VHK projektinädal Afganistani teemal

Veebruarikuus toimus Vanalinna Hariduskolleegiumis projektinädal, mil tunde asendasid erinevad loengud ja tegevused. Nädala esimene päev oli pühendatud araabia kultuurile ja Afganistanile.  Päeva alguses valmistasid õpilased araabia- ja afganistanipäraseid toite. Toitu valmistasid 7 meeskonda, kelle käe all valmisid maitsvad boulanii-pirukad porrulaugu, kartuli- ja kanatäidisega, pistaatsiabaklavaa, meekana ja muud hõrgutised. Valmis toite paluti hindama žürii, kuhu kuulus ka Afganistani põgenik Eestis, Aryan Sarwiri. Õpilased esitlesid toite, rääkides, kuidas toit valmis ja millest koosnes.
Toidumaitsmisele järgnes küsimuste-vastuste ring Aryan Sarwiriga, kes rääkis oma elust Afganistanis ning uuest kodust Eestis. Seejärel esines Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti juht Maari Ross ettekandega araabia ja süüria keelest. Õpiti kirjutama oma nime araabia keeles ning õpilaste vahel toimus võistlus, kus tuli võimalikult kiiresti ära dešifreerida araabia tähtedega kirjutatud Euroopa linnade nimed.

Õpilased ise kommenteerisid päeva nii:

“Ma arvan, et afganistani söökide tegemine oli väga põnev, eriti kuna ma poleks elu sees arvanud, et ma hakkan ise pelmeene tegema ning see lõi mingi ettekujutuse afganistani ja araabia köögist. Sellele järgnenud loeng oli hariv, sest meile räägiti Aryani raskest elust Euroopas. Araabia keele loeng oli ka lahe, sest need tähed näevad lihtsalt nii sürrilt ilusad välja ning ma arvan, et see loeng oli ajaliselt väga hästi sattunud ajale, kui araabia maailma on haaranud revolutsioonilised meeleolud. Kuna see teema on väga aktuaalne, siis see loeng aitas mul ka osaleda koduses arutelus.”

Linda, 10. klass

“Ma pole vist kunagi ladina tähestiku üle nii suurt rõõmu tundnud… Iseasi, kas araablased ise ka sellega nõustuksid, sest keel ei olnud mitte ainult keeruline, sellel paistsid olevat ka suured, Koraanist pärinevad kunstilised väärtused. Päeva keeleline osa jätkus tähtede tundma õppimisega enda nime kirjutamise läbi. Mul olid sellega teatud raskused, sest araabiamaades pole vokaaliühendit sisaldava nimega palju peale hakata. Väike võistlus, kus moodustati võistkonnad, kes pidid ära arvama paberi peale araabia tähtedega kirjutatud Euroopa linnad nimed, sai koolipäeva lõpuks. Katsusin kaua ära arvata, mis koht Filnvs olla võiks. Kui kõrvallaua rühm, võitja, meile selgeks tegi, et tegemist on Vilniusega, oli kergelt loll tunne küll. Aga eks iga päev õpetab asju uut moodi nägema!”

Leo

“Meile väga meeldis see päev. Sest et ise sai teha süüa seda, mida pole enne mitte kunagi teinud. Meile meeldis ka see, et käis rääkimas üks Afganistani noormees, kelle nime me ei mäleta. Tema oli selline õige ja tõeline afgaan. Sai esitatud talle küsimusi ning ta ka kenasti vastas neile. Meeldis meile veel see, et noor daam rääkis meile afganistaani keelest ja üldse selle ümbruskonna keeltest ning me õppisime kuidas endite nime kirjutada, mis on küll nüüdseks jällegist kahjuks meelest ära läinud. Saime teada, et see kirjakeel on vägaväga keeruline, vähemalt meie jaoks. Oleme ikkagist ju eesti keelega ära harjunud.
Kokkuvõtteks oli igati vinge ja tore päev!”

Kadi, Jaanika, Karl Henri ja Karl Saar, 10. klass

“Eelmine esmaspäev kokkasime me araabiapäraseid toite. Meie otsustasime teha kartuli-porrulaugu bolaanesid, mis on nagu pelmeenid. Küpsetamine läks lõbusalt ja valmis produkt nägi väga ahvatlev välja. Maitse polnud kõige parem, Marelle omad olid paremad. Hiljem toimunud loeng oli meile väga meelt mööda, araabia keel on huvitav, eriline ja iga päev pole võimalik meie maal sellega kokku puutuda. Väga huvitav oli kuulata ehtsa afgaani elust ja sellest, kuidas ta pidi lahkuma oma kodumaalt tulles siia võõrasse keskkonda, mis pole ideaalile lähedalgi (pikad tööpäevad ja perekonnast eraldatus), see pani meid hindama vabadust ja head elu, mis meil on.”

Ida ja Ivo, 10. klass

Back