Demokraatia

Arhiveeritud

• Taustainfo
• Kultuuridevaheline dialoog
• Areng, koostöö ja rahvusvahelised lepped
• 16+
• 13–16
• 10–13
• 7–10
• Sotsiaalained
• Loodusained
• Eesti keel ja kirjandus
• eesti

Lühidalt

Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Mis on demokraatia?

Demokraatia mõiste on juba aastatuhandeid vana. Loetakse ju demokraatia hälliks Antiik- Kreekat, kus demokraatia tähistas „rahva võimu“ kõige otsesemal kujul: otsuseid tehti häälekatel rahvakoosolekutel. Tänapäeva demokraatia on enamasti esindusdemokraatia (kaudne demokraatia), see tähendab, et inimesed saavad võimu teostada kellegi teise kaudu. Üldiselt mõistetaksegi nüüdisajal demokraatiana valitsemisvormi, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus (on täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim), seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

https://flic.kr/p/eQJG6S

Miks just demokraatia?

Kuigi ka demokraatliku riigikorra puhul esineb probleeme, on seda siiski peetud seni välja mõeldud valitsemisviisidest parimaks. Seda eeskätt seetõttu, et demokraatlikus riigis on inimeste õigused võrreldes teiste valitsemisvormidega (nagu autoritaarkord, diktatuur) palju paremini kaitstud. Demokraatia eesmärgiks on see, et kõik inimesed oleksid seaduse ees võrdsed, kõigil oleks võimule võrdne ligipääs, õigused-vabadused oleksid seadustega kaitstud ning nende täitmist ka järgitaks.

Tihti räägitakse demokraatlikust valitsemisest ning põhimõtetest kui väärtusest omaette. Neid peetakse oluliseks ning pea kõik riigid ihkavad olla demokraatlikud, kas või näiliselt. See peegeldab, et demokraatia mõiste on muutunud järjest populaarsemaks, aga ka avaramaks. Vahel riigid küll kuulutavad, et järgivad demokraatlikke põhimõtteid, selle varjus esineb aga probleeme kas kodanikkonna osalemisega poliitikas või hoopis inimõiguste austamisega, vahel nimetatakse neid ka „liba- või pseudodemokraatiateks“.

Selleks, et demokraatlik kord oleks läbipaistev ning toimiks ka tegelikkuses, peavad pingutama nii poliitikud kui ka riigi kodanikud, seda eeskätt valimiste kaudu, aga ka tegusa kodanikuühiskonna kaudu (erinevad ühendused, liikumised).

Demokraatia toimimist mõõdetakse erinevate näitajate alusel. Üks põhjalikumaid on ajakirja The Economist ekspertgrupi arvutatav demokraatia indeks (10 palli skaalal, mida demokraatlikum, seda kõrgem indeks).

Selle juures võetakse arvesse:

valimisprotsessi ja pluralismi;
kodaniku kaitset valitsuse omavoli eest;
valitsuse toimimist;
rahva osalemist poliitiliste otsuste kujunemises(mittetulundusühingute ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu, rahvaalgatusi) ja;
poliitilist kultuuri.

Kas teadsid, et . . .

… 2011. aasta detsembris avaldatud Economisti raporti järgi oli demokraatia kõikjal maailmas tegemas vähikäiku. Täisdemokraatlike riikide arv oli vähenenud 30-lt 26-le (väljalangejate hulgas ka Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka, Sloveenia) Miks nii? Loe lisa: http://poliitika.postimees.ee/383462/peet-kask-murelik-raport-demokraatiast/
…Eesti demokraatia indeks oli 2011 a. kümnepalliskaalal 7,7 ( maailmas 33.kohal), jäädes kahe aasta taguse ajaga samale tasemele. Nõrgimaks kohaks oli just rahva osalus poliitikas, sh madal parlamendivalimistel osalejate protsent, inimeste huvi poliitika vastu, valmidus osaleda rahumeelsetes meeleavaldustes jne. Mis võiks olla selle põhjuseks?
…rahva usaldus poliitiliste institutsioonide osas kahaneb paljudes riikides
…osades riikides ohustab demokraatiat kasvav sotsiaalne rahulolematus (majanduskriisiga seoses on kasvanud immigrantide vastased meeolud, populism)
…terrorismivastane võitlus võib inimeste demokraatlikke õigusi vaikselt minema pühkida. Näiteks on USA ja Ühendkuningriigid just sellepärast täielikult demokraatlike riikide nimekirja lõpuosas.
…Ida-Euroopas tegi demokraatia 2011. aastal järjekordse tagasikäigu. Tervelt 12 regiooni riigi demokraatia tase langes.
… täielikult demokraatlike riikide hulgas on lisaks rikastele Lääneriikidele ka kaks Ladina-Ameerika(Uruguay, Costa Rica) riiki, üks Kesk-Euroopa riik (Tšehhi)ja üks Aafrika riik (Mauritius). Järelikult ei ole kõrge majanduslik areng demokraatia olemasolu jaoks ainuvõimalik eeldus.

Mõtlemisainest:

Kas demokraatia on universaalne, kõigile maailma riikidele igal hetkel sobilik riigivalitsusvorm?
Milliseid näiteid võib tuua näiliselt edukatest, kuid mittedemokraatlikest riikidest? Millised tingimused on demokraatia toimimiseks vajalikud?
Kuidas suhtuda sellesse kui välisriigid sekkuvad teise riigi siseasjadesse, näiteks seal demokraatliku korra kehtestamise eesmärgil? Kas võib teha vahet humanitaarsetel kaalutlustel sekkumisel (nt tsiviilelanike tapmise, genotsiidi korral) ja nn demokraatia ekportimise vahel?
Kui suur peaks olema ühe riigi otsustusõigus oma valitsemismudeli valikul?
Millised on demokraatliku süsteemi eelised, miks valitakse paljudes riikides võimule autoritaarsemaid jõude?
Demokraatia on vaieldamatult meie aja olulisim poliitiline sõnakõlks. Seda sõna kasutavad kõik, kuid mida see õigupoolest tähendab? Kas seda saab defineerida, mõõta või kindlustada? Saab seda osta, müüa või ümberistutada? Võib see kasvada või surra? Mida tähendab demokraatia neile, kes sellest isegi kõneleda ei saa? Mida see tähendab neile, kes sellesse ei usu? Mida tähendab demokraatia sinu jaoks?

Demokraatia plussidest ning miinustest loe lisaks nt http://memokraat.ee/2010/01/demokraatia-ilu-ja-valu/

Allikad

Eiu.com, Freedomhouse.org, Wikipedia.org.

Tagasi