Kolm lühivideot kliimamuutustest ja Fairtrade'i märgisest

Categories:
• • Background information
• • Video
• • Environment, climate and sustainability
• • Consumption and economy
• • 16+
• • 13–16
• • Estonian

Taustainfo

Kliimamuutused toovad endaga kaasa õhutemperatuuri muutused, põuad, üleujutused, äärmuslikud ilmastikunähtused, taimehaigused, pinnase erosiooni jpm. Need ohustavad globaalsel tasandil toiduga kindlustatust. Meie kõik – tarbijad ja kauplejad – sõltume talunikest, kes toodavad toiduaineid, mida vajame kasvava maailma rahvastiku toitmiseks. Enamik (84%) 570 miljonist talunikust üle maailma on väiketalunikud, st nende farmid on alla kahe hektari suurused. Samas pärineb just neist väikefarmidest tervelt kolmandik (32%) maailma toiduvarudest. Muide, vähemalt 80% väiketalunikest Aasias ja Sahara-taguses Aafrikas on naised.

Paljud väiketalunikud on ühed maailma vaesemad inimesed. Traagiliselt ja mõneti paradoksaalsel kombel on nemad need, kes peavad sageli nälga tundma. Kui talunikud on hädas ja põllukultuuride saagikus või kasvualad vähenevad, tunneme me kõik selle tagajärgi. Näiteks maisi kasvuala võib kliimamuutuste tõttu 2030. aastaks väheneda lausa 24% võrra, mis võib avaldada tõsist mõju kogu maailmas. 

Kliimaõiglus (ingl climate justice) on põhimõte, mille järgi on kliimamuutused eetiline ning poliitiline küsimus. Selle kohaselt on kliimamuutuste peamisteks põhjustajateks rikkad riigid ja suurkorporatsioonid, aga peamised kliimamuutuste käes kannatajad on globaalse lõuna riikide kogukonnad ja sealjuures haavatavad sihtgrupid. Kui talunikud olid juba varasemalt raskustes ebaõiglaste kauplemistingimuste tõttu ja tunnevad nüüd ka kliimamuutuse kõige hullemaid tagajärgi, on nende olukord eriti keeruline.

Uuri rohkem: 

• Kestliku arengu eesmärk nr 13
• Kliimamuutuste lehekülg Fairtrade’i rahvusvahelisel lehel
• Kliimamuutuste lehekülg Mondo veebis

Kuidas mõjutavad kliimamuutused väiketalunikke ja mis on Fairtrade’i roll?

Järgmistes lühivideotes saame teada, milliseid probleeme kliimamuutused väiketalunikele tekitavad ja kuidas Fairtrade’i rahvusvaheline organisatsioon neid toetab. Oleme välja pakkunud üldised häälestusküsimused ning video juurde ka aruteluküsimused. Originaalvideod leiate Fairtrade UK lehelt. Videotel on eestikeelsed subtiitrid – valige need Vimeo valikust.

Häälestusküsimused enne videote vaatamist:

• Mis seostub teile põllupidamise ja talunikega? Millised on talunike peamised väljakutsed Eestis, Euroopas ja mujal maailmas?
• Mis on kliimamuutused? Kuidas võivad need mõjutada põllumajandust ja talunike elu?
• Kuidas on omavahel seotud kliima ja õiglus? Mida on sinu arvates kliimaõiglus?
• Mis sa arvad, mida saaksid talunikud teha, et kohaneda muutuvate ilmastikutingimustega?
• Milline roll võib õiglasel kaubandusel olla talunike toetamisel ja kliimamuutustega toimetulekul?

1. Talunikud eesliinil

Miljonid inimesed üle kogu maailma on lõksus ebaausas kauplemissüsteemis, millest tekkivaid probleeme võimendavad kliimakriisist tulenevad raskused.

• Kuidas on kliimamuutused mõjutanud kakaotootjate elu ja saaki? Millised on väljakutsed, millega nad silmitsi seisavad?
• Mida sa õppisid Fairtrade’i rollist ja selle mõjust kakaotootjate?
• Millised on sinu mõtted inimeste ärakasutamise kohta ja kuidas see võib mõjutada šokolaaditoodete hindu?
• Mida saaksime teha, et toetada kakaotootjaid ja nende kogukondi, et nad saaksid paremini toime tulla kliimamuutuste ja majanduslike väljakutsetega?

3. Kuidas talunikud kliimamuutustega kohanevad?

Sellest videost saate teada, kuidas Fairtrade toetab talunikke kliimamuutustega kohanemisel ja nende vastupanuvõime kasvatamisel.

Mis on kliimaõiglus?

Kliimamuutuste mõju pole kõikides paikades ja kõigile ühesugune – nende suurem mõju langeb just neile, kes on kõige vähem panustanud ülemäärastesse kasvuhoonegaaside heitkogustesse. Kõige haavatavamad regioonid on Sahara-tagune Aafrika, Aasia suurte jõesuudmete piirkonnad ja väikesed saareriigid. Neis piirkondades kannatavad omakorda kõige rängemalt madala sissetulekuga ja ebasoodsas olukorras olevad ühiskonnagrupid, naised, rassivähemused, tõrjutud etnilised rühmad, eakad ja lapsed. Tihti on need rühmad juba niigi haavatavad teiste ühiskonnas sügavalt juurdunud probleemide suhtes. 

Enamik ajaloolisi heitkoguseid on aga pärit kõige rikkamatest riikidest, kellel on kõige rohkem ressursse ja suutlikkust kliimamuutustega kohaneda. Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2021. aasta raport tõi välja, et 10% maailma elanikkonnast vastutab kokku 50% globaalse CO2 heitmete eest. Samal ajal on 10% vaesemast elanikkonnast väga väikese jalajäljega – nemad vastutavad ainult 0.2% heitmete eest. Näiteks Sambias on süsinikujäätmete hulk nii väike, et ulatub vaid 0,39 tonnini inimese kohta aastas, mis on 36 korda madalam Eesti keskmisest (14 tonni). 

Kliimaõiglus on kontseptsioon, mille alusel käsitletakse globaalset soojenemist eetilise ja poliitilise küsimusena ning analüüsitakse, kuidas on globaalse soojenemise põhjused ja mõjud seotud õigluse, eelkõige keskkonna- ja sotsiaalse õiglusega. Kliimaõigluse eesmärk on selliste lahenduste leidmine kliimakriisile, mis liskas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja looduse kaitsmisele loovad ka õiglasema ja võrdsema maailma.

Uuri rohkem:

• Valikaine “Globaliseeruva maailm” peatükk “Kliimamuutused”
• Lühivideo “Kas kliimakriisi ees on kõik võrdsed?”
• Võrdle selle tööriistaga, kuidas jäävad erinevad riigid planetaarsetesse piiridesse, sh CO2 heitmete vaates
• Võrdle interaktiivsel maailmakaardil Fairtrade Risk Map Fairtrade’i märgisega toodete päritolu ja nende tootmisega seotud riske eri riikides