III. infopäev Rakveres 19.04

Rakvere noortekeskuse sõbralikes ruumidesse kogunes sellel päikesepaistelisel pühapäeval päris mitu särasilmset noort inimest, veidi alla kümne. Eks puudujatel olid omad põhjused, mõnel näiteks oli idee juba nii küps, et ei pidanudki tulema.

Niki, Hanna, Erik, Teele, Šurik ja Annemai olid kohal tegelikult juba päev varem, et arutada sotsiaalkampaaniate videokeelde panemise ideid. Saladuskatte all võin öelda, et päris tegutsemiseni me seekord ei jõudnud. Paar ideed koorus välja küll. Näiteks „teeme ära iga päev“ idee, mis peaks kutsuma inimesi enda ümber puhtust hoidma iga päev, mitte ainult kord aastas. Hambaid peseme ju iga päev, jäätisepaberi ja kohvitopsi võime ka iga päev prügikasti visata. Teine video idee käsitles ajapuuduses kannatavate inimeste lauamänguga tülitamise ekperimenti. Kuni ööni mängisime „A-Ü“ lauamängu.

Ega siis tuumikgrupp ainult ajusi ragistanud, olime ju noortekeskuses, mängude paradiisis. Ping-pong, piljard, lauamäng, mille nime ma ei mäleta jätkusid vara juba järgmisel hommikul. Täpsemalt kell 10, tund aega enne teiste saabumist. Vaikselt hakkas rahvast imbuma.

Noored meediatudengid, krabistasid millegagi teises toas juba tükk aega. Kui nad lõpuks näpuvärvide ja suure valge paberiga välja ilmusid, siis ei olnud veel midagi selge. Iga üks pidi valimal nelja värvi seast omale kõige südamelähedasema – roheline-keskkond, sinine-inimõigused, kollane-oli ka midagi ja punane-sallivus, panema käe näpuvärvide sisse ja vajutama suurele valgele paberile oma isikliku käejälje. Kõigil käed mõnusalt värvised, juhatasid toredad tüdrukud meid hästivalgustatud pingile kaamera ette istuma. Nagu pihitoolis, oma valitud värviga käsi üleval, pidime pihitima, mida värviga seostuv märksõna meile tähendab. Pärast seda kui südametunnistus sai puhtaks räägitud võis igaüks ise otsustada, mida ta värvise käega peale hakkab. Minu teada keegi koju ei läinud niiviisi. Lõpuks tegid korraldajad ise ka sama asja ja rääkisid meile ka, miks, kus ja kuidas nad selle mõnusa ettevõtmiseni jõudsid. Lõppkokkuvõttes paisis, milline väärtus meie seltskonnas viibivatele inimestele kõige enam korda läheb.

Edasi jätkus programm inimõiguste lühiülevaatega, mille viis läbi MTÜ Mondo inimõiguste spetsialist Maari. Meeletu kiirusega võtsime kõik inimõigused läbi. No peaaegu. Tekis paar päris pingelist arutelu. Kuidas on lood ema kõhus oleva tegelase inimõigustega? Mis rolli mängivad traditsioonid erinevate maade põhiseaduste ees? Jne. Teooria lõpus saime ise ka ühe keerulisema tõestisündinud olukorra läbi mängida. Palgalõhe. Lepingud. Inimõigused….

Peale seda olid kõik enam-vähem näljast nõrkemas. Jalutasime läbi kauni Rakvere The Art kohvikusse, kus igaüks sai valida omale meelepärase lõunasöögi. Rannerile jäi pannkoogist väheks ja ta jooksis friikate järele. Söögilauas demostreeris seitsmekordne Eesti meister males, Niki, meile oma oskusi.

Tagasi noortekeskusesse jalutades, hakkasime vaikselt juba ideedegenereerimise faasi jõudma. Peatusime Rakvere kesklinnas „Patriku majade“ juures ja igaüks sai tulistada, täiesti suvaliselt oma ideid. Veebisait, mis koondab kokku kõik noortele suunatud odavad koolitused. Kodutute lugude näitus koos hingematvate piltidega. Oksekotid peale kella 1 öösel Tartus Rüütli tänaval. Grafitikunstnikud salaja juhuslikult Tallina Linnahalli katma. Sport vangisolijatele..jne.

Noortekeskuses valisime välja parimad ideed. Niki jagas meid gruppidesse ja aitas ideed lõpuni välja arendada. Uskumatu, eesmärk sai täidetud, ideed loksusid paika, infopäev sai läbi. Päike paistis edasi. Kõik läksid koju.