5.3 Elurikkuse kadumine

Archived — Categories:
• • Background information
• • Environment, climate and sustainability
• • 16+
• • Social studies
• • Natural science
• • Estonian

Bioloogilist mitmekesisust tähistatakse kui üht loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Elurikkus on eluvormide arvukus maal. Elurikkus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust. Enamasti räägitakse elurikkusest, pidades seejuures silmas liigilist mitmekesisust. Maailmas on kirjeldatud umbes 1,8 miljonit liiki. Tegelik liikide arv on seni vaidluse all. Mõned arvavad, et liikide tegelik arv võib olla üle 10 miljoni, teised pakuvad lausa üle 100 miljoni. Selgrootute rühmad on veel läbi uurimata.

Eri koosluste elurikkus on väga varieeruv. Maismaal on kõige liigirikkamad kooslused troopilised vihmametsad, kus asub ligi pool liigirikkusest. Maailmameres on liigirikkad korallrahud, hõlmates ligi veerandi seal leiduvast liigirikkusest. Paraku on inimesed juba hävitanud ligi poole vihmametsadest ja kolmandiku korallrahudest. Nendest veel kiiremini on hävinud mangroovmetsad. Selle põhjuseks on akvakultuuri (mereandide kasvatused) ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades.

Taustainfo tekst on osa valikkursusest “Globaliseeruv maailm”. Loe edasi Opiqu platvormil: peatükk 5.3.