Õiglane kaubandus: taustainfo artiklid

• Background information
• Manual, handbook or methodical collection
• Environment, climate and sustainability
• Social justice and rights' protection
• Consumption and economy
• Development, cooperation and international agreements
• 16+
• 13–16
• 10–13
• Social studies
• Natural science
• Estonian

NB! Materjal on rohkem kui viis aastat vana ja selles väljatoodud andmed võivad olla vananenud.

1. Vaesuse asemel tuleks võidelda ülemäärase rikkusega

ÜRO võttis aastal 2015 vastu uue säästva arengu tegevuskava „Sustainable Development Agenda“. Esikohal on eesmärgina kaotada vaesus kõikjalt kõigis oma vormides.

2. Toetame õiglast, mitte vabakaubandust

Vabaturgu, majanduskasvu ja kaubanduse liberaliseerimist loetakse kaasajal arengu nurgakivideks. Sedasi väidavad valitsused ja nii õpetatakse meile koolis. Ometi kuuleme aina sagedamini, et heaolu edendada võiks ka õiglase kaubanduse põhimõtteid rakendades.

3. Kasu, mida õiglane kaubandus (Fair Trade) kohvitootjatele toob

Tavaliselt arvatakse, et Fair Trade väiketalunikel on stabiilsemad turustusvõimalused ning nad saavad oma toodete eest parema hinna. Tuleb välja, et mitmed uuringud kõnelevad vastupidisest.

4. Õiglane kaubandus, selle kriitika ja võimalused

Inimlikust vaatepunktist on õiglase kaubanduse idee ligitõmbav ja toetust vääriv. Oleme põhimõtteliselt seda meelt, et arengumaade põllumajanduse ja teiste tootmissektorite tootjad, kes on praeguse turumajanduse ja maailmaturu tingimustes vaesuses, mis omakorda toob kaasa nende põhiliste inimõiguste kaotusi, peavad saama õiglast tasu.

5. Miks ei pruugi õiglane kaubandus olla tootjatele võluvitsaks?

Vahel heidetakse õiglast kaubandusele ette, et see pole tõhusus ega tulemuslik Lõunapoolkera farmerite finantsprobleemide lahendamisel. Kogu olukorda tuleb näha süsteemi kontekstis. B.R. Wilson uuris asja Nikaraaguas aastal 2010.

6. Fairtrade’i märgise mõju: mida me tegelikult ostame?

Fairtrade’i märgis antakse toodetele, mille kasvatajad ja töötlejad on saanud oma toodangu või töö eest väärilise tasu, mis võimaldab neil tagada endale ning kogukonnale inimväärne elu. See saavutatakse kahe olulise põhimõtte abil: müüdud toodangu tagatakse kasvatajale ja töölistele miinimumhind ning neile makstakse lisatasu, mida kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks ja tuleviku planeerimiseks.

7. Õiglane hind ja suure väärtusega sendid

Tavaliselt ei ole meil aega mõelda sellele, kust pärineb näiteks apelsinimahl, mille poeriiulilt haarame. Nii võib juhtuda, et meie naudime head mahla apelsinikasvatustes ja -tehastes valitsevate kehvade töötingimuste ja looduse arvelt.

8. Milline sertifitseerimissüsteem oleks usaldusväärne ja atraktiivne?

Milline peaks olema sertifitseerimissüsteem, mis tagaks kasvatajatele õiglase kohtlemise ja piisava elatise ning oleks samal ajal tarbijate jaoks usaldusväärne ja atraktiivne?

9. Lühiülevaade vastutustundlikkuse vaatenurgast läbiviidud tarbijakäitumise uuringutest

Tarbijate teadlikkus suureneb ja aina suuremat tähelepanu pööratakse toiduainete tootmise ja tarnimisega seotud keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele aspektidele.

10. Šokolaad on liiga odav, et olla jätkusuutlik

Juba mõnda aega kuuleb siit-sealt tõsistest probleemidest kakaokasvatuses, mille tõttu ennustatakse tulevikuks suurt puudust šokolaadi peamise tooraine järele. Šokolaaditootmine on aga jätkuvalt kasvutrendis ja šokolaadisõpru tuleb aina juurde.

11. Lapstööjõud: kultuur või meeleheide?

Ükskõik, kas lapstööjõud on jätkuvalt kasutusel kultuurilistel või majanduslikel põhjustel, saab selle vastu võidelda ainult teadliku tarbimise ning seadusandluse koosmõjul.

12. Riiete märgistamissüsteemid

Mood on alati seisnud eneseväljenduses. Uuem nähtus on tootemarkide ja märgiste abil toimuv stiili üleilmastumine. Enamik riietest, mida me praegu tarbime, on pärit Hiinast, Türgist, Indiast, Bangladeshist ja Tuneesiast – enamikus nendest riikidest on tööjõukulud madalad ja töötajatel on vähe õigusi.

Back