MUU

Kui palju energiat teler tarbib?

Eeldatakse, et teler tarbib sisse lülitamisel 150 W, mis on normaalne uue 65-tollise OLED-ekraaniga teleri puhul. OLED-ekraanid on kõige energiatõhusamad teleritüübid. Vanemad telerid tarbivad tavaliselt rohkem, arvestades sama ekraani suurust. Samas on vanemad telerid üldiselt ka väiksemad, mis teeb oletatava energiatarbimise väärtuse paljude telerite puhul hästi toimivaks.

​Kuidas arvutati sülearvuti ja nutitelefoni tootmisest tulenevaid heitmeid?

Uue sülearvuti ja uue nutitelefoni heiteväärtused saadi elektroonikatootjalt Apple ning need hõlmavad tehases kasutatavat energiat ning tooraine kaevandamise ja töötlemisega seotud energiakasutust. Täpsemalt oletasime, et telefon on iPhone 7 ja et arvuti on MacBook Pro 15″, mõlemad said vastavad heiteväärtused.

​Kuidas arvutati teleri tootmisel tekkivaid heitkoguseid?

Teleri tootmisel tekkivaid heitkoguseid hinnati tüüpilise mudeli näitel ja hinnates, millistest materjalidest see koosneb. Näitena kasutame 2017. aasta telerit LG OLED65B7V, mis kaalub 23 kg. Eeldasime, et teler koosneb peamiselt plastist ja ränist ning väikestest kogustest erinevatest metallidest. Iga materjali mass korrutati vastava materjali heiteväärtusega. Materjalipõhised heiteväärtused ​näitavad, kui palju kasvuhoonegaase eraldub 1 kg materjali kaevandamise ja rikastamise tõttu.

Elektroonika sisaldab palju erinevaid materjale ja heiteväärtused on erinevate materjalide puhul väga erinevad ​sõltuvalt sellest, kui tavalised nad maakoores on ja kui raske on neid kaevandada. Näiteks võib märkida, et 1 kg terase tootmine eraldab umbes 2 kg CO₂, samas kui plaatina vastav heitenäitaja on 34 000 kg CO₂.

Eeldasime, et teleri eluiga on 7,5 aastat, ja jaotasime tootmisest pärinevad heitkogused kogu kasutusaja peale.

Millised on elektroonikaseadmete tootmise valupunktid?

Elektroonika tootmisel vajab palju energiat eelkõige tooraine (metallide ja räni) kaevandamine, töötlemine ja rikastamine, mis põhjustab kasvuhoonegaaside teket. Lisaks on elektriliste komponentide tootmiseks vaja energiat. Kõiki eespool nimetatud tootmisetappe on arvesse võetud. Komponentide kokkupanekut valmistoodetesse siiski ei arvestata, sest kõrvutades nõuab see tootmisetapp tühist energiakogust.

​Mida tähendab puude istutamise kaardil „seotud CO2 hulk“? 

Heiteväärtus on negatiivne, mis tähendab, et selle tegevuse abil hoitakse heitkoguseid ära. Põhjuseks on see, et puud neelavad kasvades fotosünteesi abil atmosfäärist süsinikdioksiidi. Imendunud süsinikku säilitatakse puu biomassis nii maapealses osas kui ka maa all. Osa süsinikust salvestatakse ka ümbritsevasse pinnasesse, näiteks kui lehed kukuvad puult maha ja lagunevad maapinnal. Puude istutamine ja kasvatamine on seega kliima seisukohast positiivne. Arvestasime kasvumääraks 5,4 m³ hektari kohta aastas, mis on Eesti keskmine. Tegelikkuses ei neela puud igal aastal sama palju süsinikdioksiidi. Väikesed noored taimed ei võta endasse sama palju süsinikdioksiidi kui suureks kasvades, nii et 5,4 m³ tuleb pidada aastaseks keskmiseks kogu puu eluea jooksul.

Kuidas arvutati naha heitkoguseid nahast jalanõude puhul?

Lehmanaha heitekoefitsient on arvutatud nn majandusliku jaotamise põhimõttel. Lehm põhjustab oma eluea jooksul teatavat kliimamõju sööda tootmise ja mäletsejaliste seedimisest tuleneva metaani heite tõttu. Samal ajal saab lehmalt mitut tüüpi tooteid, nagu piim, liha ja nahk. Koguheite jaotamiseks eri toodete vahel on erinevaid viise. Siin kasutasime heitkoguste jaotamiseks erinevate toodete majanduslikku väärtust. Majandusliku jaotamise põhimõtte kohaselt jaotatakse heitkogused viisil, mis kajastab erinevate toodete majanduslikku väärtust. See meetod omistab nahale suhteliselt madala heitekoefitsiendi, kuna nahk on peamiselt piima ja liha kõrvalsaadus. 

​Arvutusnäide „Muu“

Kolm paari nahast kingi aastas (lehmanahk).

Sellest tegevusest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasutasime järgmisi sisendandmeid.

• Lehmanaha tootmisheide: 88 kg CO₂ lehmanaha kg kohta (väärtus kehtib 2 mm paksuse naha kohta).
• Nahakulu paarile uutele nahast kingadele (sh jäätmed): 0,6 kg nahka.

 Esiteks arvutasime ühe kingapaari kasvuhoonegaaside heitkogused, korrutades nahakulu uute nahast kingade puhul naha heitekoefitsiendiga. Arvutus näitab, et paar uusi nahast kingi tekitab 52,8 kg CO₂ (88 kg CO₂ lehmanaha kilogrammi kohta × 0,6 kg nahka). Kolm paari nahast kingi eraldavad seega 158 kg CO₂ (52,8 × 3), mis on kaardil ümardatud 160 kg-ni.

Naha kogus, mida on vaja paari uute nahast kingade valmistamiseks, sisaldab naha lõikamise tõttu jäätmeid. Täpsemalt läheb peaaegu 50% nahast raisku.

​Näite „Muu“ viited

• Uue telefoni ja arvuti tootmisheitmed: Apple’i keskkonnaaruanne
• Energiakasutus teleri tootmisel: Stobbe (2007)
• Energiakasutus lehmanaha tootmisel: Laurenti et al. (2016)
• Naha kasutamine nahast kingades: Gottfridsson jt. (2015)
• Keenia rooside vabaõhutootmisest tulenev heide: Bohm et al. (2013)
• Puude istutamisega Eestis ära hoitud heitkogused: https://keskkonnaagentuur.ee/media/882/download
• Rooside kasvuhoones kasvatamisest tekkiv heide Madalmaades: Arvutused Chalmersi tehnikaülikooli teadlaste välja töötatud mudelis. Lisateavet mudeli kohta leiate Bryngelsson et al. peatükist S5. (2016) Kuidas on võimalik saavutada ELi kliimaeesmärke? Toidu ja põllumajanduse analüüs. (Vt lisa A. Lisamaterjal)

Elektritootmisest tulenevad heitmed: Ember Eesti energiasektor 2020. Allikas: Elektrienergia CO2-intensiivsus kWh kohta.