Linnastumine

Lühidalt

Linnastumine e urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine.

Linnastumisega on maailmas käinud kaasas slummide ehk n-ö pilpakülade teke. Hinnanguliselt elab 1 miljard inimest slummides. Slummistumine on eelkõige arengumaade probleem: Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas elab slummides umbes 72% linnaelanikest, samal ajal on see arv Euroopas vaid 6%.

https://flic.kr/p/586msB

VAESUS LINNASTUB

Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Igal aastal kolib maapiirkondadest linnadesse elama üle 50 miljoni inimese – see on sama palju, kui on Prantsusmaal elanikke. Eelmisel aastal elas üle poole maailma rahvastikust linnades. Linnastumine on muutunud arengu ja inimõiguste jaoks suureks väljakutseks ning linnade probleemide lahendamisega on kiire.

Nii Ameerikas kui Euroopas, kus elab juba ligi 75% inimestest linnapiirkondades, on linnastumine toimunud võrdse tempoga. Eriti kiiresti toimub linnastumine Aafrikas ja Aasias, kus linnad kasvavad nii linnarahva kõrge sündimuse kui uute inimeste saabumise tõttu maarajoonidest. Nendes piirkondades on linnaelanikkond paarikümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ja hetkel elab 40% rahvastikust linnades.

Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht.

Arengumaade kiire ja kontrollimatu linnastumine toob kaasa mitmesuguseid probleeme. Paisuvad linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi, teenuseid ja tööd. Paljud inimesed satuvad elama slummidesse. Uurimuste kohaselt elavad slummide vaesed isegi halvemates tingimustes kui nende maal elavad vaesed sugulased.

Linnastumise tagajärjel on tekkinud megalinnad ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused. Nii suuri linnu on maailmas 20. Neist 15 asuvad arengumaades. Rahvastiku-uurijate hinnangul on maailmas suurem osa tuleviku ümberasumispingest suunatud siiski eelkõige väikestele ja keskmise suurusega linnadele.

EESTI LINNASTUMINE

Tööstusriikides on linnastumine olnud seotud sellega, et ühiskonnas muutub elatusvahendite hankimise struktuur. See, et põllumajandust mehhaniseeritakse, on vähendanud maal tööjõu vajadust. Mida enam suureneb teenindusalade töömaht, seda enam väheneb ka nende inimeste osakaal, kes saavad oma sissetuleku põllumajandusest. Ka Eestis tühjenevad maapiirkonnad ning elama suunatakse eelkõige pealinna piirkonda.

LINNASTUMINE ESITAB ARENDUSKOOSTÖÖLE VÄLJAKUTSE

Arengukoostöö on vaesuse linnastumisele ja sellega kaasnevatele probleemidele väga intensiivselt keskendunud. Worldwatch instituudi aruande Maailma olukord järgi suunati aastatel 1970 – 2000 linnastumisega kaasnevatele probleemide lahendamisele vaid 4% arenguabist. Eelkõige tuleks raha suunata linnapiirkondade hariduse, tervishoidu ja infrastruktuuri parandamisse.

ÜRO on õhutanud valitsusi pöörama linnastumisega kaasnevatele probleemidele, eelkõige slummistumisele erilist tähelepanu. Linnade probleemide lahendamine on ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel kesksel kohal.

SLUMMID URBANISTLIKU VAESUSE KÕIGE KARMIMATE NÄIDETENA

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni programmi HABITAT definitsiooni järgi võib majapidamist slummina käsitleda siis, kui see ei suuda endale tagada vähemalt ühte järgnevatest vajadustest:

  • vastupidav eluruum, mis kaitseb ekstreemsete ilmastikuolude eest;
  • piisav elamispind – ühes ruumis ei ela üle kolme inimese;
  • hea ligipääs puhtale veele, mis on kättesaadav piisavas koguses ja taskukohase hinnaga;
  • ligipääs vajadustele vastavatele sanitaarruumidele – privaatsele või avalikule tualetile, mida jagatakse mõistliku hulga inimestega;
  • omandiõigustega seotud turvalisus, mis kaitseb sunniviisilise väljatõstmise eest.

Arengumaade kiire ja kontrollimatu linnastumine toob kaasa palju probleeme. Kiiresti paisunud linnade elanike olukord on eriti raske selle tõttu, et enamus nende elanikke on nii-öelda mitteametlikud elanikud, kes elavad juhuslikult kättesaadud materjalist ehitatud hurtsik-külades ehk slummides, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele, elektrile. Sellistes slummides elab maailmas praegusel hetkel ligi miljard inimest.

Slummistumine on eelkõige arengumaade probleem: Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas elab slummides umbes 72% linnaelanikest, samal ajal on see arv Euroopas vaid 6%.

Slummides on paljud elanikud töötud, seal esineb sageli ka vägivalda. Paljud elanikud on sunnitud tegema mitteametlikku tööd ning seetõttu puuduvad neil igasugused sotsiaalsed garantiid. Linnade vaesed on „seadusevastase ja mitteametliku” elu lõksus – slummide asukohti ei leia linnakaartidel, slummide elanikud ei ole oma elupaiga omanikud, nad ei maksa makse ja neil puudub seaduslik juurdepääs avalikkele teenustele ehk – slummide elanikke ei ole ametlikult olemas. Slummid esindavad urbanistlikku vaesust ja ebaõiglust kõige karmimal võimalikul moel.

„Peruus on tugev sisserändevool pealinna Limasse muutnud selle linna ilmet: linna äärealadele on kerkinud hurtsikkülad ja ajalooline kesklinn on aastate jooksul slummistunud. Linnade servades on näha eri arenguetappides olevaid elupiirkondi ja majadegruppe. Enamikul juhtudel haaravad vaesed sisserändajad endale kõigepealt maalapi, kus nad elavad paari vaia ja mõne pilliroomati all. Kui perel tekib ehitusmaterjalide ostmiseks raha, muutub ka pere eluase ja seda paremuse poole. Aja jooksul suudetakse muretseda ka elekter, vesi ja tualett. Sageli toimitakse slummides ebaseaduslikult, näiteks elektrit näpatakse lähima elektriposti küljest.”

Helsingi ülikooli geograafia osakonna uurimusaruandeid 35: „En el Corazon de Panchamama-Andien alkuperäiskultuurien sydänmailla”

kibera_photoshow01

KEENIA SLUMMIDES ON VESI KALLIM KUI LONDONIS

Üle neljandiku maailma linnaelanikest elab ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta. Reostunud veest ja tualettide puudumisest tulenevad haigused on ohtlikud eelkõige lastele. Arengumaade linnade lastest sureb rohkem kui iga kümnes enne viieaastaseks saamist. Vaeste maade linnades kasvatatavaid toidukultuure kastetakse sageli heitveega, mis sisaldab hulganisti erinevaid haigustekitajaid. Paraku ei ole paljudel vaestel elanikel oma saaki millegi muuga niisutada kui heitveega – ilma selleta taimed kuivaksid ja elanikud jääksid nälga.

Just arengumaades asuvate linnade slummide elanikel puudub juurdepääs puhtale veele ja sanitaartingimused pole nõuetekohased. Suurem osa slummide ehitistest on mitteametlikud ja seadusevastaselt ehitatud ja need asuvad ilma loata kasutusele võetud maal. Samuti ei vasta need ehitus- ja planeerimisnõuetele. Kuna taolised slummid on ebaseaduslikud, siis ei jõua sinna avaliku sektori veevõrgu- ja heitveeteenused.

Vesi on paljudele muutunud tulutoovaks äriks – nii mõnedki „veekaupmehed“ ostavad vett ametlikest punktidest ja müüvad slummides palju kallimalt edasi. Vee hind võib ametliku veevõrguveega võrreldes mitmekordseks tõusta.

ÜRO arenguprogrammi UNDP järgi maksavad Jakarta, Manila või Nairobi slummides elavad inimesed vee eest 5–10 korda rohkem kui need, kes elavad linnade rikastes piirkondades – ja rohkem kui näiteks Londoni või New Yorgi elanikud.

Ühiskondlike teenuste puudumise tõttu on slummide elanikud paljudes linnades ise oma elukeskkonda, muuhulgas vee- ja sanitaartingimusi, välja arendama hakanud. Näiteks hakkasid slummielanike ühistud Indias Mumbai ja Pune linnades ise välikäimlaid planeerima, ehitama ja ülevalpidama. Ühistu poolt ülalpeetavaid käimlaid on nüüdseks juba üle 500.

Näiteks muutus Bangladeshis algselt kohalikul tasemel projektist alguse saanud Täieliku sanitaarsuse nimeline kampaania laiaulatuslikuks rahvuslikuks programmiks. El Paso hurtsikulinnas San Elizarios otsustasid sealsed naised, kellel sai veeametnikest küllalt, ohjad enda kätte haarata ja lasksid oma ühistule isikliku vee- ja jäätmehoolduskeskuse rajada.

kibera_photoshow08

LIIKLUS LINNADE ÜHE HALVIMA ÕHUSAASTAJANA

Linnade keskkonnaprobleemid on paljuski seotud nende rikkusega. Arengumaade linnaelanikud puutuvad argielus kokku meile „võõraste” probleemidega. Eestis ei sure lapsed puhta vee puudusest tingitud kõhutõve või saastunud toidu tagajärjel. Eestis ei ole õnneks autode heitgaasid linnades nii suureks probleemiks ning näiteks ohtlike jäätmetega tegelevatele tehastele on kehtestatud ranged nõuded ja maksud.

Rikkamate riikide linnad on elukvaliteedis võistlema hakanud. Selle võistluse oluliseks osaks on linnaelanikele puhta elukeskkonna pakkumine.

Paljudes läänemaailma linnades on õhu kvaliteet viimastel aastatel paranenud, kuid suuremas osas arengu- ja arenevate riikide linnades on see järsult halvenenud – ainuüksi Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast. Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese.

JALGRATTAD VAHETUVAD AUTODE VASTU

Liiklus on üheks suurimaks heitgaaside tekitajaks. Autode hulk on maailmas viimaste aastate jooksul plahvatuslikult kasvanud ja linnad on autodest ummistunud. Lääneriikides läbivad inimesed ka kõige väiksemaid vahemaid autoga ja sageli on autos ainult üks inimene. Paljudes peredes on kaks autot: kummalgi vanemal oma. Linnapiirkondade laienemine ja töölkäimistee pikenemine suurendab sõiduautode kasutamist, eriti kui ühistransporti tõhusaks ei peeta. Näiteks Helsingis tekitavad üle poole liiklusest pärit heitgaasidest sõiduautod.

Individuaalautosid saavad siiski endale lubada rikastest riikidest pärit elanikud. Arengumaades ei ole paljudel inimestel oma isikliku auto jaoks raha. Liikumine toimub põhiliselt bussidega, mootorratastega, jalgsi või jalgratastega. Suurema seltskonnaga sõitmine on samuti tavaline. Rahvastikuarvu kasv ja elatustaseme tõus on ka arengumaades autode arvu kiiresti suurendanud. Näiteks jalgrataste poolest kuulsas Pekingis registreeritakse üle 20 000 uue sõiduvahendi kuus. Arengumaades on autod sageli vanad ja seetõttu saastavad keskkonda olulisel määral.

Liikluse tõttu paiskub atmosfääri heitgaase, mis on ohtlikud nii keskkonnale kui ka inimese tervisele. Heitgaaside sissehingamine on eriti ohtlik lastele, kes on tundlikumad. Õhku saastavad keemilised ühendid satuvad lõpuks ka põldudele ja imenduvad seal kasvavatesse toidutaimedesse ning jõuavad lõpuks inimeste toidulauale.

Epcot Parking Lot

ROHKEM ÜHISKONDLIKKU JA RÖÖBASTRANSPORTI

Üheks linnade heitgaaside vähendamise lahendusi on ühis- ja rööbastranspordi arendamine. Paljudes linnades on ka kõnni- ja jalgrattateed peaaegu olematud. Arengumaade linnades ei olegi sageli ametlikku ühistransporti, mistõttu on liiklus kaootiline, saastav ja aeglane. Ükskõik kes võib takso- või bussijuhiks hakata. Sõidukijuhiks hakkamine ongi muu töö puudumisel küllalt tavaline. Peruu pealinnas Limas liigub tavaliste busside kõrval tuhandeid väikebusse, combisid. Vaid mõnel üksikul combil on ametlik luba. Combidel on põhimõtteliselt regulaarne marsruut, kuid seda võidakse vastavalt tellimusele sõidu käigus muuta.

Nicaragua pealinnas Managuas võetakse takso peale tavaliselt rohkem sõitjaid. Sellised grupitaksosõidud on mõistlikud, kuid taksosõidu kestvust on sageli raske ennustada – teekonna jaoks tuleks piisavalt palju aega varuda.

Ideid õppetööks

  • Arutlege linnastumise põhjuste ja tagajärgede üle. Mille poolest arengumaade linnastumine meil toimuvast linnastumisest erineb?
  • Mõelge, mida linnastumises (meil ja mujal) head on? Mida halba?
  • Võrrelge (erinevate) noorte elu Tallinnas ja Nairobis. Kuidas noorte argipäev erinevates linnades erineb?
  • Sageli paigutatakse või paigutuvad ümberasujad ise elama ühte linnaossa. Mõnedes piirkondades ei ole sisserändajaid üldse. Milliseid probleeme see põhjustada võib? Aga mida selles head on? Arutlege gruppides.
  • Millises linnas teie elada sooviksite? Mis seal olemas on? Mis puudub? Kuidas teie linna hästi toimima saaks? Kuidas te seda haldaksite? Kujundage gruppides omale ideaallinn.
  • Millised on elanike arvu järsu kasvu tagajärjed mingis linnas, mingil territooriumil? Milliste probleemidega seisavad silmitsi tänapäeva linnad?
  • Mille poolest paistavad silma rohelised linnad? Kas ka mõni Eesti linn võiks rohelise linna tiitli saada? Mida selleks teha tuleks? Tutvu Euroopa rohelise pealinna veebilehega http://ec.europa.eu/environment/europeangreencapital/index_en.htm
  • Gümnaasiumiõpilased: Vaadake filmi „City of God” (K-18), mis on jutustus noorte elust Rio de Janeiro slummides või „Süütud hääled (Voices inocentes)” (K-15), mis räägib El Salvadori kaoseajast 11-aastase poisi Chava silmade läbi. Chava pere elab hurtsikuslummis, kus elu teeb veelgi keerulisemaks slummipiirkondade vahel käiv sõda.Vestelge filmide poolt tekitatud mõtetest ja tunnetest.
Назад