Kriiside teadvustamine ja lootuse säilitamine

 

Lootuse säilitamine kriisi ajal ei ole alati kerge ülesanne. Veelgi keerulisem on jääda lootusrikkaks üksinda. Paljudes noortes saab lootust tekitada koosolemine, rääkimine või aktiivne panustamine olukorra lahendamisse. Lootuse säilitamine võib olla keeruline, sest peame leidma peene tasakaalu: aktsepteerima, et me ei saa tulevikku teada, ning samal ajal uskuma, et asjad lähevad paremaks või vähemalt mitte hullemaks.

 

Raskete kriiside ajal võib lootus tunduda naiivne. Ilma lootuseta on aga raske leida motivatsiooni, töötada parema tuleviku nimel, säilitada head tervist või üleüldiselt edasi minna. Lootus on hädavajalik meie rahulolu, motivatsiooni ja tervise jaoks. Lootuse säilitamine nõuab mõningast enesejuhtimist, eriti kriiside ajal. Peame aktsepteerima maailma reaalsust, kuid samal ajal toitma ja väärtustama neid eluvaldkondi, mis aitavad lootust elus hoida. Sel kursusel pakume lootuse säilitamiseks kaht meetodit. Esimene neist on enda eest hoolitsemine ning teine turvalisemate keskkondade loomine, et noored saaksid kohtuda ilma hirmuta diskrimineerimise ees.

Lootuse loomiseks ja hoidmiseks on ka teisi meetodeid. Me kõik peame katsetama ning leidma oma viisi, et lootusrikkaks jääda. Mõned inimesed vajavad suhtlemist ning aktiivset tööd, mis võitleb kriisidega või vähendab nende mõju. Teised võivad vajada pausi uudiste jälgimisest või võimalust keskenduda aeg-ajalt millelegi muule kui kriisidele. Väike paus kriisidele mõtlemisest või neist lugemisest ei tähenda, et me ei hooli. See võib olla hoopis vajalik viis koguda energiat, mis aitab meil pikas perspektiivis edasi minna.

 

Ukrainas käib sõda, meil on tõendid kliimakatastroofi kohta ning me seisame silmitsi teistegi kriisidega. Seetõttu on lootuse teadlik ja aktiivne hoidmine olulisem kui kunagi varem. Vajame lootust nii tööl kui ka isiklikus elus. Lootuse säilitamine ei tähenda, et peame tahtejõu abil lootusrikkaks jääma või teesklema, et tunneme end kogu aeg lootusrikkana. Lootuse aktiivne kasvatamine tähendab, et saame keskenduda tegevustele, harjumustele ja mõtetele, mis aitavad meil näha ja tunda lootust, ning oleme teadlikud teguritest, mis meie lootust vähendavad. Kui me teame, mis teeb meid lootusrikkaks ja mis lootusetuks, saame töötada tasakaalu nimel. Peame jääma lootusrikkaks, et meil oleks energiat töötada, kuid olema kursis ka maailmas toimuvaga, et saaksime teha töö- ja eraelus teadlikke valikuid. Kui paneme oma silmad ja südame maailma ja uudiste suhtes kinni, siis võime tunda end lühikest aega lootusrikkana, kuid see lootus on pime ning reaalsusest kaugel. Lootust ja lootusetust võib vaadelda kui spektri kahte äärmust ja meie koht lootuse spektril võib aja jooksul muutuda.

Kriisidel on erinevate inimeste jaoks erinev tähtsus. Me kõik elame samas maailmas, kuid oma identiteedi, tausta, kogemuste ja sotsiaalse keskkonna tõttu ei taju me maailma ühtemoodi. Lisaks reageerib igaüks kriisidele erinevalt.

 

Harjutus



Vastumürk lootusetusele

Mis annab sulle lootust? Koosta nimekiri omaenda suurtest ja väikestest “lootusetuse vastumürkidest“. Võid kirja panna ka konkreetsed asjad või tegevused, mis toovad sulle rõõmu või kuuluvustunnet. Pane nimekiri töö juures endale nähtavale kohale ning kasuta vastumürki alati, kui tunned end lootusetuna.

 

Proovi järele! Võid harjutuse ühendada harjutustega „Enda eest hoolitsemise kava“ (3. peatükk, „Enda eest hoolitsemine“) või “Väärtuste ellu toomine“ (3. peatükk, „Minu väärtused“).