3. eesmärk. Hea tervis ja heaolu

Tagada kõigile hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul.

Ülemaailmne keskmine eluiga oli aastaks 2019 tõusnud 73,2 aastani, kuid selleks, et seda eluiga täiel määral nautida, on vajalik ka hea tervis. Endiselt ei ole umbes 4,5 miljardile inimesele, st 50%-le maailma elanikkonnast, täielikult tagatud olulised tervishoiuteenused. Nii keskmise eluea kui ka meditsiinilise abi kättesaadavuse osas on riigiti ja regiooniti suured erinevused.

Kõige enam keskendutakse 3. eesmärgi täitmisel neile tegevustele: 1) nakkus- ja mittenakkushaiguste tekke ja leviku vähendamine; 2) emade ja laste tervise parandamine; 3) taskukohase, turvalise ja efektiivse arstiabi tagamine. Tänu vaktsineerimisele ja paremale ennetustööle on alates 2000. aastast peamiste nakkushaiguste, nagu HIV-i, malaaria ja tuberkuloosi, juhtumite arv vähenenud:

  • Uute HIV-viirusesse nakatunute arv 2013. aastal oli 2,1 miljonit, aga 2022. aastal juba 1,3 miljonit ehk see vähenes 38%. Kokku on HIV-nakkusega elavaid inimesi praegu hinnanguliselt 39 miljonit.
  • Malaariasse nakatumise oht on ligi pooltel maailma elanikel ning 2020. aastal oli uusi nakatunuid 241 miljonit, millest 95% Sahara-taguses Aafrikas. COVID-19 pandeemia tõttu kasvas 2020–2021. aastal malaaria juhtumite arv ligi 14 miljoni võrra ning tuberkuloosi suri 100 000 inimest rohkem.
  • Leetrite puhul on vaktsiinid aidanud ära hoida ligi 15,6 miljonit surma 2000. aastast alates, kuid pandeemia aastatel vähenes imikute vaktsineerimine 86%-lt 83%-ni ja vähenes ka vanemate laste vaktsineerimine. Seetõttu kardetakse uusi haiguspuhanguid.

Suuremat ohtu kui HIV, malaaria ja teised nakkuslikud haigused kokku põhjustavad erinevad nn elustiilihaigused, nagu südame-veresoonkonna haigused, suhkurtõbi, kasvajad ja kroonilised kopsuhaigused. Need põhjustavad praegu üle poolte enneaegsetest surmadest ja on kriitiline väljakutse ka lääneriikides. Erinevate ainete, nagu alkoholi ja uimastite kuritarvitamine, on samuti märkimisväärne koorem rahvatervisele. Eriti kiiresti on kasvanud kokaiini tarbimine, mille hinnanguline tootmine jõudis 2020. aastal rekordtasemele ja mida konfiskeeriti 1424 tonni. Globaalselt tarbis narkootikume 2022. aastal hinnanguliselt 284 miljonit inimest.

Pandeemia tõttu tekkisid ärevuse ja depressiooni sümptomid igal neljandal inimesel, eriti tabas vaimse tervise kriis noori ja naisi. Vaimse tervise probleemid puudutavad inimesi igas piirkonnas ja kultuuris ning enesetapp on liiklusõnnetuste järel teine peamine surmapõhjus 15–29aastaste noorte seas.

Emade ja laste tervise vaates on mõned muutused olnud positiivsed, teised mitte. Aastatel 2015–2021 vähenes alla viieaastaste laste suremus 14%, aga sünnitusega seotud surmajuhtumite arv on jäänud praktiliselt samale tasemele. Piirkondade vahelised erinevused on endiselt suured – Sahara-taguses Aafrikas on vaid 64% rasedatele tagatud kvaliteetne arstiabi (globaalne keskmine oli 2021. aastal 84%) ja 95% naistest, kes surid raseduse või sünnituse tagajärjel, elasid globaalses lõunas. Ka maapiirkondades ja vaesuses elavad inimesed on ebasoodsas olukorras – vaeste perede lastel on peaaegu kaks korda suurem tõenäosus mitte elada oma viienda eluaastani.

Ohuks emade tervisele on soovimatu rasestumine, seda eriti teismelisena. Aastatel 2010–2020 langes 15–19aastaste sünnitajate arv 47,9 sünni pealt (1000 inimese kohta) 41,2 sünnini. Langustrend ja rasestumisvastaste vahendite kasutamine on aga viimastel aastatel aeglustunud. Et jõuda 2030. aasta soovitud eesmärkideni, on vaja teha jätkuvat tööd seksuaal- ja pereplaneerimisteenuste võimaldamiseks. Kui tüdrukud saavad laste saamise asemel kauem koolis käia, tagab see ka suurema tõenäosuse nende endi lastel hiljem ellu jääda. Teismeeas emaks saanud tüdrukute arv on kõige väiksem Ida-Aasias (7 sündi 1000 tüdruku kohta) ning suurim Sahara-taguses Aafrikas (102 sündi 1000 tüdruku kohta).

Mida sina teha saad?

Allikad ja edasist lugemist

Back