Turvalisus

NB! Materjal on rohkem kui viis aastat vana ja selles välja toodud andmed võivad olla vananenud.

Mis on turvalisus?

Turvalisust on traditsiooniliselt mõistetud nii, et riik kaitseb end väliste ohtude eest diplomaatia abil ja sõjalisi vahendeid kasutades. Lisaks riikide suveräänsust rõhutavale turvalisusele on lisandunud ühiskondliku ja inimliku turvalisuse mõõde.

Milline on maailma turvalisuse olukord?

Sageli põhjustab inimestes ebakindlust muretsemine rahu pärast kogu maailmas, enda või lähedaste tervise ja elatusvahendite pärast. Maailmas on praegu arvukalt relvastatud konflikte, millest enamus toimub arengumaades. Humanitaarkriis on muutunud eriti tugevaks näiteks Sudaanis Darfuri piirkonnas, Somaalias ja Sri Lankal.

Kuidas edendatakse turvalisust ja tervist?

Turvalisus loob aluse jätkusuutlikule arengule. Sotsiaalse stabiilsuse säilitamiseks vajatakse hea enesetundega inimesi. Vägivaldsed konfliktid on arengumaades selle kõige tõsisemaks takistuseks. Konfliktid on üha enam muutumas riikidevahelistest riigisisesteks kokkupõrgeteks, mis raskendab vaesuse vähendamist, inimõiguste tagamist, lõhub demokraatiat, head valitsemistava ja õigusriigi struktuure. Järelikult on väga tähtis pöörata tähelepanu konfliktide ennetamisele.

 

MIS ON TURVALISUS?

Turvalisust on traditsiooniliselt mõistetud nii, et riik kaitseb end väliste ohtude eest diplomaatia abil ja sõjalisi vahendeid kasutades. Lisaks riikide suveräänsust rõhutavale turvalisusele on lisandunud ühiskondliku ja inimliku turvalisuse mõõde.

Täna räägitakse terviklikust turvalisusest, mis hõlmab turvalisuse mõiste, arengu ja inimõiguste vastastikuse suhte.

Inimeste turvalisust mõjutavad töötus, kuritegevus, saastatus ja inimõiguste rikkumised. Ohud on sarnased nii arengumaade kui arenenud riikide inimeste jaoks.

Inimeste julgeolekuohud saab jagada seitsmesse kategooriasse:

• majanduse turvalisus

• toiduohutus

• tervise turvalisus

• keskkonnaohutus

• isiklik turvalisus

• ühiskonna turvalisus

• poliitiline julgeolek.

Vastastikku sõltuvas maailmas on paljud ohud rahvusvaheliste mõõtmete ja ulatusliku mõjuga. Näiteks keskkonna- ja tervisega seotud ohtude, loodusõnnetuste, kliimamuutuste ja nakkushaiguste mõjud ulatuvad üle kogu maailma.

Turvalisuse tugevdamine eeldab laiapõhjalist rahvusvahelist koostööd.

 

KUIDAS EDENDATAKSE TURVALISUST JA TERVIST?

Turvalisus loob aluse jätkusuutlikule arengule. Sotsiaalse stabiilsuse säilitamiseks vajatakse hea enesetundega inimesi.

Vägivaldsed konfliktid on paljudes arengumaades arengu kõige tõsisemaks takistuseks. Konfliktid on üha enam muutumas riikidevahelistest riigisisesteks kokkupõrgeteks, mis raskendab vaesuse vähendamist, inimõiguste tagamist, lõhub demokraatiat, head valitsemistava ja õigusriigi struktuure. Seega on väga tähtis edendada konfliktide ennetamist.

Soome ühildab turvalisus- ja arengupoliitika vahendeid, et suurendada ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust. Ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine mõjutab konfliktide, vägivalla ja kuritegevuse ennetamist.

Arengupoliitika ülesandeks peaks olema julgeoleku tugevdamine laiemas tähenduses. Kriisijuhtimises on vaja vastutada juba puhkenud kriiside ohjeldamise eest, stabiliseerida tingimusi ja jälgida olukorda vahetult pärast sündmusi.

Soome pakub oma kogemusi konfliktide lahendamisel, rahu turvamisel ja tsiviilkriisiolukordade lahendamisel, kooskõlastades jõupingutusi tihedama arengu- ja humanitaarabiga.

Üksnes ennast hästi tundvad inimesed suudavad end arendada, et oma elujärge parandada ja jätkusuutlikke sotsiaalseid tingimusi luua. Puhas vesi ja tervisliku toidu kättesaadavus omavad tervise edendamisel suurt tähtsust.

Soome edendab arengukoostööd võitluses nakkushaigustega, seksuaal- ja reproduktiivtervise parendamisel, samuti emade ja laste tervise nõuandlate loomisel. Muude tervishoiuteenuste arendamisel vaeseimates riikides on oluline roll ka säästval arengul.

 

MILLINE ON MAAILMA TURVALISUSE OLUKORD?

Sageli põhjustab inimestes ebakindlust muretsemine rahu pärast kogu maailmas, enda või lähedaste tervise ja elatusvahendite pärast.

Teise maailmasõjani toimusid kõige laastavamad sõjad rahvusriikide vahel, kuid nüüd on relvastatud konfliktid sageli kodusõjad või sissirühmituste vahelised võimuvõitlused. Ka terrorism on ülemaailmne julgeolekurisk.

Maailmas on praegu arvukalt relvastatud konflikte, millest enamus toimub arengumaades. Humanitaarkriis on muutunud eriti teravaks Sudaani Darfuri piirkonnas, Somaalias ja Sri Lankal.

Konflikti tulemusena peavad paljud inimesed oma kodudest ja riigist lahkuma. Eriti raske on Aafrika pagulaste olukord. 13 miljonit maasisest pagulast tähendab, et Aafrikas on rohkem pagulasi kui ülejäänud maailmas kokku.

Tänapäeva sõjad põhjustavad tohutul hulgal tsiviilohvreid, kuni 90 % ohvritest on eraisikud. Ka seksuaalne vägivald tsiviilelanike vastu on tavaline relv nüüdisaegsetes sõdades. 2011. aastal võttis ÜRO vastu resolutsiooni, milles kutsutakse kõiki osapooli üles lõpetama seksuaalne vägivald tsiviilisikute vastu.

Tänapäeval on inimesed tervemad, jõukamad ja elavad kauem kui kunagi varem. Ravimite kättesaadavus on paranenud, puhas vesi ja kanalisatsioon on muutumas üha kättesaadavamaks. Ka emade ja laste tervis on paranenud.

20. sajandi algul suri Soomes tuhandest vastsündinust 120 enne oma esimest sünnipäeva. Aastal 2005 oli see näitaja vaid 3. Eeskätt Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas on olukord endiselt halb, näiteks Angolas sureb tuhandest vastsündinust 154 esimese eluaasta jooksul.

Tervishoius on kasutada rohkem vahendeid kui kunagi varem ja teadlikkus tervisest on kiiresti kasvanud. Edusammud tervishoius ei jagune kahjuks võrdselt. Arengumaades surevad miljonid inimesed igal aastal kergesti ennetatavatesse haigustesse. Näiteks malaariasse sureb igal aastal umbes miljon inimest.

Kuigi HI-viiruse levik on aeglustunud, on AIDS endiselt globaalne probleem. Maailmas on umbes 33 miljonit inimest HIV-positiivsed ning uusi nakatunuid on 2,5 miljonit aastas. Kaks kolmandikku kõigist nakatunutest elavad Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas.

Rahvastiku vananemine, linnastumine, kliimamuutused, toiduga kindlustatuse puudumine ja erinevad nakkushaigused suurendavad tervishoiu probleeme.

Tagasi