Sooline võrdõiguslikkus

Arhiveeritud — Kategooriad:
• • Taustainfo
• • Sotsiaalne õiglus ja õiguste tagamine
• • 16+
• • 13–16
• • 10–13
• • 7–10
• • Sotsiaalained
• • eesti

NB! Materjal on rohkem kui viis aastat vana ja selles välja toodud andmed võivad olla vananenud.

ARENG EI OLE VÕIMALIK ILMA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSETA

Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi kodus, tööl ja ühiskonnas. Ilma naisteta oleksid ühiskonnad vaid poole „võimsusega“. Naiste haridus ja töö aitavad kaasa perede heaolule ja kiirendavad ühiskonna jõukamaks saamist.

Naised on traditsiooniliselt jäänud kõigis sektorites meeste varju, nii et võrdõiguslikkuse eesmärgid on keskendunud just naiste olukorra parandamisele. Oluliseks toeks on olnud 1979. aastal ÜRO poolt alla kirjutatud leping naiste diskrimineerimise lõpetamise kohta.

Võrdõiguslikkuse keskmes on sotsiaalne sugupool. Inimese bioloogiline sugu määratakse viljastumise hetkel, ent sotsiaalset sugupoolt mõjutavad kogukondlikud traditsioonid, väärtused ja ootused. Meestele ja naistele omased rollid, kohustused ja õigused on enamasti õpitud käitumismallid. Seetõttu saab neid mõjutada.

SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EDENEB, AGA LIIGA AEGLASELT

Sooline võrdõiguslikkus on viimase paari aasta jooksul arengumaades tulemusi toonud. Üha enam tüdrukuid käib koolis ja naisi palgatööl. Tüdrukute ja naiste tervis on paranenud, samuti nende võimalused osaleda kollektiivsete otsuste tegemisel.

Siiski töötavad veel liiga paljud ühiskonnad poole „võimsusega“, kuna tüdrukud ja naised on jäetud ilma hariduse ja töövõimalusteta ning nad ei saa osaleda otsuste tegemisel. See tähendab, et ühiskond kaotab poole oma elanikkonna loovusest, oskustest ja tööpanusest.

Näiteks teevad naised arengumaades ligikaudu poole põllumajandustöödest. Erinevalt meestest ei saa nad omandada maad, karja, tööjõudu, haridust, tehnoloogiat ja rahastamist.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO arvutuste kohaselt suurendaksid naised õiglaste võimaluste korral oma põldude viljakust 20 – 30 % võrra. Arengumaade põllumajandustoodangu tulu kasvaks 2,5 – 4 %, mis omakorda vähendaks nälgivate inimeste arvu maailmas 12 – 17 %.

Ka töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatena on naised ebasoodsamas olukorras. Naised ei tohi töötada kõigis valdkondades, nad saavad vähem palka kui mehed ja rasedus mõjutab nende vallandamist. Naistel ei ole ka alati võimalik oma äri arendada, sest nad ei pruugi saada pangalaenu või muid finantsteenuseid.

Maailmapank viitab, et naiste palgatööle seatud tõkete kaotamine suurendaks töö tootlikkust kohati kuni veerandi võrra.

NAISED ON VEEL VÕIMUST KAUGEL

Ilma mõjutamiseta on naistel raske oma olukorda muuta. Sooline võrdõiguslikkus vajab samas ka meeste poolset tegutsemist. Paljudes kodudes ja kogukondades otsustavad peaaegu eranditult mehed naiste hariduse, töö, liikumise, tervishoiu, raha kasutamise ja laste arvu üle. Tihti julgustavad naised ise traditsiooniliste soorollide jätkumist oma peredes.

Samamoodi on ainult üks viiest parlamendiliikmest naine. Veelgi harvem on naisi näha riigi- või ärijuhtimises.

Ent soorollide võrdse jagunemise puhul on naise pere keskmisest väiksem, tervem ja haritum, mis kiirendab ühiskonna sotsiaalset arengut.

Indias on leitud, et sookvootide kohaselt valitud kohalikud naised on suurepäraselt juhtinud riiklike vahendite kasutamist kaevude ja välikäimlate ehitamisel.

ÜRO AASTATUHANDE ARENGUEESMÄRGID JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

Sooline võrdõiguslikkus ja naiste olukorra parandamine on üks ÜRO aastatuhande arengueesmärkidest.

Sooline võrdõiguslikkus vähendab ka vaesust, laste ja emade suremust, HIV/AIDS-i, laiendab põhihariduse saamist ning toetab keskkonnasäästlikkust.

FAKTID

• Kaks kolmandikku maailma 800 miljonist kirjaoskamatust täiskasvanust on naised.
• Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas on 15 – 19 aastastel tüdrukutel kuus korda suurem oht HIVi nakatuda kui samas vanuses poistel.
• Mehhiko naine teeb lisaks palgatööle 33 tundi nädalas majapidamistöid. Mehe kodutööd võtavad aega kuus tundi nädalas.
• Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas on 85 % tasuta kodutöid tegevatest inimestest naised.
• Vägivald tapab ja vigastab rohkem 15 – 44-aastaseid naisi kui vähk, malaaria, liiklusõnnetused ja sõjad kokku.
• Neli viiest inimkaubanduse ohvrist on naised. Enamasti jõuavad nad prostitutsiooniturule.
• Indias elab tuhande alla 7-aastase poisi kohta 914 tüdrukut. Mõned tüdrukud on katkestatud raseduse ohvrid, ülejäänud on surnud toidupuuduse ja halbade tervishoiutingimuste tõttu.