MÕISTED

Ajutise kaitse saaja –  see kaitse antakse sisserändajale erandliku menetluse käigus, mille eesmärk on anda massilise sisserände korral kohest ja ajutist kaitset välismaalastele, kes ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda (nt Ukraina põgenikud). 

Assimilatsioon ehk sulandumine – vaade lõimumisele, mis tähendab n-ö riigi ühisidentiteedi, kommete ja keele ülevõtmist. Räägitakse rahvaste sulatuskatlast, kuhu sisenevad erineva päritolu ja kultuuriga inimesed, aga väljuvad ühesuguse keele, kultuuri ja väärtustega inimesed. 

Avalik arvamus – ühiskonnaliikmete kollektiivset arvamust mingil konkreetsel teemal ja seda mõõdetakse eri laadi avaliku arvamuse uuringutega. Avalik arvamus pole kunagi üle ühiskonna jagatud ühine arvamus, vaid eri inimeste seisukohtade summa, niisiis on see alati mitmekesine ja jagub nii üht- kui ka teistmoodi arvajaid. 

Diasporaa – ajalooline rahvuskogukond, kelle esivanemad on kunagi kodumaalt lahkunud, kuid kes on oma kogukonda ja ühisidentiteeti alal hoidnud ka võõrsil. 

Ebaregulaarne rändaja – seaduslikkuse ähmase piiri tõttu on arvatud ka, et võiksime sõnapaari „ebaseaduslik sisserändaja” asemel kasutada hoopis mõistet „ebaregulaarne sisserändaja”, sest inimene ei saa kunagi olla illegaalne, seadusega vastuolus saab olla vaid tema tegevus (ehk ebaseaduslikust rändest rääkida on igati korrektne). Ebaseaduslikust piiriületusest sagedamini saab ebaregulaarne rändaja inimesest, kes on riiki sattunud täiesti seaduslikult, kuid jäänud paigale ka siis, kui seadusliku rände alus on kadunud. 

Hargmaisus (hargmaine eestlaskond) – inimene või kogukond, kes hoiab sidemeid ja ühist identiteeti riigipiiridest sõltumata.

Kliimaõiglus –  termin ja ka ühiskondlik liikumine, mis juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutused ei ole ainult loodusteaduslik küsimus, vaid eetiline ja õiguslik – sellel on selged tagajärjed inimeste tervisele, toimetulekule ja tulevikuväljavaadetele. Kes vastutab ja kannab kulud, kui kannatavad kõige enam need, kelle enda kliimajalajälg on kõige väiksem?

Kultuuridevaheline lähenemine ehk interkulturalism –  vaade lõimumisele, mille kohaselt on lõimumisele eeldus see, et tekitatakse võimalusi omavahel kokku puutuda – olgu selleks siis ühine koolivõrk, isegi kui õpitakse eri keeltes, vaba aja veetmise võimalused, teenindusasutused või midagi muud. Seetõttu on oluliseks lõimumismootoriks ka ettevõtted, kus on mitmekultuuriline töötajaskond, või kooliealised lapsed, kes mitte ainult ei lõimu ise, vaid lõimivad ka oma vanemaid kultuuridevaheliste võrgustikega. 

Kvoodimeetod (kvoot) – elamisloa- või viisaliigile kehtestatakse konkreetne piirmäär.

Mobiilsus (liikuvus) – mobiilseteks loetakse lühiajalisemad liikujad – näiteks need, kes käivad lühemat aega hooajatööl või pendeldavad töö või elustiiliga seoses eri riikide vahel.

Multikulturalism ehk mitmekultuuriline lähenemine – vaade lõimumisele, mille kohaselt on igaühel õigus olla selline, nagu ta on: rääkida oma keelt, viljelda oma kultuuri, kanda meelepäraseid rõivaid või ususümboleid, aga mis kõige olulisem – väärtustada ka teiste õigust teha sedasama. 

Pagulaslaager ehk põgenikelaager – ajutist rajatist või asulat, mis ehitatakse selleks, et pakkuda kiiret kaitset, peavarju ja esmast elutähtsat abi inimestele, kes on olnud sunnitud sõja, vägivalla, tagakiusamise või loodusõnnetuste tõttu oma kodust põgenema. 

Palermo protokoll – ÜRO rahvusvaheline õigusakt, mis defineerib esmakordselt ülemaailmselt mõiste “inimkaubandus”.Võeti vastu 2000. aastal. Eesmärgiks on Ennetada inimkaubandust, kaitsta ohvreid ja karistada kurjategijaid. 

Ringrändaja – rändaja, kes käib mõni aasta välismaal ära, kuid hiljem pöördub siiski tagasi.

Ruumiline segregatsioon – lihtsamat tööd tegevad sisserändajad kolivad soodsamatesse piirkondadesse. Paremal järjel kohalikud püüavad kolida mainekamatesse piirkondadesse. Võivad kujuneda immigrantide linnaosad. 

Rändevõrgustik – inimestevaheliste sidemete võrgustik (sugulased, sõbrad, tuttavad, sama kogukonna liikmed), mis ühendab päritoluriigi ja sihtriigi inimesi. See võrgustik teeb uute inimeste jaoks teise riiki kolimise lihtsamaks ja turvalisemaks.

Segmenteeritud tööturg – olukord, kus sisserändajad töötavad ühtedes tööturusektorites ja kohalikud teistes.

Seksuaalne ekspluateerimine –  prostitutsiooni kaasamine või  muul viisil seksuaalne ärakasutamine.

Sisseränderiik – riik, kuhu suundutakse elama. 

Siseränne –  rännatakse ühest riigi piirkonnast teise, maapiirkondadest suurlinnadesse, mõnikord ka vastupidi. Selle hulka ei arvata lühiajalist reisimist, näiteks puhkuse- ja ärireise või sõpradel külas käimist. Ränne on midagi püsivamat.

Talendiränne – ränne, mille korral rändavad andekad inimesed ja valdkonnaspetsialistid, kes suudavad oma tegevusega luua töökohti teistelegi. See omakorda aitab suurendada riigi tulusid. 

Tõmbefaktori (tõmbetegurid) – põhjused, mis rände sihtkoha atraktiivseks muudab – ihaldusväärsed töökohad, vanasti ka näiteks võimalus maad saada, kõrgemad palgad, elus häid võimalusi andev haridus, aga ka kultuuriline või poliitiline vabadus.

Tõukefaktorid (tõuketegurid) – põhjused, mis meid lahkumist kaaluma panevad – näiteks sõjaline konflikt või ebaturvalisus, tagakiusamine, töökohtade puudus või ka lihtsalt suhteline vaesus. 

Tööalane ekspluateerimine – sunniviisiline töö või teenistus.

Uusassimilatsioon – vaade lõimumisele, mille kohasel püütakse kokku leppida võimalikult minimaalses, mida eri ühiskonnarühmad oma eripärast sõltumata peaks kindlasti tegema ühtmoodi, kuid muidu on kõigil õigus elada oma elu täpselt nii, nagu nad ise ihkavad. Näiteks, et riigis on ühine asjaajamiskeel, mida kõik ühiskonnaliikmed vähemalt minimaalsel tasemel valdavad, ning kõigil elanikel on kohustus austada riigi õiguskorda, aga mis keeles suheldakse omavahel vabal ajal või millist usku keegi järgib, on igaühe vaba valik.

Vabatahtlik ränne – ränne, mis on seotud inimeste valikutega: näiteks sooviga minna välismaale raha teenima või paremat elu otsima, asuda elama teises riigis elava pereliikme juurde, minna välismaale õppima mõnd põnevat eriala või lihtsalt maailma avastada. 

Varjupaigapoliitika – määrab, mis tingimustel võivad riiki jääda need, kelle kodumaal on elu muutunud ühel või teisel põhjusel väljakannatamatuks. 

Välisränne ehk rahvusvaheline ränne – inimeste liikumine oma tavapärasest asukohariigist mõnda teise riiki, mille kodanikud nad ei ole. Selle hulka ei arvata lühiajalist reisimist, näiteks puhkuse- ja ärireise või sõpradel külas käimist. Ränne on midagi püsivamat. Rändestatistika kogumisel võetakse rändaja määratlemise aluseks sageli ka võõrsil viibimise aeg, mis on vähemalt aasta.

Väljaränderiik – riik, kust liigutakse välja.

Üleilmastumine – protsess, mille tulemusel muutub maailm ühtaegu avaramaks ja lähedasemaks. Tehnoloogia, haridus ja avatud piirid võimaldavad inimestel, informatsioonil, majandusel ja kultuuril liikuda kaugete vahemaade taha kiiremini ja lihtsamalt kui kunagi varem. 

3D töökohad – töökohad, kus töötamine on ohtlik (dangerous), räpane (dirty) ning madala sotsiaalse prestiižiga (demeaning). Sageli töötavad just sisserändajad töökohtadel, mida kohalikud ei soovigi.