2009. aasta hõimupäevadel näidatavate filmide nimekiri

Dokumentaalfilmid:

JURI VELLA MAAILM

Dokumentaalfilm räägib metsaneenetsi ühiskonnategelasest ja kirjanikust Juri Vellast, mehest, kes vastukaaluks pealetungivale “tsivilisatsioonile” on loonud oma maailma. 10 aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks. Ta rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuskompleksi, kuhu kolisid elama ka tema kaks tütart peredega. Tegemist pole lihtsa karjakasvatustaluga, vaid omaette väikese maailmaga, mis peab sealsetele elanikele pakkuma kaitset Siberi põlisrahvaid varitsevate ohtude eest, milledeks on ühelt poolt alkoholi põhjustatud degenereerumine ja teiselt poolt traditsioonilistele elatusaladele vaenulik Vene riigi ekstensiivne majanduspoliitika. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta oma talvelaagrisse rajanud kooli, kus viit last õpetavad kaks ukraina päritolu õpetajannat.

Lisaks põdrakasvatusele ja sellealasele ühiskondlikule tööle (Juri Vella on Handi-Mansi AR Erapõdrakasvatajate Liidu esimees) on ta loonud Varjogani vabaõhumuuseumi, etnograafilise ja (põhiliselt enda salvestatud) videoarhiivi hantide ja metsaneenetsite elust.
Kriitik Andres Laasik kirjutas Eesti Päevalehes (13.02.2003): “Tõsielufilm Juri Vella maailm räägib midagi olulist. Lugu mehest, kes naaseb põhja-põdrakasvatuse ja tundraelu juurde, õpetab ellujäämist iseendana.”

stsenarist, režissöör, operaator, helioperaator ja produtsent Liivo Niglas
Valmimisaasta 2003
Dokumentaalfilm 58 min

vene ja neenetsi keeles
filmist on koopiad ingliskeelsete, venekeelsete, prantsuskeelsete ja eestikeelsete subtiitritega
http://www.suri.ee/klubi/vellamaa.html
http://www.eki.ee/suri/klubi/press41.html

DVD

ELAVANA MAETUD

Filmi algmaterjal on üles võetud kunagises kloostrikülas D´azarvis (Jašozero) 2005. aasta juulis. Dokumentaalset käsitlust raamib Põhja-Venemaal laialt tuntud muistend „endamatjate tšuudide“ kohta. Seda on vepslased kõnelnud paiguti ka iseendi kohta. Feliks Oinasele toetudes võiks legendi algupära pidada ka õigeuskliku impeeriumi koloniaaltegevuse õigustuseks „vaimupimedate paganate“ hävitamisele.

D´azarvi viimane päriselanik Maria Anisimova meenutab kompromissitu ausameelsusega 1920ndatel ja 1930ndatel toimunud ulatuslikku topoklasmi (kohaliku kultuuriruumi kahjustamist) ja sellele järgnenud etnotsiidi (rahvahävingut). Oma jõuliselt eetiliste hoiakute ning pärimussidusa maailmavaatega osutub Maria paikkondliku mälu suurepäraseks hoidjaks. Maria ema oli vepslane Vehrutšeist ja isa pooleldi venelane Kušlegast (veps. Kus’selga). Maria pagižeb vepsa keelt tönkamisi, sest paar-kolm aastakümmet selle vaegkasutust on muutnud kõnelemise vaevaliseks.

Siin laante rüpes elunevad aga ka järve-, sauna-, maja- ja metshaldjad ja käivad kalmulised. Kui saunas, laudas või järve ääres põhjendamatult käratseda või tülitseda, siis võib see kaasa tuua haldjarahva kättemaksu – keegi kas upub, eksib, lõpeb mõni loom või mõni maja hävib kahjutules. Üle kõige pelgab Maria aga äikseilma. Siis katab ta kinni aknad ja peeglid ning peidab ära terariistad.

Maria argiellu kuuluvad ka pühakud – Neitsi Maarja, Nikolai Imetegija ning kohalik kaitsepühak Iona Jašozerskii. Kahjuks oli need esiemade poolt pärandatud hinnalised puule maalitud ikoonid temalt äsja röövinud jõuk munkadena esinenud vargaid. Maria on intensiivne unedenägija ja -tõlgendaja. Pärast oma mehe lahkumist nägi ta abikaasat unes pea kõigil neljakümnel ööl. Kadunuke liigub kuue nädala vältel veel oma endistel radadel – kalavetel, õuel ja isegi kodutares. Maria on näinud ka mitmeid endeunesid – muuseas sellest, kuidas küla jääb kunagi täiesti inimtühjaks…

Filmi lõpetab rituaalne itkemine ning lahkunu mälestamine D´azarvi uuemal külakalmistul, kuhu filmi peategelane mattis hiljuti mehe. Tegelikkuses kestis esitus üle poole tunni, ent filmi jõudis pingestatud ja sugestiivsetest itkulauludest vaid kolme minuti jagu valitud lõike.

Filmi autorid: Madis Arukask ja Taisto Kalevi Raudalainen
Režissöör: Maarika Lauri
ETV 2006
DVD

BRIGAAD

Filmi tegevus toimub Lääne-Siberi Arktikas, tuulises tundras Jamali poolsaarel. Kaamera jälgib ühe neenetsi rändkarjakasvatajate grupi – Jar-Sale sovhoosi 7. brigaadi – igapäevaelu põhjapõtrade poegimisperioodil. See on brigaadi karjuste jaoks kiire ja töine aeg, sageli sõltub just neist äsjasündinud vasikate ellujäämine. Esile tulevad ka neenetsite traditsioonilist eluviisi ähvardavad ohud. Filmile annavad rütmi brigaadi pidev rändamine ühelt karjamaalt teisele.

Režissöör/stsenarist/operaator: Liivo Niglas
Heli: Mart Otsa ja Liivo Niglas
Monteerija: Marju Juhkum
Produtsendid: Liivo Niglas ja Reet Sokmann
VHS

PÄIKESELAPSED

Päikeselapsed on oma autorite sõnul uurimusfilm udmurdi identiteedist ehk audiovisuaalselt dokumenteeritud sotsiokultuuriline pilt udmurtidest.
Humanitaarinstituudi magistrant Liis Ruussaar ja Müncheni Ülikooli doktorant Kristel Kaljund intervjueerisid 2001. ja 2002. aastal Udmurdi Vabariigis Venemaal elavaid udmurte. Võttekohad olid Ižkar, Kez, Izgurt ja Kuzebajevo.

Küsitlustest pidi selguma, kuidas tajuvad udmurdid oma identiteeti. Samuti selgub filmist, millises suhtes on udmurdi ja vene identiteet ning kuidas nad koos toimivad. Udmurdid kõnelevad ka oma kultuuri hetkeolukorrast, udmurtide mainest ja muust sarnasest.
Küsitletute hulgas oli nii tavalisi maainimesi kui ka udmurdi kooli õpetaja, haritlasi ja ärimehi. Meilgi tuntud udmurdi šamaan-kunstniku Kutšõran Juri intervjuule lisaks näidatakse katkendit ta performance’ist.

Autorid kirjutavad: “Soome-ugri väikerahvaste liikmetel Vene Föderatsioonis on välja kujunenud kahene etniline identiteet, milles soomeugriline rahvuslik identiteet on vene identiteediga läbi põimunud. Sellise identiteedi kujunemine on tingitud rahvusliku intelligentsi vähesusest, emakeelse kooli puudumisest ning väikerahvaste vähestest õigustest Venemaa Föderatsioonis. Ainult oma rahvusliku identiteedi omamine oleks piirav element inimlikul tasandil: samaaegselt venelane olles saab tunda ennast täisväärtusliku kodanikuna ning kasutada enam võimalusi, kuivõrd Venemaal pole ei majandus ega demokraatia just heal järjel. Kahese etnilise identiteedi omamine pole iseenesest veel ohtlik. Küll aga on udmurdi identiteedi puudumine ohuks udmurdi rahva tulevikule.”

Soome-ugri permi keelerühma kuuluvaid udmurte on umbes 750 000, udmurdi keelt emakeelena kõneleb neist 70%.

Nikodemus Film 2002

rež. Liis Ruussaar, Kristel Kaljund

udmurdi keeles eestikeelsete subtiitritega
http://www.eki.ee/suri/klubi/paike.html
http://www.suri.ee/klubi/press34.html

DVD

PERMIKOMI SÜGIS

Eesti Rahva Muuseumi poolt välja antud Indrek Jäätsi dokumentaalfilm Permikomi sügis(57 min) on esimene film, mida Eesti Rahva Muuseum tiražeerib.

Etnograafilise ainese ja argielu salvestamisel filmilindile on ERMis pikaajalised traditsioonid. Filme hakati muuseumis tegema 1960. aastatel ERMi tollase direktori Aleksei Petersoni initsiatiivil. Kuigi filme on aastate jooksul tehtud palju, on Permikomi sügis esimene, mida ERM levitab.

ERMi teaduri Indrek Jäätsi film räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal ühe soome-ugri rahva näitel. Permikomidest tehtud filmi  Permikomi sügis võtted toimusid 2008. aasta septembris Venemaal Permi krais Permikomi Ringkonnas – peamiselt ringkonna pealinnas Kudõmkaris ning lähikonna külades.  Intervjuude ja argielustseenide kaudu dokumenteerib film praegust majanduslikku ja kultuurilist olukorda permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaeseimate piirkondade hulka. Uuritakse, mida tähendab olla permikomi tänapäeva Venemaal.

Autor: Indrek Jääts
Režissöör ja operaator: Maido Selgmäe
Produtsent: Pille Runnel
Tootja: ERM 2009
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste Programm

DVD on kolmkeelne (eesti, vene, inglise)

Aleksei Aleksejev on loonud mitmeid dokumentaalfilme (Seitsme järve vahel, Mari rahva pulmad, Püha mägi, Laulupidu Marimaal, Ohvriallikas). 2003. aastal asutas ta mittetulundusühingu ETNOMEEDIA, kelle eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste etnograafiat, folkloori, antropoloogiat ja teisi rahvuskultuuri valdkondi. Tema tegevus aitab kaasa soome-ugri hõimurahvaste kultuuri tundmaõppimisele ning Eesti kultuurimaastiku rikastamisele.

MARI RAHVA PULMAD

Filmi Mari rahva pulmad kohta ütleb Aleksei Aleksejev ise järgmist: “Mari pulm ei ole tänaseni kaotanud oma eripära. Mari vanasõna ütleb: “Nii nagu sa pulmi pead, nii sa ka elad!” Seepärast tavatsetakse pulmi pidada nii, nagu seda on tehtud põlvest põlve. Osa marilaste pulmakombeid on saanud oma traditsioonilise aluse loodususust. Pulmad algasid alati reedel, sest see päev on marilastel püha päev. Kui mõnes külas on pulmad tulemas, siis kogu küla ootab ning teeb ettevalmistusi. Naised panevad selga rahvariided, mis on iseenesest keeruline ja sakraalne toiming, millega kaitstakse ennast kurja silma eest. Igaüks toob pulmalauale ka oma söögi ja joogi. Pulmas on igaühel ette nähtud mingi kohustus. Pulmad viib läbi pulmavanem, tavaliselt on see peigmehe vend. Väga suur tähendus on pulmatantsudel, usutakse, et kui keegi eksib mõne tantsu tantsimisel, võib ta noorpaarile õnnetuse kaela tuua. Pulm kestab 2-3 päeva, iga päev on seotud ühe kindla tseremooniaga.
DVD

PÜHA MÄGI

Film Püha mägi näitab, et mari paganausk pole kaotanud oma esialgset kuju. Paljud palved on säilinud ja elavad edasi tänapäevalgi. Iga 4 aasta tagant korraldab mari rahvas Vjatka jõel Tšumbõlati mäe juures paganausu palvetamise. Legend räägib, et mägi kannab niisugust nime mari vanema Tšumbõlati auks. Pärast surma maeti ta sellesse kohta ja nüüd puhkab siin tema hing. Tšumbõlati palvet nimetatakse ka “Mäe esivanema” kummardamiseks ja sellepärast on see mägi püha. Arvatakse, et taevani tõusev mägi on lähemal peajumalale Kugu Jumole. Palvuse valmistab ette paganausu õpetaja kart, ta valmistub selleks kogu eelneva aasta. Püha mäe juurde tullakse palvetama tervete perekondade ja küladega. Sellel päeval Tšumbõlati mäe juurde kogunevatel inimestel on kaasas rahvustoidud. Kindlaksmääratud kohas süüdatakse lõke ja kart loeb palve ning palub jumalaid: Valget Suurt Jumalat, Tuulte Jumalat, Viha ja Välgu Jumalat, Maaema, et nad hoiaksid looduslikud hädad viljapõldudest eemal ja aitaksid kasvatada rikkaliku saagi. Nad toovad ohvriks härgi, lambaid ja hanesid. Alamateks loomadeks loetakse kanu ja kukkesid ja seepärast ei ole nad ohverdamiseks kõlbulikud.

Suur palvetamine kestab 2-3 päeva ja sinna sõidavad kokku marid erinevatest regioonidest. Kultusriitusi võib läbi viia ainult kindlatel nädalapäevadel: esmaspäeval, neljapäeval, reedel ja pühapäeval. Palvetamist läbi viia on lubatud noore kuu ajal või täiskuu ajal. Ükskõik millise palve eesmärk ei ole ainult inimeste kokku kutsumine ja nende eest palvete lugemine, vaid iga uskliku südames õilsate tunnete: vastastikuse mõistmise, kaastunde ja halastuse äratamine.
DVD

LAULUPIDU MARIMAAL

Hõimurahvas marid hakkasid eestlaste eeskujul laulupidusid korraldama. Praeguseks on need jäädvustatud ETV-s esilinastuvasse dokumentaalfilmi, mis Marimaal on aga keelatud.

“Eestis korduvalt laulupeol käinud kultuuriminister Mihhail Vasjutin sattus siin nähtust nii suurde vaimustusse, et otsustas pidustusi Marimaal korrata,” rääkis marist dokumentalist Aleksei Aleksejev.

Aleksejev on Eestis elanud alates 1994. aastast ning linastanud siin neli mariteemalist dokumentaalfilmi. Viimane neist kannabki nime Laulupidu Marimaal.

“Kui niidumarisid peetakse tantsurahvaks, siis Volga vastaskaldal elavad mäemarid on laulurahvas. Seepärast ongi nende juures alates 2003. aastast igal aastal laulupidusid korraldatud. Kohale tullakse aga kogu Marimaalt,” rääkis Aleksejev.

Tema filmis näeb nii laulupidu kui ka selle ettevalmistamist, rahvariiete õmblemist, arutlusi rahvuskultuuri püsimise teemadel. Laulupidu peetakse iga aasta 12. juunil enne heinateoeelset lillede päeva.

2004. aastal maride laulupeol osalenud soome-ugri aktivist Jaak Prozes meenutas, et see oli paarituhandese osalejaskonnaga vahva üritus, kus laul ja tants vaheldusid parimate põllumeeste austamisega.

Aleksei Aleksejev selgitas, et üksnes tänu Eestis olevatele rahastamisvõimalustele on tal õnnestunud jäädvustada Marimaa elu dokumentaalfilmidele. “Kohapealne etnograafiline dokumentalistika on paraku rahapuudusel pea­aegu välja surnud,” nentis Eestis Rein Marani käe all filmindust õppinu.

Ehkki Aleksejevi filmid on apoliitilised, on neist Marimaa televisioonis linastunud vaid üks.
(http://www.epl.ee/artikkel/445385)
DVD

POTISETOD TULEVAD JÄLLE

Dokumentaalfilm potisetude lustakast teekonnast läbi Setomaa Tartu laadale. Noored seto tsurad laadisid käesoleva aasta suvel Piusa Savikojas hobuvankrid kraami täis ja sõitsid potikoormaga külast külasse nagu muistsed setod kunagi – eesmärgiga müüa ja vahetada potte toidu, öömaja ja kaltsu vastu, teadvustada seto olemasolu ja otsida endiste potisetode jälgi, koguda nende pärimusi ja kombestikku.

Režissöörid Peeter Urbla ja Andrus Prikk
2002
VHS

KUNINGAS ÜHEKS PÄEVAKS

Film räägib Meremäe valla arendusnõuniku Mihkli talu peremehe Hõrna Aare ettevõtmistest Seto ülemsootskana. Filmitud Seto kuningriigi päevadel, paasapühal (Obinitsas populaarne Issanda muutmise püha augustis), talsipühade (jõulud) ja lihavõtte aegu Obinitsas, Antkruvas, Värskas, Võrus, Luhamaal ja Setomaa külades august 2000 – Oktoober 2001.

Režissöör Peeter Urbla
2002
VHS

Mängufilmid:

VINGED VENNAD

Otto (Peter Franzén), Matti (Niko Saarela), Ilkka (Lauri Nurkse) ja Eero Takkunen (Jasper Pääkkönen) on elanud kogu oma elu paranoilisest skisofreenikust isa (Vesa-Matti Loiri) hirmuvalitsuse all. Kuigi vennad on pidevast treenimisest üliheas füüsilises vormis, ei kasuta nad kunagi vägivalda, ei isa ega ühegi tülinorija vastu.

Kui isa viimaks vaimuhaiglasse toimetatakse, hakkavad vennad ebaseaduslikul teel elatist teenima, alustades mänguautomaatidest ja minnes edasi bensiinijaamade, poodide ja postkontorite röövimiseni. Vajudes üha sügavamale, õpivad poisid samas otsustama ise enda elu üle. Nende suurim unistus, olla normaalne, on lõpuks ometi käeulatuses.

Vinged vennad on tõsielul põhinev humoorikas seiklusfilm, millest on saanud kõigi aegade vaadatuim Soome film (üle 600.000 vaataja). Peaosades Peter Franzén (Nimed marmortahvlil, Rukajärven tie, Täna öösel me ei maga), Niko Saarela (Klassikko), Lauri Nurkse (Cyclomania), Jasper Pääkkönen (Salatut elämät) ja üle 60 filmi teinud Soome meelahutusveteran Vesa-Matti Loiri. NB! Alla 12-aastastele ei soovitata.

Režissöör Aleksi Mäkelä
Soome 2003

Kestus 120 min.
DVD

PIKK PALAV SUVI

Patu tahaks kirjutada laulusõnu ja bändi teha, paraku peab aga kolima tema jaoks maailma lõppu, Joensuusse. Seal tutvub Patu oma suureks üllatuseks Lajuneni ja tema bändi Publiganesiga. Et vähe tõsiseltvõetavam paista, annab ta mõista, et on Helsingi rokiklubides vana tegija. Bändi asjad hakkavad Patu juhtimisel vaikselt sujuma, vahetatakse nime ja antakse esimene suurem kontsert. Samal ajal on Patule meeldima hakanud laulja õde Noora, kes liigub ringi vihase punkbändi lauljaga… Perttu Leppä lavastatud noortefilm jälgib ühe grupi esiletõusu 1980. aastal. Noorte bändide probleemid on kõikjal samad – kelle murrab jalust alkohol, kelle armastus. Meeleolukas komöödia katsetab juba läbiproovitud lugu soomlaste peal – õnnestunult. Osades Unto Helo, Hanna-Mari Karhinen, Mikko Hakola jt.

Režissöör Perttu Leppä
Soome 1999
Kestus 1 tund 40 min.
VHS

ÜHEOTSAPILET MOMBASASSE

Pete on 17-aastane ega soovi enamat, kui mängida bändis kitarri. Ent prooviruumi asemel on ta sunnitud veetma aega haigla vähiosakonnas. Siin tutvub Pete lastekodust pärit Jusaga. Loomult erinevad poisid sõbrunevad ja otsutavad Jusa 18. sünnipäeval ellu viia oma unistused. Jusa tahab käia elus korra Mombasas ja Pete kohtuda veel Kataga Lapimaal. Algab teekond läbi suvise Soome põhja ja kaugemale.
Hannu Tuomaineni lavastatud noortefilm on mõrkjalt hoogne road-movie, mille käikudes ei ole ilmselt midagi üllatavat. Nagu Jusa soov jõuda Mombasasse on inspireeritud vanast lööklaulust, juhivad ka tegelasi läbi filmi soome rock -ja metalmuusika. Romantika, elujanu ja surm on tänu operaatorile veenvalt pildile püütud. Film on preemiaid võitnud noortefilmide festivalidelt. Osades Antti Tarvainen, Joonas Saartamo, Johanna Rönnlöf jt.

Režissöör Hannu Tuomainen
Soome 2002
Kestus 1 tund 24 min.
VHS

Hõimupäevad toimuvad traditsioonilist oktoobri teisel nädalal: 12.-18. oktoobrini.
Loe lisainfot siit.

Fenno-Ugria Asutus
P.Süda 3-4, 10118 Tallinn
Tel 6445119
www.fennougria.ee
info(at)fennougria.ee