Feminismi ajalooline areng
|
|
|
Feminism läänemaailmas
Feminism läänemaailmas sai alguse 19. sajandil, mil julgetel naistel ja meestel tuli naiste võrdsed õigused välja võidelda, kohati vere hinnaga – õigusi ei antud niisama – ent haritud ja kõrgest seisusest (nais)autorid kirjutasid oma ajast ees olevaid tekste juba nii valgustus- kui ka renessansiajastul, mis kujundasid pinnast hilisemateks feminismi laineteks (vt lisalugemine allpool).
Tänapäevase feminismi juured peituvad 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse Prantsusmaal ning nende kontekst on valgustusajastu salongides, mis toimisid kui foorumid, ja kus käis vilgas mõtteelu. Prantsuse revolutsiooni algusaastail tõusis sotsiaalset klassi, töölis- ja omandiõigust puudutavate ideede kõrval esile rikkalik naisõiguslik kirjasõna. Üks tuntumaid tolle ajastu feministlikke teoseid, inglise kirjaniku ja filosoofi Mary Wollstonecrafti “Naise õiguste õigustus” (“A Vindication of the Rights of Woman”) ilmus 1792. aastal. Loe katkendit siit (tõlge: Raili Marling).
Prantsuse revolutsiooni ajal avanesid naistele paariks aastaks üksikud õigused (näiteks lahutuse, pärandi jagamise, klubide loomise ja säilitamise õigus), ent revolutsiooni kolmandal-neljandal aastal hääbus liberalism ja hoogustus radikaalne konservatiivsus. Jakobiinid muutsid naistesalongid ja -seltsid illegaalseks. Revolutsiooni lööklauseline vabadus, võrdsus ja vendlus tähendas naistele taandamist privaatsfääri ja õiguste plaanis regressi.
19.–20. sajandi lääne feminism on jaotatav laineteks ehk suuremaks aktiivsusperioodiks naisõigusluse ümber. Lainete vahel on olnud üksikindiviide ja gruppe, kes naismõtet edasi kannavad, ent laine harjal on ühiskonnas toimunud korraga ulatuslikud edasiarengud naiste õiguste plaanis, mille vilju naudib ka praegune maailm. Loe feminismi lainetest siit ja siit.
Lisalugemine huvilistele
Lääne feminismi areng läbi aja
Tähelepanuväärsed ajaloolised naisõiguslased Eestis
Varasem ajalugu seondub naishariduse edendamisega praegustel Eesti aladel. Sellega tegelesid tsistertslaste ordu naiskloostrid ja pärast reformatsiooni luterlikud tütarlastekoolid. Peale selle edendasid naismõtet hiljem kohalikud baltisaksa naiskirjanikud. Eesti Vabariigis said naised valimisõiguse 1917. aastal ning esimesed naisüliõpilased immatrikuleeriti ametlikult Tartu Ülikooli 1915. aasta augustist, kuigi immatrikuleerimata naised kuulasid loenguid kümmekond aastat varemgi.
Soovitame naiste õiguste arengust Eestis lugeda Piret Karro põhjalikku ülevaadet “150 aastat Eesti feminismi” (Vikerkaar 2022)
Viited
Maailmakooli materjalid:
- Tunnikava: “Naiste valimisõigus – Sarojini Naidu ja Sophia Duleep Singh”.
- Tunnikava: “Aafrika esimene naispresident – Ellen Johnson Sirleaf”.
- Globaliseeruva maailma valikkursus: “Naiste roll arengus”.
Feminismi ajalugu:
- Raili Marling: “Naiste õigused valgustusajastu ühiskondlikus debatis” ja Tiina Veikat “Prantsuse revolutsiooni küüsis – feminismi õitseng ja häving” (Ariadne Lõng, 2016).
- Milvi Martina Piiri saade “Naine ajas” (Vikerraadio).
- Kairit Kaur: “Ülevaade Balti naiste lugemis- ja kirjutamiskultuurist kuni 1840. aastani” (Ariadne Lõng, 2014) ja Lara Löser: “Kirjutamine, oma tuba ja Eesti. Milline roll oli baltisaksa naistel?” (Feministeerium, 2021).
- Andres Laiapea ”Kuidas Eesti naised valimisõiguse said” (Postimees, 2017).
- Eesti naisõiguslase Lilli Suburgi artikkel “Paarrahvas ja üksikud”, Eesti esimeses naisteajakirjas Linda, 1887. a. Artikli taustaks – Eve Annuk: “Lilli Suburgi artiklist „Paarrahvas ja üksikud” (Ariadne Lõng, 2017/18).
- Mari-Liis Sepper: "Naiste õigused ja LGBTQI-inimeste õigused – soolisus ja seksuaalsus inimõigustes" (peatükk 11 e-kogumikust "Inimõigused", Õiguskantsleri Kantselei, 2022).
- LGBT Ühing: raamat "Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist" (2022).
Veel huvipakkuvaid viiteid, mis räägivad Eesti naiste emantsipeerumisest ja silmapaistvatest Eesti naiste õiguste eest seisjatest:
- Heili Reinart: “Eesti esimene feminist Lilli Suburg võitles naisteajakirja abil ühiskonna karjuva ebaõiglusega” (Postimees, 2016).
- Imbi Paju: “Imbi Paju: meie soolise võrdsuse lipulaevad on Lilli Suburg, Hugo Treffner ja Carl Robert Jakobson” (ERR, 2018).
- Külli-Riin Tigasson: “Veel esimese Eesti Vabariigi ajal valitses kogu naise vara tema mees” (Eesti Ekspress, 2019).
- Tiina Ann Kirss: “Kui Eesti naised Bebelit lugesid. Naisküsimusest Eestis 20. sajandi alguses” (Ariadne Lõng, 2018).
- Johanna Ross: "Tartus loeti Reed Morni ja muudki" (Sirp, 2022).
