7. eesmärk. Taskukohane ja puhas energia
-
Categories:
- • Background information
- • Consumption and economy
- • Development, cooperation and international agreements
- • 16+
- • 13–16
- • Social studies
- • Natural science
- • Estonian
Tagada kõigile taskukohane, kindel, kestlik ja kaasaegne energia.
Enamik inimestest peab elektrit tänapäevase elu enesestmõistetavaks osaks. Globaalselt oleme teinud palju edusamme – nüüd on 90% elanikkonnal vähemalt mingisugune ligipääs elektrile. Samas peavad 733 miljonit inimest oma igapäevaseid toimetusi tegema elektriühenduseta. See tähendab näiteks seda, et kliinikutel puudub võimalus vaktsiine ja muid ravimeid hoiustada, lastel pole võimalik õhtuti koolitöid teha ning ettevõtetel konkurentsivõimelist äri pidada.
2020. aastal sõltusid umbes 2,4 miljardit inimest elektri puudumise tõttu ebaefektiivsetest ja saastavatest toiduvalmistamise lahendustest, mis hõlmavad näiteks puidu, kivisöe, puusöe või loomsete jäätmete põletamist toiduvalmistamisel ja kütmisel. Olgu tegemist töökohtade, turvalisuse, kliimamuutustega kohanemise, toidutootmise või inimeste sissetulekute suurendamisega, on juurdepääs energiale hädavajalik. Selle eesmärgi nimel töötamise muudab eriti oluliseks fakt, et see on läbivalt seotud teiste jätkusuutliku arengu eesmärkidega. Seotus tähendab, et mida paremini on energiavarustus tagatud, mida tõhusamalt energiat kasutatakse ja mida rohkem sõltutakse taastuvatest energiaallikatest, seda rohkem suudavad kogukonnad olla jätkusuutlikud ja vastupidavamad kliimamuutustele (vt 11. eesmärk ja 13. eesmärk).
Kuna maailma energiavajadus üha kasvab, on tõusnud ka vajadus mitmekesistada taastuvate energiaallikate osakaalu üleilmses elektritootmises. Mitmeid sajandeid on kasutatud elektri tootmiseks peamiselt fossiilseid kütuseid, nagu kivisüsi, nafta, gaas või näiteks Eestis põlevkivi. Nende põletamisega vabaneb atmosfääri aga palju kasvuhoonegaase, mis pikemas plaanis aga mõjutab (negatiivselt) inimeste ja keskkonna heaolu. Kõige suurema osa globaalsest kasvuhoonegaaside heitest põhjustab energiatööstus (elektri- ja soojatootmine), olles sellega suurim kliimamuutuste põhjustaja. Seega on saastava energiatootmise vähendamine ning samal ajal taastuvenergia tootmise suurendamine oluline samm kliimamuutustega võitlemiseks.
Kestlikkuse tähtsust energiaküsimustes on rõhutanud ka 2022. aasta veebruarist alanud Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas. Konflikt näitab, kuidas poliitiline mõjutusvõime energiaallikate üle võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi, suurendades riikide haavatavust ja sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Roheenergia, nagu päikese- ja tuuleenergia, pakub alternatiivi, mis mitte ainult ei vähenda keskkonnamõjusid, vaid ka sõltuvust välisest energiast. See näitab, kuidas roheenergia võib tugevdada riikide keskkonnasäästlikkust, aga ka julgeolekut ja sõltumatust.
Näha on mõningaid edusamme – taastuvenergiast pärit elektritarbimine moodustas 2022. aastal globaalsest kogutarbimisest juba 29%. Näiteks purustas Taani 2022. aastal oma senise tuulerekordi, tootes 60% elektrist tuuleturbiinide abil. Costa Rica toodab ligi 90% kogu energiast taastuvatest allikatest, olles sellega heaks eeskujuks teistele riikidele. Siiski tehakse ÜRO 2022. aasta raporti järgi globaalselt nii energiaefektiivsuse tõstmise kui ka taastuvenergiatootmise suurendamise osas liiga vähe ära, et kliimamuutuste mõju Pariisi kliimaleppe tasemel hoida (Maa keskmise temperatuuri tõus alla 1,5 °C tööstuspöörde-eelse tasemega võrreldes).
Eesmärgi saavutamiseks rõhutatakse, et inimestel peaks olema puhtale kütusele ja tehnoloogiale lihtsam ja taskukohasem ligi pääseda ning taastuvenergia tuleks paremini lõimida igapäevaste tegevuste ja taristuga. See tähendab, et näiteks hooned, mis ehitatakse, reaalselt ka kasutavad parimaid võimalikke rohetehnoloogiaid. Samuti tuleb suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid puhtasse energiatootmisesse. Hea näide on Tootsi tuulepark, millesse investeeriti kokku 305 miljonit ja mis kahekordistab Eesti tuuleenergia toodangu.
Mida sina teha saad?
- Eelista reisimisel rongi, muud ühistransporti, jalgratast või kõnni jala.
- Püüa ise vähem energiat tarbida ja lülita välja elektriseadmed, mida sa ei kasuta.
- Vali rohelise energia pakett.
- Võimalusel tooda osa vajaminevast energiast päikesepaneeli või tuuleenergia abi.
Allikad ja edasist lugemist
- Our World in Data: Breakdown of carbon dioxide, methane and nitrous oxide emissions by sector
- UN.org
- Sustainable Energy for All
- International Energy Agency
- UNIDO Energy and Climate Change
- The Sustainable Development Goals Report 2022
- IAE Roadmap to Net Zero by 2050
- Kliimamuutused.ee
- Kesta.me platvorm