5.2 Muldade vaesumine ja kõrbestumine

Arhiveeritud — Kategooriad:
• • Taustainfo
• • Keskkond, kliima ja kestlikkus
• • Toit ja vesi
• • 16+
• • Sotsiaalained
• • Loodusained
• • eesti

Kõrbestumise käigus väheneb piirkonna taimkate, väheneb ka mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas, mõjutades rohkem kui 110 riiki. Peale Aafrika on kõrbestumine levinud ka Aasias, Põhja-Ameerikas ja Austraalias.

Kõige rohkem mõjutab kõrbestumine Aafrika mandrit, millest 2/3 on kõrb või väga kuivad alad. Sellest omakorda 3/4 on kaotanud oma endise väärtuse. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt, keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Ka 27% Hiina pindalast on kõrbestunud ja see ala suureneb iga aastaga 2460 ruutkilomeetri võrra. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbeks muutunud hinnanguliselt Brasiiliasuurune ala.

Taustainfo tekst on osa valikkursusest “Globaliseeruv maailm”. Loe edasi Opiqu platvormil: peatükk 5.2.