TOIT

Toidu kategooriasse kuuluvad ka järgmistest tegevustest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused.

• Põllukultuuride ja loomade kasvatamine, näiteks süsinikdioksiidi heide põllumajandusettevõtetes kasutatavatelt traktoritelt ja mäletsejalistest eralduv metaan.
• Põllumajandusettevõtetes kasutatavate sisendite tootmine, nagu sünteetiline väetis, pestitsiidid, elekter ja fossiilkütused.
• Loomasööda, näiteks heina ja teravilja tootmine.
• Toiduainete töötlemisega seotud energiatarbimine, näiteks meiereides ja veskites.
• Sünteetiliste väetiste, fossiilkütuste ja loomasööda transport.
• Rahvusvaheline ja siseriiklik toiduvedu päritoluriigist jaekauplusesse.

Arvesse ei võeta siiski järgmistest tegevustest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitmeid.

• Toidu pakkematerjalide tootmine, kuna need heitkogused on võrreldes toiduainete tootmisel tekkivate heitkogustega üldiselt väikesed.
• Toidu transport jaekauplusest tarbijale. Need heitkogused ei ole tähtsusetud, vaid neid seostatakse tavaliselt pigem transpordi- kui toidusektoriga.
• Kodus toiduvalmistamisega kaasnev energiatarbimine. Need heitkogused ei ole tähtsusetud, vaid neid seostatakse tavaliselt pigem eluaseme- kui toidusektoriga.
• Infrastruktuuri tootmine (näiteks transporditeed), põllumajandusmasinad ja -hooned (kauplused, taluhooned, laohooned jne).

Mida hõlmavad erinevad toitumisviisid?

Kaardimängus on mitmete erinevate toitumisviisidega kaarte: keskmine eesti segatoitlus, ainult kanaliha tarbiv keskmine eesti segatoitlus, eesti taimetoitlus ja vegantoitlus. Segatoitlus viitab Eestis keskmisele toidutarbimisele inimese kohta, sisaldades ka jäätmetesse mineva toidu hulka. Eesti keskmine toitumisviis põhineb andmebaasi FAOSTAT toidutarbimise andmetel

Vegantoitlus põhineb 2016. aasta uuringul. Vegantoitumisel on piimatooted asendatud soja- ja taimeõlidega ning liha, munad ja kala on asendatud taimsete valguallikatega, peamiselt kaunviljade, pähklite ja seemnetega. Vegantoitumisel on valgutarbimine madalam kui teiste toitumisviiside puhul, kuid kooskõlas soovitatud tasemega. Kõik toitumisviisid sisaldavad võrdset kalorite tarbimist.

Mida tähendab „eine“?

Mõistet „eine“ kasutatakse mitmel kaardil. Need eined koosnevad kas 150 grammist kalast, veise-, sea- või kanalihast ja neid serveeritakse 300 g kartulitega. Mõlemat hamburgerit (veiselihast burgerit ja taimset burgerit) serveeritakse 60 g saiaga ning kõigi burgerite kaal on 100 g. Igal juhul moodustab liha või liha asendaja suurema osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Näiteks aasta aega 300 g kartuleid päevas annab vaid umbes 35 kg CO₂ ekvivalente.

Kust tuleb toit?

Toit kõigis toitumisviisides ja toitudes viitab keskmisele tarbimisele määratletud riigis/piirkonnas. Arvesse on võetud ka toidu import ning oleme arvestanud nii rahvusvahelise kui ka riigisisese transpordi (kuni kaupluseni) heitmeid. Enamiku kaartide puhul, kus on toodud ühekaupa toiduaineid, näiteks juustuvaagen, oleme eeldanud, et Eestis on tootmise väärtused võrdsed Rootsi tootmissüsteemi väärtustega. Tunnistame, et see on lihtsustamine. Samas ei ole tõenäoline, et toiduainete tootmisel tekkivad heitkogused Eesti ja Rootsi vahel palju erineksid.

Miks on veiselihast ja piimatoodetest tingitud heitkogused nii suured?

Veistelt (veiseliha, piim, juust, või jne) saadud toiduainete kasvuhoonegaaside heitkogused on suuremad kui teistel toiduainetel. Seda kolmel põhjusel: 1) veised on metaani vabastavad mäletsejalised (erinevalt sigadest ja kanadest), 2) veiste paljunemismäär on madalam kui sigadel ja kanadel ning 3) veiste söödavahetuse suhtarv on madalam kui teistel loomaliikidel. Madalam paljunemiskiirus viitab asjaolule, et lehm poegib tavaliselt ainult ühe vasika aastas, võrreldes emisega, kes poegib 20 kuni 30 põrsast aastas, ja kana, kes muneb mitusada muna aastas. Sööda teisendussuhe viitab söödatoodangule piima või liha kujul võrreldes sööda sisendiga.

Mäletsejalistele (nagu lehmad, lambad ja vesipühvlid) on iseloomulik võime seedida rohtu. Rohtu seeditakse maos spetsiaalsete mikroobide abil, mis lagundavad rohus tselluloosi. Selles protsessis moodustub metaan, mis eraldub, kui loom hingab. Piimatoodete puhul moodustavad mäletsejaliste seedetrakti metaaniheitmed peaaegu 50% koguheitest.

Kas energiakasutus on seotud transpordiga poest tarbijani?

Ei hõlma. Kuigi need heitkogused ei ole tähtsusetud, omistatakse need tavaliselt pigem transpordi- kui toidusektorile.

Kas toit on mahe või tavaline?

Heiteväärtusi võib pidada nii tavapärase kui ka mahepõllunduslikult toodetud toidu esindajateks. Mitmes suuremas uuringus on võrreldud mahepõllumajanduslike ja tavapäraste toiduainete kliimamõjusid ning leitud, et põhimõtteliselt erinevusi ei ole (Meier et al., 2015; Tuomisto et al., 2012; Mondelaers et al., 2009). Ühelt poolt ei kasutata mahepõllundussüsteemides sünteetilisi väetisi, mis on kliima seisukohast positiivne, kuna väetisetootmine on väga energiamahukas. Teisest küljest on mahepõllumajanduslik saagikus väiksem, mis tähendab, et ühe hektari või ühe põllumajandusettevõtte kogu kliimamõju jaotub väiksema toidukoguse peale. 

Pange tähele, et kaardimäng Kliimakool käsitleb ainult kliimamõjusid, mitte muid keskkonnamõjusid ja terviseprobleeme. Mahepõllumajanduslikel toiduainetel võib olla positiivne mõju muudele keskkonnaprobleemidele (näiteks bioloogiline mitmekesisus) ja tervisele, kuid seda siin ei käsitleta. 

Kuidas on toitu enne tarbijani jõudmist transporditud?

Oleme püüdnud teha võimalikult realistlikke eeldusi transpordivahemaade ja transpordivahendite (veoauto/laev/rong/lennuk) kohta, et kajastada tegelikkust võimalikult täpselt. Näiteks oleme eeldanud, et banaane transporditakse laevaga Lõuna-Ameerikast ja et kogu joogiks mõeldud piim toodetakse tarbimisega samas piirkonnas. 

Enamiku toiduainete puhul moodustab transport vaid väikese osa kogu kliimamõjust, sest toidutransport on üldiselt väga energiatõhus. Erandiks on transport lennukiga, näiteks osade eksootiliste puuviljade, suhkruherneste ja spargli puhul.

Kas energiakasutus on seotud kodus toiduvalmistamisega?

Ei hõlma. Need heitkogused ei ole tähtsusetud, vaid neid seostatakse tavaliselt pigem eluaseme- kui toidusektoriga.

Arvutusnäide „Toit“

Grilleine, mis koosneb 150 g veiselihast 300g kartulitega, tarbituna iga päev kogu aasta jooksul.

Veiseliha ja kartulite igapäevasest tarbimisest aasta jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasutasime järgmisi sisendandmeid.

• Veiseliha kogus: 150 g päevas
• Kartulite kogus: 300 g päevas
• Keskmise veiseliha heitekoefitsient: 58,5 kg CO₂ heidet veiseliha kg kohta
• Kartulite heitekoefitsient: 0,3 kg CO₂ kartuli kg kohta
  

Esiteks arvutasime välja, kui palju veiseliha ja kartuleid tarbitakse aastas kokku. Arvutused näitavad, et tarbitakse 54,75 kg veiseliha ja 109,5 kg kartuleid (150 g veiseliha × 365; 300 g kartuleid × 365).

Seejärel arvutasime kasvuhoonegaaside heitkogused, korrutades veiseliha ja kartulite üldkoguse vastavate heitekoefitsientidega. Arvutused näitavad, et eraldub 3236 kg CO₂ heitmeid, mis on kaardil ümardatud väärtuseni 3200 kg (54,75 kg veiseliha × 58,5 kg CO₂ veiseliha kg kohta + 109,5 kg kartuleid × 0,3 kg CO₂ kartuli kg kohta). Veiseliha moodustab peaaegu 99% koguheitmetest.

Veiseliha ja kartulite ökoloogiline jalajälg hõlmab lehmade ja kartulite kasvatamisest (sealhulgas lehmade söödast) tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, põllumajanduslike sisendite tootmist, töötlemist toiduainetööstuses ja energiakasutust ning transporti. Samuti võtsime arvesse toidu raiskamise keskmiselt 17% veiseliha ja 53% kartulite näol.

Näite „Toit“ viited

• Toidu tarbimine Eesti keskmises toitumisviisis: FAOSTAT
• Toidu tarbimine vegantoitumisel: S1. peatükk Bryngelsson et al. (2016) Kuidas on võimalik saavutada ELi kliimaeesmärke? Toidu ja põllumajanduse analüüs. (Vt lisa A. Lisamaterjal).
• Üksikute toiduainete tootmisel tekkiv kasvuhoonegaaside heide: Arvutuste põhjal, mis põhinevad Rootsis Göteborgis asuva Chalmersi tehnikaülikooli teadlaste välja töötatud mudelil. Lisateavet arvutusmudeli kohta leiate Bryngelsson et al. peatükist S5. (2016) Kuidas on võimalik saavutada ELi kliimaeesmärke? Toidu ja põllumajanduse analüüs. (Vt lisa A. Lisamaterjal).
• Metaani eraldumine mäletsejaliste seedimisest: Moraes et al. (2014).
• Dilämmastikoksiidi heide põllumaalt: Shcherbak et al. (2014) ja Lesschen et al. (2011).
• Transpordivahemaad: Google Maps ja ntmcalc.se
• Elektritootmisest tulenevad heitmed: Ember Eesti energiasektor 2020. Allikas: Elektrienergia CO2-intensiivsus kWh kohta