Naistevastane vägivald ja selle mõju

• Maailmas on hinnanguliselt 736 miljonit naist – peaaegu iga kolmas – on vähemalt korra elus kogenud füüsilist ja/või seksuaalset lähisuhtevägivalda (UN Women, 2022).
• Üle 200 miljoni naise ja tüdruku 31 riigis on läbi teinud suguelundite moonutamise (UN Women, 2022).
• 2020. aastal 95 riigist kogutud andmete põhjal kehtisid peaaegu pooltes riikidest naistele piirangud teatud töökohtadel või tööstusharudes töötamisel ja kolmveerandis riikidest ei olnud kehtestatud 18 aastat abiellumise vanuse alampiiriks (UN Women, 2021).

Ahistamine on ühepoolne ja kannatanule vastumeelne käitumine, mille eesmärk on kannatanu alandamine, hirmutamine, ähvardava õhkkonna loomine, karistamine jmt. Ahistamist soosivad ebavõrdsed võimusuhted ühiskonnas, näiteks sooline ebavõrdsus, võimusuhted grupis (näiteks rühmajuht vs. rühmaliige). Vt Inimõiguste giid ja Levila.

Emotsionaalne vägivald on varjatud vägivallaliik, kus teist osapoolt kontrollitakse, tema üle domineeritakse ja teda hirmutatakse eesmärgiga õõnestada kannatanu enesekindlust, enesehinnangut ja vastupanuvõimet, mis võib pikapeale halvata kannatanu mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Vt Bioneer.

Kübervägivald on lai mõiste, kuhu võib kuuluda näiteks internetis jälitamine, eri kontode alt ahistavad kontaktivõtud, andme- ja identiteedivargus või ka kättemaksuporno. Tehnoloogia vahendusel toimuva vägivalla ja kiusu ulatus on laiem ja mõju kõikehõlmavam, kuna sellel pole aja- ega kohapiire. Vt Sotsiaalministeerium.

Diskrimineerimine tähendab, et kedagi koheldakse teistega võrreldes kehvemini. See on võrdse kohtlemise seadusega keelatud. Positiivse diskrimineerimise puhul on erinev kohtlemine teatud põhjendusega, negatiivse diskrimineerimise puhul ebaõiglane ja alusetu. Vt Võrdsete võimaluste voliniku video ja veebileht või Feministeeriumi sõnastik: sooline diskrimineerimine ja seksism.

Ahistav jälitamine on näiteks pidev soovimatu kontakteerumine sidevahendite kaudu, ähvardav kontroll ohvri igapäevategevuste üle, pidevad piiramised-takistamised, jälgimised, abi otsimise keelamine, ohvri vara kallal vandaalitsemine, ohvrit kujutava intiimse sisu teistele avaldada ähvardamine, suitsiidi/mõrvaga ähvardamine vms. Vt Ohvriabi.

Seksuaalne ahistamine on soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsilise seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille mõju on inimväärikuse alandamine. Seksuaalset ahistamist loetakse otseseks diskrimineerimiseks ja see on Eestis seadusega keelatud. Rahvusvahelises õiguses loetakse seksuaalset ahistamist üheks naistevastase vägivalla vormiks. Vt Feministeerium ja Haridus ja sugu.

Seksuaalvägivald on näiteks vägistamine või mistahes nõusolekuta toime pandud seksuaalne tegu. Vt Ohvriabi.

Lisalugemine huvilistele
Kuidas on omavahel seotud soostereotüübid, soorollid ja seksuaalvägivald?

Naised ja tüdrukud kannatavad sõjakolletes tsiviilelanikuna ning sõjategevusel on tihti just nende väljavaadetele eriti laastav mõju. Näiteks ohustab nende elu ja tervist strateegilise sõjarelvana seksuaalvägivalla kasutamine ja selle pikaaegsed tervisemõjud (vt vägistamised 2022. a Ukrainas nt siin). Massiline avalik seksuaalvägivald on tänapäeva rahvusvahelises õiguses määratletud piinamise, inimõiguste rikkumise ja inimsusevastase kuriteona.

Pärast sõjategevuse ametlikku lõppu võivad seksuaalkuriteod jätkuda ning lisanduda võib teisi vägivallavorme. Abi saamine ja edasine käekäik võib suuresti sõltuda sellest, kas ellujäänu loetakse sõja võitjate, kaotajate (toimepanijate) või kollaborantide sekka, või ka sellest, milline on olnud tema perekondlik seis, kuna ühiskonnas, kus naiste õigused ei ole kaitstud, on abielustaatus oluline ligipääsul maaomandile, varale, laenule. Naiste õigusi ja vajadusi kogukondliku elu taas ülesehitamisel konfliktijärgsel ajaperioodil alati arvesse ei võeta – näiteks Peruus pääsesid 1997. aastani kohtumõistmisest seksuaalkurjategijad, kes abiellusid oma ohvriga.  

Siin on edasiviiv viis rahvusvaheline arengukoostöö konfliktijärgsetes piirkondades, kus selgelt peetakse silmas kõigi ühiskonnagruppide huve ja kaasatakse otsususprotessi meeste kõrval ka naised. ÜRO võttis 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325 “Naised, rahu ja julgeolek”, mis on esimene julgeolekunõukogu resolutsioon, kus käsitletakse relvakonfliktide ebaproportsionaalset ja spetsiifilist mõju naistele ning samuti naiste osalemist konflikti lahendamises ning sellejärgsetes poliitilistes protsessides ja ülesehitustöös. Selles rõhutatakse, kui tähtis on naiste võrdväärne ja täielik aktiivne osalemine konfliktide ärahoidmisel ja lahendamisel, rahuläbirääkimistes, rahu rajamisel, rahuvalvemissioonidel, humanitaarabi andmisel ja konfliktijärgses ülesehitustöös (vt Women, Peace and Security).

Tänapäeval esineb üle maailma palju kahjustavaid traditsioone, mille säilitamine ei aita kaasa naiste inimõiguste kaitsele. Toome siin alapeatükis valiku sellistest praktikatest. Tähelepanu, sisu võib olla häiriv, kuna sisaldab vägivallaaktide kirjeldusi.

Aumõrvaks loetakse tapmist, mille motiiv on perekonna “au” kaitsmine või taastamine. Aumõrvade õigustamiseks seotakse tüdruku või naise käitumine kogu perekonna kollektiivse “auga”, sh vendade, (vana)vanemate, suguvõsa maine ja edaspidise elukäiguga. 

Meedias on tähelepanu pälvinud mõnedes šariaadiseadusega riikides või regioonides (näiteks hõimude aladel) avalike surmanuhtluste täideviimine kividega surnuks loopimise kaudu. Tänapäeval on see islamiriikides üldjuhul illegaalne ja otsuseid ei pöörata kunagi täideviimisele, ent väga harva ja paiguti seda esineb. Sellist karistust määratakse näiteks abielurikkumise eest (naisele), etniliselt sobimatuks peetud suhte tõttu, homoseksuaalsuse eest (mehele) või grupivägistamise ohvriks langemise tõttu – ohvrile (naisele).

Happerünnaku ohvrit rünnatakse happelise ainega eesmärgil teda surmavalt vigastada, piinata või tema nägu moonutada. See põhjustab ohvrile osalist või täielikku nägemise kaotust ja ulatuslikke põletusi kehal. Üldjuhul on tegemist mingit laadi kättemaksuga. Esineb mitmel pool maailmas Lõuna- ja Kagu-Aasias, Lähis-Idas ja Sahara-taguses Aafrikas ning selle ohvriks langeb nii naisi kui ka mehi.

Pruudi kaasavarasüsteem (dowry) on kasutusel Lõuna-Aasias ja osades Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika riikides. Mõnel pool eeldatakse seda mehe perekonnalt, kes ostavad pruudi (pruudimaks), teisel pool naise perekonnalt, kes maksavad peretütre abiellumisele peale (pruudiluna). Indias on see praeguseks keelatud, ent praktiseeritav ning ajas ei ole praktika vähenenud.

Kaasavarasüsteemiga seotud surmade all peetakse silmas noorte abielunaiste suitsiide ja pruudimõrvu, mille ajend on mehe ja tema perekonna rahulolematus kaasavaraga. Et juba sõlmitud abielu kestel ikkagi suurem kaasavara välja pressida, survestab mehe perekond noort abielunaist. Positiivsed arengud on ulatuslikud massiprotestid Indias noorte naiste grupiviisilise vägistamise ja mõrvade vastu, näiteks #NotinMyName in India.

Enamikus maailma riikides omab naine õigust algatada abielulahutust, ent sellega võivad kaasneda tõsised tagajärjed. Näiteks on lahutamine seotud suure sotsiaalse stigmaga, Ladina-Ameerika riikides ja Hiinas jääb lahutuse korral vara mehele. Samuti võivad lahutuse taotlemiseks lubatud tingimused olla jäigad ja seonduda tõestusmaterjali esitamisega.

Sunniviisiline abielu viitab survele naituja meele muutmiseks ja tema tahte allutamiseks. Kuna abiellu astuja ei ole ise seda soovinud, tähendab see inimõiguste rikkumist. See võib juhtuda näiteks siis, kui lesk on sunnitud abielluma oma lahkunud abikaasa vahetu sugulasega või kui abielu on korraldatud perekondlikult. Lapsabielu puhul pannakse eelkõige vaeste perede tütred varakult mehele, et nad oleks perele väiksemaks majanduslikuks koormaks. Lapsabielu hind on tütarlapse elukvaliteet: ta jääb eemale haridusest ega saavuta majanduslikku iseseisvust. 

Mõne riigi tagurlikumates piirkondades toimub tüdrukute genitaalide lõikumine ja sandistamine (ingl female genital mutilation ehk FGM), mis on tehniliselt üleminekurituaal naiseikka, aga rikub räigelt tüdrukute inimõigusi ja kehalist puutumatust ning on äärmiselt traumeeriv. Praegu on see veel legaalne ainult neljas Aafrika riigis ja üleminekurituaale naiseikka on hakatud viima läbi viisil, mis ei sandista ega puuduta suguorganeid, ent täidab siiski rituaalse piduliku kompondendi.

Femitsiid (massiline naiste mõrvamine) ja naistevastane vägivald on kõrge just Kesk-Ameerika põhjapoolses regioonis (Hondurases, Guatemalas, El Salvadoris ja Belize’is), kus vägivald on narkokartellide tegevuse tõttu viimastel aastatel suurenenud. Kohalike jõukude käe läbi mõrvatakse aastas tuhandeid naisi, keskmiselt iga 18 tunni järel üks naine. Üldjuhul ei pälvi need mõrvad kohaliku meedia ega võimude erilist tähelepanu või uurimist. 

Oluline on välja tuua ka vägivald LGBT-inimeste vastu, kelle õigused ja elu on ohus paljudes maailma riikides nende vastu suunatud vaenukõne, vaenukuritegude, tagakiusamise ja eelarvamuste tõttu. Maailmas on riike, kus LGBT-inimesi ootab surmanuhtlus, näiteks Iraan* ja Tšetšeenia. Paljud seksuaal- ja soovähemused elavad “kapis”, kuna väljatulek läheks maksma lähedased kontaktid perekonnaga. Seksuaal- ja soovähemused on haavatav grupp, kuna peale kiusu on enamikus maailma riikides nende õigused juriidiliselt tunnustamata, näiteks ei laiene neile võrdväärsed täiskasvanud inimestele lubatud vabadused ja õigused, mis paiksoolistele ja heteroseksuaalsetele täiskasvanutele. Maailmas on vaid 29 riiki, kus on lubatud samasooliste inimeste abielu.

*Oluline on välja tuua, et surmanuhtlus ei kehti kogukonnale tervikuna, vaid seda määratakse kõige rohkem just homoseksuaalsuse korral – Iraanis ei määrata transinimestele surmanuhtlust, sooline üleminek on lubatud ja soolise ülemineku operatsioone toimub palju.

Läänelik kehakuvand on mõjutanud mitmeid kehalisi praktikaid ja ilutrende kogu maailmas. Iraanis võtab aastas ninalõikuse ette kümneid tuhandeid inimesi, mis seisneb kõige sagedamini lähisida-pärase kühmu eemaldamises ja nina etniliselt iseloomulike dimensioonide vähendamises. 

Heleda naha ülistamisel on antiikne ajalugu, ent kolonialism tõi kaasa naha pleegitamise praktika laiema leviku. Ka tänapäeval kasutatakse nahavalgendamise tooteid, näiteks Indias oli 2010. aastatel  60 protsenti tarbitavatest nahahooldustoodetest naha valgendamise kreemid, ent toodete populaarsus on langenud, kuna teadlikkus terviseriskidest on tõusnud (eriti elavhõbeda võimaliku sisalduse riski tõttu).

Kultuurides üle maailma seostatakse naise hüümenit seksuaalse vahekorra kogemuse puudumise ehk nn “neitsilikkusega” – olgugi, et meditsiiniliselt alusetult. Maailmas on palju naisi ja tüdrukuid, kellele hüümeni puudumine või selle teistsugune ehitus on läinud maksma staatuse ühiskonnas, elu ja/või tervise. 

Samas on Läänes tõsnud esile häbememokkade lõikused seoses infantiilse pornokultuuri ilustandarditega, kus pornonäitlejate anatoomiline füüsis on plastiliste operatsioonide kaudu ja/või digitaalselt moonutatud. 

Lisalugemine huvilistele
Kahjustavad praktikad eri kultuurides – laiendatud