Maailmakooli haridusseminar innustas osalejaid tulevikulootusest tegudeni

Maailmahariduse valdkonnas hetkel olulistele teemadele keskendunud seminarilt jäi enim kõlama mõte tulevikulootusest, mis innustab nii noori kui haridustöötajaid tegutsema jätkusuutlikuma maailma nimel. 

Seminari keskmes olnud maailmahariduse üks oluline märksõna “tulevikulootus” tähendab lühidalt öeldes võimet jätkusuutlikumat ja võrdsemat maailma ette kujutada. Hariduse roll siin on väga oluline, sest just kujutlusvõime arendamine on fundamentaalne osa haridusest ning võiks veel enamgi fookuses olla, märkis seminari peaesineja Dr Phill Gittins organisatsioonist World Beyond War. See oskus on aga oluline alustala toetamaks noorte aktiivset osalust ja tähendusrikast panustamist teemadesse, mis neid, teisi inimesi ja planeeti puudutavad. Keeruline on tegutseda parema maailma nimel, kui me seda vaimusilmas ette kujutada ei oska.

Tulevikulootus paneb tegutsema

Mõtet arendati edasi paneelarutelus, kus osalesid lisaks Gittinsile ka Ukraina õpetaja Hanna Yaremenko Vanalinna Hariduskolleegiumist, 7. klassi õpilane Eleriin Kuum Jakob Westholmi Gümnaasiumist ja Gaia Akadeemia eestvedaja Toomas Trapido. Panelistid rõhutasid, et maailmahariduse roll on väga oluline, eriti mõistmine, et igaüks on osa maailmast, mis on omavahel ühenduses ning kõik osalevad aktiivselt maailmas toimuvates protsessides ka siis, kui me sellest teadlikud ei ole. Tulevikulootus on miski, mis meid kõiki parema maailma nimel liikumas hoiab, tõdes Hanna Yaremenko. Ukraina õpilaste jaoks Eestis on see lootus turvaliseks eluks nende kodumaal, kuigi tänases kontekstis on see enesestmõistetavalt eriti keeruline. 

Selleks, et iga õpilane mõistaks oma vastust turvalisema maailma loomisel ning lahenduste leidmisel, pole aga ühtset lähenemisviisi.. Hariduspsühholoogia teadur Grete Arro tõi oma sõnavõtus välja, et uute teadmiste loomisel on tõhusaim järjekord alustada praktikast ning siis liikuda teooria juurde. Toomas Trapido tõi paneelarutelus välja, et aktivism on vahest nagu soovitus ainult sisse hingata – ainult teha-teha, aga meil on vaja ka välja hingata, võtta aega ka refleksiooniks ja koos mõtlemiseks. Ta tutvustas kolme aktivismi viisi viidates Joanna Macy tööle: millegi hoidmine või vastu seismine, kui midagi on vaja kaitsta; uute struktuuride ehitamine, kui on tegemist ökokülade või rahuprojektidega; maailmavaate ja teadlikkuse muutmine, mis loob kõige suuremat muutust. 

Oluline on empaatia

Tulevikulootuse ja tegutsemise üks väljakutse on olla võrdlemisi turvalises Globaalses Põhjas ning tunda samal ajal empaatiat nende suhtes, kes on täna kriiside keskel, leidsid panelistid. Rääkides aga keskkonnast ja kliimamuutustest on väljakutseks looduse iseväärtuse mõte, mis ütleb, et loodusel ja kõikidel liikidel on õigus olemas olla, tõi välja Grete Arro. Loodus ei pea olema meile kuidagi kasulik “loodusresurss” või nautimiseks, vaid sellel on lihtsalt olemise õigus. Arro nentis ka, et rohkem võiks haridus toetada harjumust olla looduses midagi muud tegemata.

Ka maailmahariduse seminaril toimunud töötoad avasid tulevikulootust mitme erineva nurga alt, tuues sisse kliimamuutuste teema, juhendatud lugemise meetodi empaatia arendamiseks, emotsioonide teadlikustamise olulisuse, empaatia olulisuse ühise keele leidmisel ning maailmakodaniku pädevusmudeli. Töötoad viisid läbi Dream in Green USA-st, ARPOK Tšehhist, Gutsy Go Eestist, Mondo Ukraina Akadeemia ja Maailmakool.

Maailmakooli Haridusseminar “Tulevikulootusest mõtestatud tegudeni” toimus 30. mail 2023 PROTO avastustehases ning seal osales üle 80 hariduseksperdi ja õpetaja. Vaata pilte. 

Seminar toimus MTÜ Mondo projektidest “Maailmaharidus – teadlik tegutsemine õiglase, kestliku ja rahumeelse ühiskonna nimel”, mida rahastab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, ”Sunnitud rändEST”, mida rahastab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), ja “Global Education Teachers Club”, mida rahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmist.