmistega. „Tööd ei tehta hinde saamiseks, vaid uurimistulemuste võrdlemiseks partnerkooli õpilastega,” tõi eTwinningu projektijuht Elo Allemann näite hea tagasiside kohta. Samuti ei saa alahinnata rahvusvahelise suhtlemise kogemust ja laste identiteeti kujundavat rolli.

Kuressaare gümnaasiumi õpilased on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Madli-Maria Naulaineni eestvedamisel osalenud mitmes eTwinningu projektis. Üks selliseid on fotovaatlus, kus õpilaste ülesanne on pildistada, mis on nende kodukoha keskkonnas hästi ja mis halvasti. Sama teevad õpilased Euroopa eri riikides eesmärgiga tulemusi võrrelda. „Nii tuleb välja, millised väärtused on noortel ühes või teises paigas,” selgitas ta.

Ajalootunnis on põnevad võrdlevad projektid. Ühes neist kõrvutati riikide Teise maailma­sõja käsitlusi. „Huvitav on näha, kui palju eri nüansse puudutatakse selle sõja õpetamise juures,” kirjeldas Nau­lainen. Tema sõnul ei tasu õpetajatel projektides osaledes peljata võimalikku lisatööd, vaid pigem hinnata suurenevat õpimotivatsiooni ja õpilaste arenevat võimet õppeainete vahel seoseid luua.

Allikas: Õpetajate Leht, 4. mai 2012

Autor: Martin Rits

Foto: Maari Ross – Hiljuti lõppenud kolmeaastase projekti käigus loodi sõpruskontakte Eesti ja Afganistani koolide vahel. Fotol on Afganistani koolitüdruk.