Lootuse pedagoogika
|
|
|
Rahumeelne maailm täna ja tulevikus
x
|
|
|
|
„Vastutus rahu eest tähendab tegutsemist, et ületada puudusi ja ebaõiglusi, mis takistavad meid saavutamast võrdset maailma. Planeet, mida kurnab lõhestumine, on ilma rahuta planeet.“
(Audrey Azoulay, UNESCO peadirektor)
Seisame praegu silmitsi keeruliste probleemidega nagu ökotsiid, kliimamuutused, taastumatute loodusvarade vähenemine ning loodusvarade ebaõiglasest jaotumisest tingitud tagajärjed. Maailm seisab silmitsi teravate struktuursete majandusprobleemidega. Samuti oleme tunnistajaks sõjale Euroopas ning seisame silmitsi selle tagajärgedega meie ühiskonnas.
Lootuse pedagoogika (ingl Pedagogy of Hope) tähendab, et me ei saa noortelt tulevikulootust ära võtta, isegi kui tunneme end ise kohati pettunult ja lootusetult. Me peame lootusetuse ja küünilisuse vastu võitlema. On täiesti mõistetav ja normaalne, et keset suuri probleeme ja konflikte tekib lootusetuse tunne, kuid me peame otsima mõtteid, tegevusi ja seltskondi, mis läidavad lootuskiire meie südames ja meeles.
Mõned inimesed väidavad, et tunnevad end tuleviku suhtes lootusrikkamalt, kui nad teevad teadlikult midagi, mis muudab maailma kas või natuke paremaks. Võid noortega rääkida vabaühendustest, rahumeelsest aktivismist ja aktiivse kodanikuna tegutsemisestst ning ühiselt otsida viise, kuidas mõjutada ühiskonna tulevikku. Osalemine otsuste tegemises ja poliitikas võib mõnd noort motiveerida. Samuti võid noortele rääkida kohalikest poliitilistest noorteühendustest ja noortekogudest. Teadmine, et noortel on võimalus avalikus elus aktiivselt osaleda ja midagi muuta, võib anda lootust paljudele noortele.
Igaüks reageerib ülemaailmsetele kriisidele erinevalt. Me ei tea kunagi täielikult, mida kogevad noored, kellega töötame, ja kuidas kriisid neid mõjutavad. Kui suudame hoolitseda enda eest, on meil rohkem ressursse olla osavõtlikud täiskasvanud noorte jaoks ning pakkuda neile turvatunnet. Keerulistel aegadel on eriti oluline hoolitseda enda eest ning suhelda kaastundlikult inimestega, kellega kohtume.
Hea uudis on see, et me ei pea seda üksi tegema. Kui olukord maailmas tekitab meis mõnikord lootusetust, on ka kusagil mujal tõenäoliselt inimesi, kes näevad sarnases olukorras lootuskiirt. Ehk saame olla lootusrikkad kordamööda ning hoida üheskoos lootusetulukest põlemas.