MÕISTED

Ebaseaduslik ränne – ränne on ebaseaduslik, kui välismaalane siseneb riiki, viibib või töötab riigis, omamata selleks seaduslikku alust. Näiteks, kui riiki sisenetakse ilma kehtiva passi vm reisidokumendita või jäetakse riiki sisenemisel või riigist lahkumisel täitmata haldusnõuded.

Etniline vähemus – põhirahvusest erineva rahvusliku või kultuurilise taustaga ühiskonnagrupp.

Inimkaubandus – inimeste värbamine, edasitoimetamine, edasiandmine, varjamine või vastuvõtmine ähvarduste, jõu kasutamise või muude sunnimeetodite abil. Kõige sagedamini esinevad inimkaubanduse juhtumid on seksuaalne ekspluateerimine, lastega kaubitsemine ja tööjõu ekspluateerimine. Inimkaubandus rikub inimõigusi ning sellega kaasnevad inimröövid, kelmus, pettus ja võimu kuritarvitamine või haavatavas olukorras oleva isiku kuritarvitamine.

Inimsmugeldamine – inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine, mis toimub inimese nõusolekul ja tavaliselt smugeldaja võetava tasu eest. Smugeldamine võib sisaldada ekspluateerimist ja olla ohtlik, sealhulgas eluohtlik, kuid ei ole sunduslik inimkaubanduse tähenduses.

Kinnipidamine – liikumisvabaduse piiramine valitsusorganite poolt isiku sunniviisilise aresti kaudu. On kaks kinnipidamise liiki: kriminaalkorras kinnipidamine, mille eesmärk on karistamine sooritatud kuriteo eest, ja haldusarest, mis tagab edasise haldusmeetme, nt väljasaatmise, rakendamise võimaluse. Paljudes riikides kohaldatakse ebaseaduslikele sisserändajatele haldusaresti, kuna nad ei järgi rännet käsitlevaid seadusi. Paljudes riikides võib isikut kinni pidada kuni pagulase staatust andva otsuse langetamiseni või riiki vastuvõtu või riigist väljasaatmise otsuse vastuvõtmiseni.

Kliimaränne – inimeste või inimeste rühmade liikumine kliimamuutustest põhjustatud keskkonnaseisundi järsu või järkjärgulise muutumise tõttu. Kliimaränne võib olla ajutine või pikaajaline ning riigisisene või riigipiire ületav.

Kodakondsuseta isik – isik, keda ükski riik ei pea oma õiguse kohaselt oma kodanikuks.

Kohanemine – protsess, mille käigus riiki ümber asunud uussisserändajad kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga. Protsessi iseloomustab teadmiste ja oskuste omandamine, mis aitavad uues keskkonnas toimida nii igapäevaelu puudutaval (elukoha leidmine, kooli- ja lasteaiakohad, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keeleõppe võimalused jne), riiklikul (ühiskonnakorraldus, õigusaktid, riigi toimimispõhimõtted, teise riigi kodakondsusega isikute õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seonduv jne) kui ka käitumuslikul tasandil (esmane arusaam vastuvõtva ühiskonna alusväärtustest, kultuurilistest tavadest, esmatasandi keeleõpe jne).

Kolmandate riikide kodanikud – isikud, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (Norra, Island, Liechtenstein) ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud.

Lõimumine – mitmepoolne sotsiaalse sidususe tekke protsess ühiskonnas erineva keelelis-kultuurilise taustaga inimeste vahel. Protsessi iseloomustab teadmiste, oskuste omandamine ja väärtuste kujunemine, mis panustavad ühiskonna arengusse praktilise koostöö ja vastastikuse avatuse kaudu. Lõimumise tulemusena väheneb ühiskonnaliikmete kultuurilisest, keelelisest, religioossest ja rahvuslikust kuuluvusest tingitud sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus ja suureneb osalemine ühiskonnaelus.

Majandusränne – peamiselt majanduslikel põhjustel toimuv ränne või ränne eesmärgiga parandada isiku materiaalset heaolu.

Naturalisatsioon – kodakondsuse või rahvusliku kuuluvuse omandamine isiku poolt, kes pole sünnilt asjaomase riigi kodanik ega kuulu selle rahvuse hulka.

Non-refoulment (mittetagasisaatmine) – rahvusvahelise pagulasõiguse aluspõhimõte, mis hõlmab pagulaste kaitset tagasisaatmise eest kohtadesse, kus nende elu või vabadus võib ohtu sattuda.

Pagulane – inimene, kellele on antud 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel rahvusvaheline kaitse. Politsei- ja Piirivalveamet annab inimesele pagulase staatuse juhul, kui tema põhjendatud tagakiusukartus on tingitud tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete pärast. Pagulasele antakse elamisluba kolmeks aastaks, mida saab vajadusel pikendada samuti kolmeks aastaks.

Perekonna taasühinemine – protsess, kus sunnitud või vabatahtliku rände käigus üksteisest lahutatud pereliikmed tuuakse taas kokku kas nende päritoluriigis või mõnes teises riigis. Kui pere taasühineb riigis, mis ei ole nende kodumaa, tähendab see sageli riigi teatud pädevust riiki vastuvõtu üle otsustamisel.

Pereränne – ränne, mille eesmärk on asuda elama abikaasa vm pereliikme juurde.

Põgenik – inimene, kes on sunnitud lahkuma oma kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu. Kui selline põgenik ei ületa rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri, siis on tegu sisepõgenikuga.

Rahvusvahelise kaitse saaja – välismaalane, kes on tunnistatud pagulaseks või täiendava kaitse saajaks ja kellele on antud teises riigis tähtajaline elamisluba.

Rahvusvahelise kaitse taotleja/varjupaigataotleja – isik, kes taotleb välisriigis kaitset ja varjupaika seoses tema tagakiusamisega poliitilistel, usulistel, rassilistel, rahvuslikel vm põhjustel.

Rahvusvaheline migrant – isik, kes asub alaliselt elama uude riiki perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud, olles enne alaliselt elanud teises riigis.

Riigisisesed põgenikud – isikud või inimrühmad, kes on sunnitud oma kodust või elukohast põgenema relvastatud konflikti, üldise vägivalla, inimõiguste rikkumise, loodusõnnetuste või inimeste põhjustatud katastroofide pärast ning kes ei ole ületanud riigipiiri.

Riigiidentiteet – ühiskonnaliikmete jagatud seotustunne riigiga. Ühine riigiidentiteet põhineb jagatud väärtustel, sümbolitel ja praktikatel ning tagab inimeste kuuluvus- ja turvatunde ühiskonnas. Ühine riigiidentiteet kui Eesti elanike meie-tunnetus tagab kõikidele ühiskonnaliikmetele võimaluse osaleda Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus ning põhineb liberaalsete demokraatlike normide, väärtuste ja protseduuride tunnustamisel ja väärtustamisel.

Rändaja – terminiga „rändaja“ tähistatakse tavaliselt isikut, kes teeb vabal tahtel otsuse siirduda teise piirkonda või riiki, sageli materiaalsete või sotsiaalsete tingimuste parandamiseks ning enda ja oma pere väljavaadete paremaks muutmiseks. Rännatakse ka paljudel muudel põhjustel.

Rändesaldo – aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.

Ränne – inimeste elukohavahetus. Kui rännatakse ühe riigi piirides, on tegemist siserändega. Ränne võib olla vabatahtlik (töötamine) või sunnitud (sõjapõgenikud). Kui ränne ületab riigipiire, siis on tegemist kas sisse- või väljarändega.

Saatjata alaealine – saatjata alaealised on alla 18-aastased välismaalt pärit lapsed ja noored, kes on mõlemast vanemast lahutatud ja kelle eest ei kanna hoolt seadusjärgne või tavakohaselt tema eest vastutav täiskasvanu. Saatjata alaealised võivad olla pagulased, varjupaigataotlejad või sisserändajad. Saatjata alaealised on eriti haavatavad ekspluateerimise suhtes. Saatjata alaealiste õigusi kaitseb ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsioon.

Seaduslik ränne – seadusandliku raamistikuga vastavuses olev ränne.

Sisserände piirmäär – riigi kehtestatud kvoot piiramaks sisserännet. Euroopa Liidu riikides, sh Eestis kohaldub sisserände piirmäär vaid kolmandate riikide kodanikele.

Sisseränne – tegevus, mille käigus isik asub alaliselt elama uude riiki perioodiks, mis on eeldatavalt vähemalt 12 kuud, olles enne alaliselt elanud teises riigis.

Sundränne – ränne, kus lähteriigist ollakse sunnitud lahkuma, sealhulgas ohu tõttu oma elule ja heaolule, kas looduslikel või inimtekkelistel põhjustel. Vahel nimetatakse ka humanitaarrändeks.

Tagasipöörduja – välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanik või eesti rahvusest inimene ning tema Eestisse elama asunud abikaasa, laps ja vanem.

Tagasiränne – isiku tagasipöördumine sihtriigist lähteriiki.

Tippspetsialist – siin: mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eestis registreeritud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega.

Tähtajaline elamisluba – tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele.

Täiendava kaitse saaja – inimene, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kes ei saa naasta päritoluriiki, sest sellega võib talle kaasneda tõsine oht: surmanuhtlus, piinamine, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside, sh vägivalla kasutamine rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Eestis antakse täiendava kaitse saajale elamisluba kehtivusega üks aasta, mida saab vajadusel pikendada kahe aasta kaupa.

Tööränne – töötamise eesmärgil toimuv ränne.

Uussisserändaja – legaalselt Eestisse sisserännanud välismaalane, kes on riigis elanud vähem kui viis aastat. Uussisserändajaks peetakse välismaalast, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel; Euroopa Liidu kodanikku, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliiget, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

Vähemusrahvus – riigi põhirahvusest etnilise enesemääratluse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest erinev ajalooline rahvusrühm. Vähemusrahvusena käsitletakse Eesti kodanikke, kes elavad Eesti territooriumil; omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga; erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest; on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Eesti vähemusrahvusi määratleb kultuuriautonoomia seadus.

Välismaalane – välismaalane on isik, kes ei ole Eesti kodanik.

Välisrahasaadetised – sisserändajate tehtud rahaülekanded pereliikmetele kodumaal.

Väljaränne – tegevus, mille käigus varem alaliselt ühes riigis elanud isik lõpetab alalise elamise selles riigis perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud.

Väljasaatmine – riigiorganite poolt isikute välja saatmine riigi territooriumilt vastu nende tahtmist.

Õpiränne – õppimise eesmärgil toimuv ränne.

Ümberasustamine – rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuvõtmine kolmandatest riikidest ÜRO juhtimisel.

Ümberpaigutamine – 2015. aastal Euroopa Liidu Nõukogu otsusega vastu võetud solidaarsusmeede, mis tähendab rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamist Euroopa Liidu piires.