Ränne ja muusika
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Orjatöölaulud ja spirituaalid tekkisid aastasadade jooksul läbi vaeva ja orjapõlve ühendades Aafrika rütmid piiblitekstidega ning pannes aluse paljudele tulevastele muusikastiilidele.
16.–19. sajandil transporditi üle Atlandi ookeani Ameerikasse umbes 12 miljonit orja. Sajandite jooksul ei olnud orjadel muud valikut kui uue kultuuriga kohaneda. Neil keelati tihti oma traditsiooniliste usundite ning kommete praktiseerimine ning sunniti omaks võtma kristlikku maailmavaadet. Tekkisid uued keeled, kombed ja laulud – Aafrika rütmidest ja Euroopa piiblitekstidest said alguse töölaulud ja spirituaalid.
Esimesed afroameeriklased laulsid orjatööd tehes laule, mis olid inspireeritud rütmidest oma kodu-mandrilt. Teiselt poolt olid nende peremehed toonud endaga kaasa Euroopa muusika. Ülevaatajad lubasid ning isegi soosisid orjade laulmist kui töö ergutajat. Laulmine oli ainus viis, kuidas orjad said üksteisega töö ajal “rääkida”. Lisaks kannatuste leevendamisele sai laulust ka kaval tööriist, läbi mille edastati salasõnumeid.
NB! Huvitava faktina keelati 1739. aastal Briti kolooniates trummid, sest neid peeti omalaadseks telegraafiks, mille abil aafriklased omavahel suhtlevad ja mässu sepitsevad. Trummid asendusid käte, keha ning jalgadega. Rütmiliseks a cappella muusikaks maskeerituna lubasid töölaulud orjadel ikkagi valvajate karmi kontrolli alt pääseda ning julgematel ette valmistada põgenemist põhja poole.
Näiteks laul “Wade in the Water” ütleb põgenevatele orjadele, et nad lahkuksid radadelt ja läheksid vette, et orjapidajate koerad nende jälgi üles ei võtaks. Põgenemisel tuli teada õigeid teid, orienteeruda tähtede järgi, peita jälgi ja leida saatusekaaslasi. Seda kõike edastati üksteisele kodeeritud kujul. Muu hulgas kudusid orjad põgenemistee info sisse ka vaiba- ja seelikumustritesse.
Töölaulude päritolus võib leida isegi kolme erinevat kultuuri. Sünkopeeritud rütmi, ekspressiivse esitamislaadi ja improvisatsioonilisuse said orjad kaasa Aafrikast. Eestlaulja-koori ning salmi-refrääni vaheldumine on Euroopa panus selle muusikastiili tekkesse. Aga lisaks eelnevale on muusikateadla- sed toonud välja spirituaalide sarnasuse islami vaimuliku muusikaga. Spirituaalides võib leida sarna- sust moslemite palvele kutsumisega. Selle põhjus peitub selles, et 30% Aafrikast toodud orjadest olid islamiusku.
Spirituaal arenes aja jooksul ning ajas võsusid, mis põimusid teiste stiilidega. 1865. aastal keelustati USA-s orjandus. Kuigi koheselt suuri muudatusi ei toimunud, siis ajapikku hakkasid endised orjad muusikas ja ühiskondlikus elus kaasa rääkima ning koos nende liikumisega USA põhjaosariikidesse läks nendega kaasa ka muusika.
Orjade töölaulud said aja jooksul aluseks nii gospelile, bluesile, jazzile kui muudele, ka praegu maailmas levinud muusikastiilidele. Loe edasi Mondo rändekooli väljaandest Muusikalised teekonnad.
