Mitmetasandilised seosed

Kliimamuutustest tulenev rahvusvaheline ränne on üha võimendumas, kuna kliimamuutustest enim ohustatud aladel elavate inimeste jaoks on nii elamistingimused kui ka elatise teenimise võimalused üha ettearvamatumad. Selle rändeliigi dünaamika on tavapärasest rändest veidi erinev – nimelt kui konkreetse looduskatastroofi (nt üleujutus, metsapõleng, vulkaanipurse) järel põgeneb korraga suur hulk inimesi, siis kolib kliimamuutuste tagajärjel järjepidevalt väiksem osa elanikkonnast, kes ajapikku moodustub aga suure hulga, mõjutades nii kliimamuutustest mitte- või vähepuudutatud piirkondi võimaliku ülerahvastatuse probleemiga.

Kliimarände kontekstis asuvad esmalt rändama just mehed. Nii jäävad majapidamistööd naiste ja tüdrukute kanda ning aset leiab kohustuste feminiseerumine. Seejuures ei pruugi mehed oma kodukohast lõplikult lahkuda, vaid aset leiab ringränne – näiteks teeb muidu põllumajandusega tegelenud mees tööd kliimamuutustest vähem puudutatud piirkonnas ning tuleb hooaegade vahel tagasi koju pere juurde. Koju jäänud naise kanda on aga pere eest hoolitsemine, aga ka piiratud mahus kodukohas põllumajandusega edasi tegelemine või vajaduspõhiselt tegevusala vahetamine. Siin on arengustsenaariumeid mitu – nii võib näiteks juhtuda, et suureneb naise finantsiline iseseisvus, mis toob kaasa rohkem võimalusi, või sõltutakse siiski eelkõige pereisa rahasaadetistest, kuna kodukoha põllusaadustest või lisatöö sissetulekust ei ole võimalik tervenisti ära elada. Ajapikku võib see aga kaasa tuua terve pere rände, kuna mujal on elutingimused ja tulevikuvõimalused kliimamuutustest vähem räsitud keskkonna tõttu paremad.

Olukorras, kus naised või mehed on sunnitud rändama üksi, satuvad naised tihedamini ohtlikesse olukordadesse, sh võivad nad sattuda näiteks seksuaalvägivalla ohvriks või inimkaubandusega seotud võrgustikesse. Näiteks Nigeeria põhjaosas tegutsev terroristlik rühmitus Boko Haram, kes on kurikuulus just naiste ja laste röövimise poolest, on arenenud samaaegselt Tšaadi järve kokkukuivamisega (25 000 km2 -lt 2500 km2-le ca 50 aasta jooksul), mis on piirkonnas suurendanud vaesust, piiratud väljavaateid ja toonud kaasa erakordse rahulolematuse ja seega ekstreemsete gruppide tekke, mis suunavad oma tegevuse mh just naiste vastu. Ka näiteks Ugandas on naised pikaajaliste põudade tulemusel sunnitud vee ja toidu hankimiseks kaugemale liikuma ning sel teekonnal on suur oht seksuaalse ärakasutamise ohvriks langeda, kuna mõned kaupmehed või farmerid soovivad toidusaadusi seksuaalvahekorra vastu vahetada. Samuti puuduvad põuast mõjutatud aladelt pärit tüdrukud rohkem koolist, mis mõjutab nende tulevikuväljavaateid. Pikemad retked toidu ja vee hankimiseks vähendavad ka naiste aega kodutöödele pühendumiseks, mis võib lõppeda vihase abikaasa ning perevägivallaga. See näitab taas, et kliimamuutused võimendavad naiste eluväljavaadetega seotud probleeme.

Kriisidest tingitud ebakindel olukord tekitab pingeid ning sooliselt ebavõrdses ühiskonnas suureneb meeste vägivald naiste vastu. Üks probleeme on seksuaalvägivald, mille ohvriks langemise risk kriiside tekkides kasvab. Näiteks kui mehed piirkonnast lahkuvad, jäävad naised ja tüdrukud ühiskonna silmis kaitsjata. Oht langeda seksuaalkuritegude ohvriks on suurem ka neile naistele ja tüdrukutele, kes on ise põgenikustaatuses. Kliimakriisi tõttu oli 2021. aastal sunnitud ümber asuma 84 miljonit inimest ning aastaks 2050 on oodata 1,2 miljardit põgenikku. Iga viies põgenikustaatuses naine kogeb seksuaalvägivalda ning põgenikest naisi ja lapsi ohustab suurem risk sattuda inimkaubanduse ohvriks. Põgenikest naistel on meestest kaks korda suurem tõenäosus surra, kui merd ületades õnnetus peaks juhtuma. 

(Seksuaal)vägivald võib suureneda ka teistel põhjustel. Sahara-tagustes Aafrika riikides tähendab kliimamuutus, et naised ja tüdrukud peavad kulutama rohkem aega üha kaugemalt toiduvalmistamiseks vajamineva põletusmaterjali otsimisele, sest see on aina raskemini kättesaadav. Selleks kulub järjest rohkem aega, millega seoses kasvab naistevastase vägivalla, röövimiste ja vägistamiste arv. Samuti võivad madala ühiskondliku staatusega ja tõrjutud gruppidesse kuuluvad naised kogeda mikroagressiooni, eiramist ja väljaarvamist, kui nad püüavad kliimamuutustest põhjustatud kahjuga toime tulla. Näiteks ei pruugita pidada ühiskondlikult sobivaks, kui naised looduskatastroofide järel ulualust ja peavarju küsivad, mistõttu neid võidakse häbistada ja ahistada. Tagurlikumates piirkondades langevad naised koduvägivalla ohvriks siis, kui saagikus langeb ja naiste tehtud töö vähem vilju kannab, sest seal peetakse naisi kesise saagi eest isiklikult vastutavaks. Viimaks võib kliimamuutuste mõjude tõttu suureneda lapsabielude arv eelkõige seepärast, et tüdrukute pered, kes on juba seni vaesuspiiril elanud, langevad kliimamuutuste tõttu allapoole vaesuspiiri ning peavad toimetulekuks kalkuleerima, mitu suud nad toita jõuavad.

Keskkonnaprobleeme ja kliimamuutuseid põhjustab Lääne ühiskonna ületarbimine ja mittesäästlik tootmine. 2021. aastal oli maailma suurimate ettevõtete S&P500 juhtide seas on vaid 8% naisi, mis omakorda tähendab, et tootmisega seotud jalajälje eest vastutavad valdavas osas mehed, kes lõikavad keskkonnakahjulikust süsteemist rahalist kasu. Üldiselt on vaid 21% maailma liidritest naised ja näiteks 2021. aasta sügisel toimunud ülemaailmsel kliimakohtumisel COP26 olid delegaatidest vaid 33% naised. Kui mitmesuguse tausta ja elukogemusega naised ja teiste sooidentiteetidega inimesed ei ole protsessidesse kaasatud, ei ole nende vajadused ja probleemid piisavalt arvestatud.

Soolist erisust on märgata keskkonnakaitsjate seas: statistiliselt usub inimtekkelistesse kliimamuutustesse 6–11% rohkem naisi kui mehi. Peale selle seostatakse keskkonnakaitsjatega pehmeid väärtusi, mida peetakse stereotüüpselt ebamehelikuks. Keskkonakaitsmine ei ole võimu demonstreeriv või maskuliinne, vaid on pigem seotud pere, majapidamise ja looduse eest hoolitsemisega, mida nähakse naiseliku rollina. Seetõttu on ka meestel ebavõrdses ühiskonnas keerulisem seda rolli võtta. Ökofeminism käsitleb keskkonnateemade ja naiste õiguste lõimumist, mis uurib looduse ärakasutamist, maskuliinsuse ja seksismi seoseid.