Kliimakooli kaardimäng
Kas üks lennureis Bangkokki mõjutab kliimat rohkem kui aasta jooksul iga päev ühe hamburgeri söömine? Kas 5 T-särgi tootmisel on suurem kliimamõju kui igapäevasel elektritõukeratta kasutamisel? Kliimakooli mängijad saavad teada, milline on meie igapäevategevuste jalajälg. Mäng viib kindlasti elavate arutelude ja avastushetkedeni. Üks mänguring võtab aega umbes 15 minutit ning korraga saavad mängida kaks või rohkem üle 12-aastast mängijat. Mängus on kasutatud Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli teadlaste süsinukujalajälje arvutusi.
Kliimakooli mängu on eesti keeles välja andnud MTÜ Mondo.
Lisainfot Mondo ja kliimamuutuste kohta leiad leheküljelt mondo.org.ee/kliima ning õppematerjalide portaalist maailmakool.ee.
Küsimustega kirjuta maailmaharidus@mondo.org.ee
Mängu juhis
Mängu eesmärk on saada esimesena lahti käes olevatest kaartidest. Selleks tuleb kaardid asetada õigele kohale heitkoguste joonel. See on rida kaartidest CO2 heite suuruse järgi, mida kaardi lolev tegevus põhjustab. Mängija ülesandeks on arvata, kas tegevus põhjustab rohkem või vähem heitmeid, kui teised joonel olevad tegevused.
Üks mäng kestab 10-20 minutit ja osaleda saab 2–4 võistkonda 1–3 mängijaga.
Ettevalmistus
- Sega kaardipakk ning jaga igale võistkonnale kolm kaarti.
- Võistkonnad asetavad kaardid lauale, tumesinine pool ülespoole.
- Aseta ülejäänud kaardipakk lauale, tumesinine pool ülespoole.
- Võta kaardipakist kaks pealmist kaarti ja aseta need laua keskele, nii et heitkogused on nähtavad. See on heitkoguste joone algus.
- Võistkond, kelle liige viimati rongiga sõitis, alustab mängu.
Heitkoguste joon
Mängu jooksul asetatakse kaardid üksteise kõrvale ritta n.ö heitkoguste joonele. Eesmärgiks on reastada kaardid heitkoguste alusel väiksemast suuremani.
Mängu käik
Alustav võistkond valib ühe oma kaartidest ilma tagakülge vaatamata ning arvab, kuhu tuleks kaart heitkoguste joonel paigutada. Seejärel pööratakse kaart ümber, et näha tegelikku CO2e arvu.
- Kui arvatud koht on õige, lisatakse kaart joonele ja kord läheb järgmisele võistkonnale.
- Kui arvatud koht ei ole õige, siis pannakse kaart kaardipaki alla. Võistkond võtab paki pealmise kaardi ja asetab selle enda ette lauale. (Mängu saab raskemaks teha, paigutades ka valesti arvatud kaardid õigetele kohtadele heitkoguste joonel, enne kui võistkond uue kaardi võtab.) Kord läheb järgmisele võistkonnale.
Mängu eesmärk
Võidab võistkond, kes asetab esimesena kõik oma kaardid joonele. Kui ühel võistkonnal saavad kaardid otsa, siis jätkatakse mängu, kuni kõik võistkonnad on saanud arvata sama arvu kordi. Kui rohkem kui üks võistkond saab kõikidest kaartidest lahti sama ringi jooksul, jätkub mäng seni, kuni ainult üks võistkond asetab kaardid õigesti sama ringi jooksul.
Liiga lihtne?
Mängu saab raskemaks teha, andes võistkondadele mängu alguses rohkem kaarte või jättes valesti paigutatud kaardid heitkoguste joonele (kuid võistkond peab siiski uue kaardi võtma).
Kuidas arvutati heitkoguste väärtused?
Kaardimängus Kliimakool kasutatud heitkoguste väärtused on arvutanud Göteborgi Chalmersi tehnikaülikooli ja Rootsi Göteborgi ülikooli teadlased. Siin anname üldise ülevaate sellest, kuidas väärtused arvutati. Esitatud on ka mõni näidisarvutus (üks või kaks iga kategooria kohta). Kui teile jääb midagi selgusetuks või kui teil on küsimusi konkreetse kaardi kohta, võtke palun ühendust mängu arendajaga aadressil hello@climatecallgame.com.
Arvutatud heitkoguste väärtused põhinevad peamiselt teadusartiklites, ametite ja uurimisinstituutide aruannetes avaldatud teabel ning statistiliste andmebaaside andmetel. Valik iga kategooria kõige olulisematest andmeallikatest on esitatud allpool. Mõnel juhul, kui avaldatud teave ei ole kättesaadav või kui ei ole võimalik kasutada üht „õiget“ väärtust, põhinevad arvutused kvalifitseeritud hinnangutel või eeldustel (näiteks kui suur on Eestis tavaline teleekraan). Kõik arvutused põhinevad võimalikult värsketel andmetel ja heitkoguste väärtused on kinnitatud, võrreldes neid teiste avaldatud väärtustega.
Üldiselt oleme arvesse võtnud ainult otseseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Ebaselged tagasisidemehhanismid ja mõju kliimasüsteemile on välja jäetud. Kõige olulisem kliimasüsteemile mõju avaldav tegur, mis ei tule õhku paisatavatest kasvuhoonegaasidest, on pikamaalennud. Kõrgel kõrgusel lendamine põhjustab nii kütuse põlemisel tekkivaid otseseid süsinikdioksiidi (CO₂) heitkoguseid kui ka kaudseid mõjusid, osaliselt soojendava mõjuna kõrgemates õhukihtides pilvede moodustumisel ja osaliselt jahutava mõjuna, kui heitmetes olevad osakesed peegeldavad kosmosesse tagasi päikesekiirgust. Arvati, et need kaks mõju töötavad üksteisele enam-vähem võrdselt vastu, kuid uued uuringud ja tõendid on pannud suurema osa kliimateadlaseid uskuma, et kõrgetel kõrgustel lendamine suurendab üldiselt kliimamõju umbes 70%.
Nagu kinnitab lennukite näide, on arvutustes palju ebamäärasust, osaliselt seetõttu, et kliimateadus on oma olemuselt keeruline, ja osaliselt seetõttu, et hulga tegevuste põhjustatud heitkogused on väga erinevad (näiteks kui palju kütust auto tarbib). Võimaluse korral oleme kasutanud keskmisi väärtusi, et muuta numbrid võimalikult tüüpilisteks näideteks. Kaartidel esitatud heiteväärtused on ümardatud ning neid ei tohiks pidada täpseteks ja absoluutseteks, vaid pigem ligikaudseks.
Kasvuhoonegaasid
Globaalsele soojenemisele aitavad kaasa erinevad kasvuhoonegaasid. Kaardimängus Kliimakool käsitleme neist kõige olulisemaid, nimelt süsinikdioksiidi (CO₂), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O).
Süsinikdioksiid tekib peamiselt fossiilkütuste (kivisüsi, maagaas ja nafta) põletamisel ning orgaaniliste muldade harimisel. Orgaanilised mullad koosnevad suures osas kõrge süsinikusisaldusega orgaanilisest ainest. Mulla harimisel laguneb orgaaniline materjal ja süsinik vabaneb atmosfääri süsinikdioksiidi kujul.
Metaan pärineb peamiselt metaani moodustavatest mikroobidest mäletsejaliste seedetraktist ja loomasõnnikust. Metaani moodustavad mikroobid arenevad neis anaeroobsetes (hapnikuvabades) keskkondades ja toodavad metaani, toitudes orgaanilisest ainest mäletsejaliste maos ja sõnnikus.
Dilämmastikoksiid pärineb peamiselt sünteetiliste väetiste tootmisest, orgaaniliste muldade harimisest ning põldudel ja karjamaadel levinud väetistest ja sõnnikust. Mullas on mikroobe, mis toituvad väetistes ja sõnnikus olevatest lämmastikku sisaldavatest ühenditest ning selle protsessi käigus moodustub dilämmastikoksiid.
Erinevad kasvuhoonegaasid mõjutavad kliimat erineval määral. Erinevate kasvuhoonegaaside võrdlemiseks ja liitmiseks teisendatakse nende mõju kliimale vastavaks süsinikdioksiidi koguseks, näiteks ei tooda eraldi välja metaani mõju kliimale, vaid arvutatakse see ümber süsinikdioksiidi koguseks, millel on sama kliimamõju kui metaanil. Neid nimetatakse süsinikdioksiidi ekvivalentideks.
Süsinikdioksiidi ekvivalentide arvutamiseks on erinevaid meetodeid ning kliimamõjusid saab hinnata ka eri ajavahemike jooksul. Näiteks globaalse soojenemise potentsiaalina tuntud arvutusmeetodi kasutamisel selgub, et 1 kg dilämmastikoksiidi mõju kliimale on umbes 300 korda suurem kui 1 kg süsinikdioksiidil, kui hinnata kliimamõju 100 aasta jooksul. Seetõttu loetakse 1 kg dilämmastikoksiidi mõju kliimale võrdseks 300 kg süsinikdioksiidiga.
Kõiki kasvuhoonegaase saab väljendada süsinikdioksiidi ekvivalendina ning seda tehes on võimalik luua kliimamõju jaoks üks väärtus isegi siis, kui heitkogused koosnevad mitmest erinevast kasvuhoonegaasist. Kaardimängu Kliimakool heitkoguste väärtuste arvutamisel on kasutatud erinevate kasvuhoonegaaside globaalse soojenemise potentsiaali 100 aasta jooksul kooskõlas tavapraktikaga. Rohkem infot erinevate kasvuhoonegaaside kasvuhooneefekti kohta leiate siit.
Mõnel kaardil on negatiivsed heiteväärtused. Need viitavad välditud heitkogustele, mida on võimalik mingi toimingu abil ära hoida, näiteks istutades puid, soojustades maju või paigaldades päikesepaneele. Ära hoitud heitkogused on arvutatud kõige tõenäolisema alternatiivse stsenaariumiga seotud heitkoguste ja konkreetse tegevusega seotud heitkoguste vahena. Puude istutamise puhul on alternatiivne stsenaarium puude istutamata jätmine ja päikesepaneelide puhul on alternatiivne stsenaarium võrgust elektri kasutamine. Üksikasjalikumad selgitused on toodud alalehtedel..
Õpetajale
Mondo maailmahariduse meeskond on Kliimakooli mängu juurde koostanud juhendamaterjalid, mis toetavad haridustöötajaid noortega mängu kasutamisel. Selleks, et mängust kujuneks tõeliselt põnev õppimiskogemus, soovitame enne mängimist kaardistada noorte varasemad teadmised kliimamuutustest ning mängimise järel julgustada arutelu meie igapäevaste tarbimisharjumuste mõjust keskkonnale. Ideid arutelude juhtimiseks ning jätkutegevusteks saate Kliimakooli tunnikavadega tutvudes.
Samuti leidub maailmakool.ee portaalis mitmeid täiendavaid õppematerjale kliimamuutuste kohta. Näiteks on võimalik vaadata keskkonnateemalisi dokumentaalfilme ja e-loenguid või tellida kooli kliimamuutuste mõjusid kajastav näitus.
Kliimakooli mängu tutvustamiseks korraldame 2023/2024 õppeaasta teises pooles mitmeid koolituspäevi haridustöötajatele. Koolitustele ootame õpetajaid, noorsootöötajaid, huvihariduse juhendajaid, muuseumipedagooge, täiskasvanukoolitajaid ja teisi haridusprofessionaale, kes käsitlevad oma töös kliimamuutuste temaatikat.
Koolituste kohta loe täpsemalt ja registreeru siin.
Kõik meetodipäevast osavõtjad saavad oma haridusasutuse jaoks tasuta viis kaardipakki. Lisapakke saab tellida maailmakool.ee veebilehelt.
Kliimakooli mäng ja veebileht loodi Euroopa Liidu ja Eesti arengukoostöö finantstoetuse abil. Sisu eest vastutab ainuisikuliselt MTÜ Mondo ja see ei kajasta tingimata Euroopa Liidu seisukohti. Kliimakooli algversiooni tootis Klimatkoll Guldheden AB, kujundas Tina Damgaard, illustratsioonid lõi Hillevi Duus.
