KAE3. Tervis ja heaolu
Tervislikumad eluviisid ja kõigile ligipääs kvaliteetsele arstiabi
2015. aastaks oli globaalne keskmine eluiga tõusnud 71,4 aastani. Inimesed mitte ainult ei ela kauem, vaid püsivad ka kauem terved. Erinevused riikide vahel on aga üpriski suured. ning üle maailma on kokku ligi 400 miljonit inimest, kellel ei ole ligipääsu arstiabile. Kolmanda kestliku arengu eesmärk püüab tagada kõikidele inimestele hea tervise igas elustaadiumis. Selleks keskendutakse emade ja laste tervise parandamisele, nakkavatele ja mittenakkavatele haigustele ja töötatakse selle nimel, et kõigil oleks ligipääs turvalisele, efektiivsele ja taskukohasele arstiabile.
Perioodil 2000-2015 vähenes globaalselt sünnitusel surnud naiste hulk 37%, samuti paranes sünnituseelse hoolduse kättesaadavus. Suremus on siiski kordades suurem arengumaades, kus ligi pooltelt rasedatel naistel puudub ligipääs kvaliteetsele arstiabile ning maapiirkondades elavatel naistel on endiselt kolm korda suurem tõenäosus surra sünnitusel kui linnas elavatel. Kui suudetaks tagada vajaminevate vahendite olemasolu haiglates ja kliinikutes, oleks suur osa elusid päästetavad. Viimase 15 aastaga on suuresti langenud ka enne viiendat eluaastat surnud laste hulk (44%), kuid see teeb ikkagi 5,9 miljonit surma aastas. Vaesesse perre sündinud lastel on ligi kaks korda suurem tõenäosus mitte elada oma viienda sünnipäevani võrreldes lastega jõukamates peredes. Ohuks emade tervisele on ka soovimatu rasestumine, eriti teismeliste tüdrukute seas. Enamikes arengumaades on teismeliste emade arv langenud, kuid viimastel aastatel on see tendents natuke aeglustunud nagu ka rasestusvastaste vahendite kasutamine. Et jõuda soovitud eesmärkideni aastaks 2030 on vaja teha jätkuvat tööd seksuaal- ja pereplaneermisteenuste võimaldamiseks. Kui tüdrukud saavad laste saamise asemel natuke kauem koolis käia, tagab see ka suurema tõenäosuse nende lastel hiljem ellu jääda. Kõige väiksem on teismeeas emaks saanud tüdrukute arv Ida-Aasias (7 sündi 1000 tüdruku kohta) ning suurim Sahara-taguses Aafrikas (102 sündi 1000 tüdruku kohta).
Tänu vaktsineerimisele ja paremale ennetustööle on peamiste nakkushaiguste nagu HIV, malaaria ja tuberkoloosi juhtumite arv on vähenenud globaalselt alates 2000. aastast. Uute HIV-sse nakatunute arv 2013 aastal oli 2,1 miljonit, mis on 38 protsenti vähem kui 2001. aastal ning laste seas kahanes see lausa 58 protsenti. Kokku on HIV-ga elevaid inimesi praegusel hetkel hinnanguliselt 35 miljonit. Malaariasse nakatumise oht on ligi pooltel maailma elanikel ning 2015. aastal oli uusi nakatunuid 214 miljonit, millest 89% juhtumitest olid Sahara-taguses Aafrikas. Suremussagedus on aga vähenenud 58 protsenti viimase 15 aasta jooksul. Leetrite puhul on vaktsiinid aidanud ära hoida hinnanguliselt ligi 15,6 miljonit surma alates 2000. aastast ning parem ennetustöö, diagnoosimine ja ravi tuberkuloosi osas on päästnud 37 miljonit elu.
Suuremat ohtu kui HIV, malaaria ja teised nakkuslikud haigused kokku põhjustavad hoopis erinevad mittenakkuslikud haigused nagu südameveresoonkonna haigused, suhkrutõbi, kasvajad ja kroonilised kopsuhaigused. Need põhjustavad praegu üle poolte enneaegsetest surmadest. Erinevate ainete nagu alkoholi ja uimastite kuritarvitamine on samuti märkimisväärne koorem rahva tervisele. Ainult iga kuues uimastisõltuvusega inimene sai 2013. aastal ravi. Tähelepanu vajab ka inimeste vaimne tervis ning sellega seotud häired. Need puudutavad inimesi igas piirkonnas ja kultuuris maailmas. Eriti ohustab see nooremaid inimesi, kuna enesetapp on teine peamine surmapõhjus 15 kuni 29 vanuste inimeste seas.
Mida sina saad teha:
-
- Toeta arstiabi parandamisega seotud heategevust
- Osale maailma tervisepäeva üritustel
Allikad ja edasist lugemist: