Turvalisem ruum

Noorsootöötajatena on meil võimalus luua oma kogukonnas rahu. Me saame aidata noortel, kolleegidel ja iseendal saada jagu stereotüüpsest mõtlemisest,väärarusaamadest ning diskrimineerivatest hoiakutest ja käitumisest. See tähendab, et kui konfliktid esinevad, siis tegeleme nendega nii turvaliselt kui võimalik. Lisaks konfliktidele reageerimisele saame anda endast parima, et konflikte ennetada. Noorte või noorterühmade vahelisi pingeid on lihtsam maandada siis, kui need ei ole veel liiga teravaks muutunud. Suhtlemist saame toetada, kui loome ja säilitame turvalisemaid ruume. Turvalisemate ruumide loomine on tähtis vahend diskrimineerimise vastu võitlemiseks. Turvalisem ruum tähendab enamat kui ainult meie füüsilist ruumi – turvalisemate ruumide kujundamisel püüame luua keskkonna, mis on hooliv, ühendav ja kaasav.

 

Põhimõiste  

 

Turvalisem ruum (ingl safer space) on toetav ja ohutu keskkond, mis soodustab avatust, austust, füüsilist ja vaimset turvalisust ning valmisolekut teistelt õppida. Turvalisema ruumi all peetakse silmas ka metodoloogiat, mille eesmärk on luua ohutuid ja lugupidavaid keskkondi.

 

Turvalisemas ruumis oleme võimalikult teadlikud võimustruktuuridest, mis meie igapäevaelu mõjutavad. See tähendab, et teadvustame võimusuhteid, nende tausta ning oma käitumise mõju teistele. Turvalisem ruum eeldab, et arvestame osalejate ja töötajate vajadustega. Mõiste „turvalisem ruum“ viitab sellele, et ruum ei saa olla absoluutselt turvaline – selle asemel on tegu suhtelise olekuga. Ruumide muutmine status quo’st turvalisemaks on kollektiivne vastutus ja pidev protsess.

 

Põhimõiste  

 

Intersektsionaalsus tähendab üht inimest või inimgruppi kirjeldavate sotsiaalsete kategooriate (nt nahavärv, klass, sugu jne) omavahelist põimumist. Kategooriad on omavahel seotud ning tekitavad kattuvaid ja teineteisest tulenevaid ebasoodsaid olukordi või diskrimineerimist.

 

Noorsootöötajatena töötame nii spetsiifilist ebavõrdsust kui ka intersektsionaalset diskrimineerimist kogevate noortega. Diskrimineerimine ja vihakõne esinevad ka noorsootöös, isegi kui selle ennetamiseks kõvasti tööd teeme. Diskrimineerimine või selle kartus takistavad osalemist ja kaasatust. Üks võimalus takistuste vähendamiseks on luua koos töötajate ja noortega turvalisemad ruumid.

Turvalisema ruumi loomisel ja hoidmisel tunnustatakse ja austatakse vähemusrühmadest pärit inimeste identiteeti ja kogemusi. Turvalisemad ruumid võimaldavad vähemustel ja tõrjutud inimrühmadel mõtteid väljendada ja oma häält kuuldavaks teha. Seda võimaldab omakorda dialoogiline suhtlus ja mõttevahetus toetavas keskkonnas. Turvalisem ruum on sotsiaalne keskkond, kus ka vähemustest ja tõrjutud rühmadest pärit noored tunnevad, et nad võivad vabalt osaleda. Samuti on see keskkond, kus saab vestelda keerulistest probleemidest ja nendega tegeleda. Turvalisemas ruumis saab uurida võimusuhteid ja meie käitumise mõju teistele, et kõik tunneksid end turvalisemalt.

 

Harjutus



Mida vajan, et end turvaliselt tunda?

Harjutuse eesmärk on paremini teadvustada, millised on sinu vajadused seoses turvatundega vaba aja rühmategevustes. Siin ei ole õigeid ega valesid vastuseid.

Vaata ja kuula rahuteadlase Katarzyna Przybyla videot „Miks-küsimuse tähtsus“ ning mõtiskle seejärel alltoodud küsimuste üle.

Mõtiskle:

Mida vajan, et end rühmategevustes mugavalt tunda?

Kui oluline on minu jaoks konfidentsiaalsus või lugupidamine (nt mittediskrimineeriv keelekasutus)?

Mida vajan, et tunda, et mind austatakse?

Milline käitumine paneb mind end turvaliselt tundma?

Millised kokkulepped panevad mind end turvaliselt tundma?

Mida saan teha ise, et turvalisemat ruumi säilitada?

Kirjuta oma tähelepanekud vihikusse.

 

Ehkki me püüame luua tingimusi selleks, et keegi ei tunneks ennast ebaturvaliselt, tunnistame, et ükski ruum ei saa olla absoluutselt turvaline ning et igaüks ei taju ruumi ühtemoodi. Ükski turvalisuse tagamise juhend ei pruugi vastata iga noortekeskuses käija vajadustele. Turvalisemate ruumide loomine on kollektiivne vastutus ja pidev protsess. Toimiva turvalisema ruumi loomine ei juhtu üleöö. See on protsess, kus ainult ruumi loomisest ei piisa – oluline on ka selle säilitamine, mis nõuab lisatööd: töö pidevat hindamist ning vajadusel täiustamist.

On oluline, et me ei näeks noortekeskust ainult tubade ja hoonena, vaid ka inimestena, kes ruume kasutavad. Seejärel saame küsida, kas ruum on kaasav ja sõbralik kõigi meie noorterühmade suhtes – ja kui ei, siis mida tuleks selle muutmiseks teha. Meie keskkond ei ole pelgalt füüsiline hoone, vaid ka meie kohalolu kogukonnas. Mõnikord on meie keskkond välitööd või tänav, mõnikord meie korraldatud üritused, mõnikord ka sotsiaalmeedia. Sinna alla kuulub ka see, kuidas meie sõnumid meid maailmale näitavad – näiteks mida ütlevad teated selle kohta, et me kusagil osaleme.

Turvalisemate ruumide eeskiri peaks sisaldama järgmist:

  • juhised selle kohta, milline käitumine on vastuvõetav ja milline mitte;
  • juhised selleks, kuidas turvalist ruumi säilitada;
  • juhised olukorra jaoks, kus turvaline ruum on häiritud;
  • juhised selleks, kuidas turvaline ruum taastada.
 

Harjutus





Palu noortel vastata samadele küsimustele, millele vastasid eelmises harjutuses.

Alguses lase kõigil individuaalselt kümme minutit alltoodud küsimustele mõelda. Sõltuvalt rühma olemusest võid paluda kõigil märkmed üles kirjutada või lihtsalt vaikselt küsimustele mõelda. Küsimused võivad olla tahvlil või paberil kõigile nähtavad.

Mida vajan, et end rühmategevustes mugavalt tunda?

Mida vajan, et tunda, et mind austatakse?

Milline käitumine paneb mind end turvaliselt tundma?

Millised kokkulepped panevad mind end turvaliselt tundma?

Mida saan teha ise, et turvalisemat ruumi säilitada?

Kui kõik on küsimuste üle mõelnud, moodusta kolmeliikmelised rühmad. Palu noortel rühmakaaslastele rääkida, kuidas nad küsimustele vastasid. Oluline on noortele öelda, et nad võivad jagada täpselt nii palju, kui ise soovivad. Igas kolmeliikmelises rühmas võiks rääkida üks inimene korraga ning teised samal ajal ilma märkusi tegemata kuulata. Võid ka aega võtta ning noortele teada anda, kui on järgmise rühmaliikme kord rääkida. Kui kõik on saanud väikeses rühmas oma mõtetest rääkida, saab rühm arutada, millised sarnasused ja erinevused nende vastustes olid.

Kogu rühmadelt vastused sulle sobival viisil. Näiteks võid kirjutada kõik küsimused paberitele ja need seinale kinnitada. Noored saavad kirjutada vastused kleepmärkmepaberitele ning kinnitada vastused küsimuste alla. Kui kõik vastused on olemas, aita rühmal hakata looma eeskirju turvalisema ruumi jaoks. Võtke arvesse kõiki kogutud vastuseid. Võid noori aktiivselt toetada, et rühm saaks luua tähendusrikkaid, realistlikke ja saavutatavaid reegleid turvalisema ruumi jaoks. Kui olulised turvalisust puudutavad aspektid on välja jäänud, võid ka ise ideid välja pakkuda.

Kui eeskirjade esimene versioon on valmis, alustage tööd turvalisema ruumi hoidmise nimel. Selleks tuleb reeglid aeg-ajalt uuesti üle vaadata ja neid parandada. Kui keegi reeglite vastu eksib, tuleb sellega tegeleda. Kui turvalisem ruum on häiritud, on oluline see taastada. Pidev töö ühiste eesmärkide nimel muudab turvalisema ruumi osalejate jaoks usaldusväärsemaks ja veenvamaks.

 

Viited