ELUASE

Eluaseme kategooriasse kuuluvad ka järgmistest tegevustest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused.

  • Energia/elektri tootmine kütmiseks ja jahutamiseks.
  • Elektrienergia tootmine kodumasinate, näiteks nõudepesumasina ja elektrikatelde toiteks. 

 

Siia ei kuulu aga majade ja korterite ehitamisest ning hooldamisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitmed.

Millest koosneb Eesti energiaallikate jaotus?

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel; koosnes 2019. aastal Eesti energiaallikate jaotus 70% põlevkivist, 17% biokütusest, 9% tuuleenergiast, 2% jäätmete põletamisest ning ülejäänud 1,5% päikesest, maagaasist ja hüdroenergiast. Ember 2020 kohaselt tekitas Eesti elektrisegu keskmiselt 669 g CO₂ kWh kohta, mida saab võrrelda ELikeskmisega 226 g CO₂ kWh kohta. Suhteliselt suur number on tingitud põlevkivi põletamisest. Siiski on see langenud vaid mõne aastaga 993 grammilt CO₂-lt kWh kohta ning Eesti on minemas fossiilkütustelt üle keskkonnahoidlikumatele alternatiividele. 2021. aasta alguses teatas Eesti uus valitsus plaanist lõpetada põlevkivi tootmine 2035. aastaks.

Mida mõeldakse „väikese vooluga dušiotsiku“ ja „standardse dušiotsiku“ all?

Erinevat tüüpi dušiotsikud tarbivad vett erinevas koguses. Kaasaegsed dušiotsikud tarbivad tavaliselt oluliselt vähem vett kui vanad dušiotsikud. Oleme eeldanud, et erinevad dušiotsikud kasutavad järgmisi veekoguseid.

  • Standardne dušiotsik: 12 liitrit minutis
  • Väikese vooluga dušiotsik: 6 liitrit minutis

 

Võrdluseks tarbivad vanad dušiotsikud umbes 20 liitrit minutis. „Tarbimise“ all viitame veele, mis läbib dušiotsikut. 

Kui kuum on vesi duši all ja käsitsi nõude pesemisel?

Oletasime, et duši all käies on veetemperatuur 39 °C, toorvee temperatuur aga 8 °C. Seega tuleb kogu vett kuumutada 31 °C (39–8) võrra, aga kui temperatuuri vähendatakse 5 °C võrra (34 °C-ni), väheneks heide 16%.

 

Kaardi „nõude käsipesu“ puhul arvestasime veetemperatuuriks 38 °C, samal ajal kui toorvee temperatuur oli 8 °C, ja nõudepesu ajaks arvestasime 20 minutit päevas ning voolumahuks 6 liitrit minutis.

Millist ruumide sisetemperatuuri on arvesse võetud? 

Me ei ole teinud konkreetseid oletusi siseruumide temperatuuri kohta, vaid kasutasime korterelamu alternatiivi (Kuusk et al. 2020 ja isiklikku suhtlemist professor Jarek Kurnitskiga) ning Põhja-Euroopa keskmise tegeliku kütteenergiakasutuse statistikat(100 kWh/m2 aastas).

Kuidas mõjutab see heitkoguseid, kui siseruumide temperatuur väheneb?

Sisetemperatuuri alandamine 1 °C võrra vähendab energiatarbimist umbes 5%.

​​

Kui tõhus on maasoojuspump?

Maasoojuspumbad töötavad elektril ja eraldavad soojust maapinnast, millega saab näiteks maja soojendada. Iga kWh kohta võib soojuspump toota umbes 3–4 kWh kütet, sõltuvalt soojuspumpade jõudluskoefitsiendist (CP). Oleme võtnud „passiivmaja kaardi“ CP väärtuseks 4. 

Kuidas arvutatakse päikesepaneelide kasutamisest välditud heitkoguseid?

Heiteväärtus on negatiivne, kuna see viitab päikesepaneelide abil välditud heitkogustele. Kaardi väärtus on arvutatud Eesti keskmise energiaallikate jaotuse ja päikesepaneelide abil elektri tootmisel tekkivate heitkoguste vahena, arvestades ka seda, et kogu energia ülejääk läheb välja avalikust elektrivõrgust. Siia kuuluvad ka päikesepaneelide tootmisel tekkivad heitkogused. 

Kui tõhusad on päikesepaneelid?

Eeldati, et päikesepaneelide nominaalne kasutegur on 16% ja kõigis piirkondades eeldati, et jõudlussuhteks on 75%. Nominaalne kasutegur on elektrienergiaks muundatava sissetuleva energia osakaal ning jõudlussuhe on päikesepaneelide tegelike ja teoreetiliste energiatoodangute suhe. Jõudlussuhe sõltub enamasti päikesepaneelide paigaldussuunast ja juhuslikust päikesekiirgusest. 

Arvutuse näide: 25 m² päikesepaneele.

25 m² päikesepaneelide paigaldamisega välditud heitkoguste hindamiseks oleme kasutanud järgmisi sisendandmeid.

 

  • Otsene normaalne päikesekiirgus Tallinnas on 1075 kWh/m² aastas PVGIS kalkulaatori andmetel (aasta 2016). Päikesepaneele tabanud veidi kõrgemat päikesekiirgust on võimalik saavutada ideaalse kaldega (37%), kuid me ei saa eeldada täiuslikke tingimusi, kuna need päikesepaneelid on tõenäoliselt katustel.
  • Turul saadaolevate päikesepaneelide nominaalne kasutegur varieerub sõltuvalt nende hinnast, kuid jääb vahemikku 15–22%. Oletame, et tõhusus on 16% ja jõudlusmäär 75%. Seega on tegelik tõhusus 12% (16% tõhususex75% jõudluse suhe).
  • Päikesepaneelidest saadava elektri süsinikuintensiivsus on veel üks aruteluteema (siin on lühike populaarteaduslik tekst teemal: „Kui palju heitkoguseid päikeseenergiasüsteem ära hoiab?“) ja numbrid varieeruvad 20g–50g CO₂/kWh. Arvestasime toodetud päikeseelektri süsinikumahukuseks 46,8 g/CO₂/kWh, tuginedes Jungbluth et al. 2012 ja muudel allikatel põhinevatele arvutustele. 
  • Eesti elekter tekitab 669 g CO₂d kWh kohta (aasta 2020). Elektritootmisest tulenev heitkoguste väärtus Eestis: Ember Estonian Power Sector (2020). Link allikale: Elektrienergia CO2-intensiivsus kWh kohta

25 m² päikesepaneelide ühe aasta jooksul toodetud elekter Eestis.

Iga paneel toodab (otsese normaalse päikesekiirgusega) 129 kWh/m² aastas(1075 kWh/m² aastas x12% kasutegur). Seega25m²päikesepaneele toodab 3225 kWh aastas (129 kWh/m²²x25m²). 

Heitkogused, mis Eestis ühe aasta jooksul 25 m² päikesepaneelide abil ära hoitakse.

Eeldades, et kogu elektri ülejääk kantakse Eesti ühisesse elektrivõrku, siis saame arvestada päikesepaneelide 25 m² toodetud energiaga, kuna see asendab tavapäraste vahenditega toodetud elektrit, mille heitkogus on 2158 kg/CO₂ aastas (3225 kWh aastas x 669 g CO₂/kWh) 

25 m² päikesepaneelide paigaldamisest tekkiv aastane koguheide Eestis.

Eeldades, et päikesepaneelide süsinikuintensiivsus on 46,8 g CO₂/kwh, siis 3225 kwh tekitab 151 kg CO₂ aastas (3225 kWhx46,8 g/CO₂/kWh). Seega vähendaks Eestis 25 m² päikesepaneele aastas 2007 kg CO₂ (2158 kg/CO₂-151 kg/CO₂), mis on ümardatud –2000 kg-ni kaardil.

Arvutusnäide „Eluase“

Duši all käimine Eestis 10 minutit päevas ühe aasta jooksul standardse dušiotsikuga ja elektriboilerist tuleva kuuma veega.  

Sellest tegevusest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasutasime järgmisi sisendandmeid.

 

  •  Veetarbimine, standardne dušiotsik: 12 liitrit minutis
  • Dušivee temperatuur: 39 °C
  • Sissetuleva vee temperatuur (enne kuumutamist): 8 °C
  • Energiavajadus ühe liitri vee soojendamiseks ühe kraadi võrra: 0,004184 MJ 
  • Eesti elekter tekitab 669 g CO₂ kWh kohta või džaulides väljendatult 186 g CO₂ MJ kohta (aasta 2020). Elektritootmisest tulenevad heitmed: Ember Eesti energiasektor 2020. Allikas: Elektrienergia CO2-intensiivsus kWh kohta

 

Esiteks arvutasime, kui palju vett aastas kokku kasutatakse, korrutades veevoolu duši all käimise ajaga ja päevade arvuga aastas. Arvutus näitab, et duši all käimine kulutab 43 800 liitrit kuuma vett aastas (12 liitrit minutis × 10 minutit × 365 päeva aastas).

 

Seejärel arvutasime välja energiakoguse, mis on vajalik 43 800 liitri vee soojendamiseks 8 °C-lt 39 °C-le, korrutades energiavajaduse ühe liitri vee soojendamiseks ühe kraadi võrra soojendatavate kraadide arvu (31 °C) ja vee üldkogusega. Arvutus näitab, et vee soojendamiseks on vaja 5 681 MJ aastas (31 kraadi × 0,004184 MJ kraadi kohta × 43 800 liitrit vett).

 

Lõpuks arvutasime kasvuhoonegaaside heitkogused, korrutades kogu energiavajaduse elektritootmisest (Eesti keskmine energiaallikate jaotus) tekkivate kasvuhoonegaaside heitmetega. Arvutused näitavad, et eraldub 1057 kg CO₂ heitmeid, mis on kaardil ümardatud 1100 kg-ni (5681 MJ aastas × 186 g CO₂ MJ kohta).

Näite „Eluase“ viited

  • Elektritootmisest tulenevad heitmed: Ember Eesti energiasektor 2020. Allikas: Elektrienergia CO2-intensiivsus kWh kohta.
  • Energy by source International Energy Agency https://www.iea.org/countries/estonia
  • Kuusk jt. (2020), Liginullenergia renoveerimise kontseptsioonid kortermajadele (link)
  • Isiklik suhtlemine professor Jarek Kurnitskiga Tallinna Tehnikaülikoolist (2021)
  • Energiakasutus majade kütmiseks Rootsis: Rootsi Energiaagentuuri kalkulaator.
  • Päikesepaneelide süsinikuintensiivsus. Jungblut et al. (2012) Fotogalvaanika elutsükli inventuurid.
  • Päikesekiirguse andmed Eestis: Euroopa päikesekiirguse kaart.
  • Puidugraanulid; STEM Energikalkylen.

Kliimakooli mäng ja veebileht loodi Euroopa Liidu ja Eesti arengukoostöö finantstoetuse abil. Sisu eest vastutab ainuisikuliselt MTÜ Mondo ja see ei kajasta tingimata Euroopa Liidu seisukohti. Kliimakooli algversiooni tootis Klimatkoll Guldheden AB, kujundas Tina Damgaard, illustratsioonid lõi Hillevi Duus. www.climatecallgame.com.